piirkonnas ja laiendavad lihaseid varustavaid veresooni. Peale selle pidurdab gastrointestinaalne motoorika ja laienevad bronhid. · Kilpnääre ja kõrvalkilpnääre. Kilpnäärme follikulaarsed ja parafollikulaarsed rakud ja nende poolt produtseeritavad hormoonid. Kn e. türeoidnääre(suurim endokriinnääre, rikkaliku verevarustusega) paikneb kaelal hingetoru 4 ülemise kõhre eesmisel küljel. Koosneb vasakust ja paremast külgsagarast ja püramiidsagarast. Kn on kilpnäärmefollikulid (ümarad põiekesed, mille sein on ühekordne kiht kuupepiteeli rakke.) Foliikulid on täidetud kolloidse ainega, mis sisaldab valk türoglobuliini ja nende vahel kohevas sidekoes on parafollikulaarsed rakud. Kilpnäärmefollikuleid moodustavates rakkudes sünteesitakse (lähtudes aminohappest türosiinist) trijoodtüroniini - biol.aktiivne -10%- /3 joodi aatomit mol. koosseisus/ ja türoksiini - tetrajoodtüroniin 90% -/4..
e. suistiku abil. Suistikku ümbritseb fibroosne võru, millelt lähtuvad südameklapihõlmad. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse(hapnikuvaese) vere: ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset(hapnikurikast) verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 111) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid – kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mis on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga. Suudme servadelt ripuvad alla klapi hõlmad
kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks
portreede kogumist. Eduka kunstniku autoportree näol oli kollektsionääril midagi kahekordselt väärtuslikku: kunstniku portree ja näide tööst, millega kunstnik on saavutanud kuulsuse. Holland kunstnik Vincent van Gogh maalis autoportreesid kogu oma lühikese, kümne aasta pikkuse karjääri jooksul. Pilt pärineb tema kõige kurikuulsama eluhetke järgsest ajast, kui ta 1888. aastal, pärast tülitsemist oma kaaskunstniku Gauguiniga lõikas ära osa oma paremast kõrvast. Sellel maalil, mis arvatavasti oli üks esimesi pärast haiglast lahkumist, peab ta tähtsaks oma seotud haava. Kui teised kunstnikud püüdlesid suursugususe poole, kannab van Gogh talupojarõivaid ja viitab otseselt maalitegevusele, lisades enda kujutise taha tühja lõuendi. V. van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga" (1889). Teisi autoportree kunstnikke: Peter Paul Rubens, Parmigianino, Elisabeth Vigee- Lebrun, Max Beckmann, Chuck Close, Rembrandt. KAKSIKPORTREED.
Gustave Flaubert ,,Madame Bovary" Tähtsamad tegelased: Emma Bovary peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust Charles Bovary Emma arstist abikaasa Härra Homais Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger Emma esimene armuke Härra Lheureux rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe Emma ja Charles'i tütar Justin apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast
haigestumisega. ringi. 6.Riiulite Müügisalong Müügisalongis Madal Vahetada välja nõrk lagunemisoht klienditeenindaja riiul tugevama töölaua juures on kinnitusega riiuli lagunemisohtlikud vastu ning paremast riiulid, mis on üle materjalist riiuli koormatud kaubast. vastu. Tegevuskava Abinõud Täitmise Vastutav Täitmine Täitja Märkused tähtaeg 1.Temperatuuri 14.12.2015 Kristo Jah Hans reguleerimine Juurmets Ermast 2.Valgustite 15.12
põhirütmi (siinusrütm, kodade virvendus jne) foonil (Maramaa 1991). Paljudel inimestel esineb elu jooksul ekstrasüstoleid, 30% tajuvad ekstrasüstoleid nn südame vahelöökidena või pausidena ja ainult väike osa haaratute protsendist (5-10%) on haiged. Sõltuvalt ekstasüstolite tekkekohast eristatakse supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid ekstrasüstoleid (Herold1999). Ventrikulaarsete ekstrasüstolide puhul erutusimpulss pärineb kas paremast või vasemast vatsakesest. Südame rütm on üldiselt normaalne, 60-100/min. Asub ektoopiline kolle Hisi kimbu säärtes või Pukinje kiududes. EKG-s on nende tunnuseks varem tekkiv lai QRS-kompleks ilma eelneva P-sakita, sest erutusimpulss ei levi retrograadselt kodadele. Erutuse levik vatsakestes kulgeb ebanormaalset teed pidi ja seetõttu QRS-kompleks on laienenud ja deformeeritud. T-sakid on tavaliselt vastassuunalised QRS-komplekile. Ekstrasüstolile järgneb tavaliselt
ka, et Mari katseaeg puhkusearvestusse ei lähe ning tema töötamisaega hakatakse arvestame katseaja läbimisel. Mari palgaks on märgitud 221 EURi brutos ning tööl käib ta 4 päeva nädalas. Suusõnaliselt on ülemus Marile kinnitanud, et kassas ei pea kontrollima inimeste vanust, et see on saalis liikuvate tööliste probleem. Mari on rahul, kuigi väsinud, ta on Tallinnasse tulnud Nuustakult ning elab ühikas sõbranna juures, ta ei oska isegi unistada paremast elust! Kas Marile on liiga tehtud, kuidas ning millega? TLS § 51 lg 1 sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Marile jääb vaid 8 h järjestikust puhkeaega. See, et ta töötab vaid 4 päeva nädalas ei mängi rolli. Igapäevane ja nädalane puhkeaeg peab seadusega kooskõlas olema olenemata sellest, et töötaja töötab graafiku
ülemisest kojast ja alumisest vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja- vatsakese- ehk atrioventrikulaarsuudme kaudu. Vasaku vatsakese sein on parema omast tunduvalt paksem. Paremasse kotta suubub kaks kõige suuremat veeni ülemine ja alumine õõnesveen, mille kaudu saabub venoosne veri kõigist kehaosadest. Siia suubub ka südame enda veen südame pärgurge. Vasakusse kotta suubub neli kopsuveeni, mis kannavad arteriaalset verd kopsudest südamesse. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mida mööda venoosne veri kopsudesse suundub. Vasakust vatsakesest väljub kõige suurem arteriaalne veresoon aort, mis annab arteriaalset verd kogu organismile. Koja-vatsakestesuudmete ning aordi ja kopsutüve suudmete juures on endokardi voldid südame klapid. Klapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Südames on kahesugused klapid. Klappidel on hõlmad, mis avanevad, et lasta verd läbi ning sulguvad automaatselt, et takistada vere tagasivoolu
siis veel kohe päikeseloojangu järel ( al-magrib) ja viimane palve tuleb teha öösel ( al-isha). Õigeusklik võib palvetama hakata ainult pärast seda, kui ta on ''rituaalselt puhas'', mis tähendab pärast pesemist. Rituaalne puhastumine näeb välja nii moslemi jaoks: 1. Alusta lausega: ''Armulise ja kaastundliku Jumala nimel'' 2. Pese käed kuni randmeteni kas üks, kaks või kolm korda,, sõltuvalt saadaoleva vee hulgast, alustades paremast käest'' 3. Loputa suud ja kurista kolm korda kurku 4. Puhasta ninasõõrmed, kummassegi kolm korda vett tõmmates. 5. Pese kolm korda nägu, suunaga laubalt lõua poole ja kõrvast kõrvani. 6. Pese käsivarred kuni küünarnukini kolm korda, alustades paremast 7. Tõmba niiske käega kolm korda üle pea, et puhastada juuksed laubalt kuni kuklani. 8. Puhasta sõrmeotstega kolm korda kõrvu 9
SUUBUB 4 KOPSUVEENI (VV. PULMONALES)[KANNAVAD ARTERIAALSET VERD KOPSUDEST SÜDAMESSE], VASAK VATSAKE (VENTRICULUS SINISTER)→VÄLJUB AORT (AORTA), MILLE KAUDU KANDUB ARTERIAALNE VERI ÜLE KOGU ORGANISMI. (JOONISTADA JA ALLKIRJASTADA): VÄIKE VERERINGE FUNKTSIOON- VERE OKSÜGENISEERIMINE KOGU KEHA HAPNIKUVARUSTUSE TAGAMISEKS, CO2 ELIMINEERIMINE ALVEOLAARÕHKU. VÄIKE VERERINGE ehk KOPSUVERERINGE ALGAB SÜDAME PAREMAST VATSAKESEST KOPSUTÜVEGA, MIS KANNAB VENOOSSET VERD KOPSUDESSE. KOPSUD→KAPILLAARID→4KOPSUVEENI KAUDU→SÜDAME VASAKUSSE VVR → PV → VK kopsutüvi 4 kopsuveeni SÜDAME KESTAD- SISEKEST ehk ENDOKARD; LIHASKEST ehk MÜOKARD; VÄLISKEST ehk EPIKARD. VAJA KIRJUTADA TEISELE POOLE, MIDA KUS ASUB: TRIKUSPIDAALKLAPP- PAREMA KOJA JA VATSAKESE VAHEL
ainevahetusproduktide eemaldamine (venoosse verega). 13. Suur vereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest Suure vereringe veri koguneb ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad südame paremasse kotta. 14. Väike vereringe Funktsioon Gaasivahetus verest läheb alveoolidesse süsihappegaas ja alveoolidest satub verre hapnik. Selle tulemusena muutub venoosne veri arteriaalseks. 15. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis kannab venoosset verd kopsudesse. Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) südame vasakusse kotta. 16. Aort AORTA Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni. Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks
(Ööpik, 2015). Suuraju moodustab aju suurima osa ning selle poolkerad katavad enamuse teistest aju osadest (Peaasi, 2015). Suuraju vasaku ja parem poolkera vaheline informatsioonivahetus on intensiivne ning see toimub poolkerasid ühendavate juhteteede kaudu. Kõige enam kulgeb neid ühest poolkerast teise mõhnkeha tasandil. Poolkerade vaheline tööjaotus on selline, et vasak võtab vastu sensoorset informatsiooni keha paremast poolest ning kontrollib ühtlasi parema poole lihaste talitlust, parem poolkera tegeleb seevastu valdavalt vasaku kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. (Ööpik, 2015) Paremakäelistel on juhtivaks ajupoolkeraks vasak ning vasakukäelistel parem ajupoolkera (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015). Vasak ajupoolkera juhib parema käe tööd, aga on samas ka arusaamise pool, allutades endale inimeste analüütilised võimed. Vasakus
50-60 mV, s.o. 30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel 5) silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat. Süda ja vereringe 51. Kirjeldage südame ehitust: koosneb neljast kambrist- kahest kojast ehk aatriumist ja kahest vatsakesest ehk ventriikulumist. 52. Südame vatsakeste ja kodade vahel on puriklapid ja vatsakeste ja aordi ning kopsutüve vahel poolkuuklapid. 53. Väike vereringe algab paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. 54. Väikse vereringe ülesanne on süsihappegaasirikka vere transportimine südamest kopsudesse ja hapnikurikka vere toomine kopsudest südamesse, kust see pumbatakse edasi suurde vereringesse. 55. Suur vereringe algab vasakust vatsakesest ja suubub paremasse kotta. 56. Suure vereringe ülesanne on tuua süsihappegaasirikas veri südamesse, kust see suunatakse edasi kopsudesse väikese vereringe kaudu ja hapnikurikka vere
kontrolli all. Eestimaa halbadest loometingimustest räägib ka Gustav Suitsu luuletus ,,Laul Eestist". Poeet kirjutab: ,,...Ei siin haljast loorberipärga / vajuta keegi lauliku pähe. / Saatusest troostitum sündida / laulikuks Eestis. / Laulame tundes, et varakult kaome, / siia neetud sohu vist vaome." Ometi jõuab Suits luuletuse lõpus lootuseni, et tulevik saab olema helgem: ,,Millest aga unistame, surmalapsed? / Paremast teistele elupäevast. / Eesti päevast." Õnneks võib tänaseks öelda, et Gustav Suitsu lootus on saanud tõeks ning ,,Eesti päev" kätte jõudnud. Sellest ajast, kui need luuleread kirja pandi on eesti kirjandus ja kunst märgatavalt edasi arenenud. Ometi kestavad paljud eelpoolkäsitletud ajal loodud teosed veel tänapäevani, neid võiks isegi nimetada eest kultuuri alustaladeks. Seega peab tõdema, et 19. 20. sajandi kirjanduses esindatud tegelased (teiste
Antsla Gümnaasium Mihkel Kannimäe 12B klass NIKOLAI GOGOL "SURNUD HINGED" referaat Juhendaja: õpetaja IRI REILE Antsla 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogoli elulugu.........................................................................................................................4 Nikolai Gogoli loomingu üldiseloomustus...........................................................................................6 Nikolai Gogol "Surnud hinged"...........................................................................................................7 Minu arvamus teosest "Surnud hinged"...............................................................................................9 Kokkuvõte..........
suudavad näha tõenäolisi tagajärgi, mis tulenevad ühe praktika eelistamisest teisele; nad suudavad kinni pidada tegevuskavast, olles kord selle kasuks otsustanud; nad on võimelised vastu panama hetkekiusatusele ja vahetu kasu ahvatlusele; ning paljalt eneste ja teiste olukorra olukorra erinevuse teadmine või tajumine ei ole teatavates piirides ja iseenesest suure rahulolematuse allikaks. Ratsionaalne inimene ei masendu teades teiste paremast positsioonist juhul, kui ta ei pea seda ebaõiglase tagajärjel saaduks. Edasi vaadeldes, et isikutel on üldjoontes sarnased huvid ja vajadused. Järgnevalt tuleb isikutel esitada printsiibid mille alusel kaebusi ja seega ka praktikaid endid hindama hakata. Printsiipide esitamise ja tunnustamise protseduur esindab sarnaselt moraalile piiranguid, millega ratsionaalsed ja üksteise suhtes omakasupüüdlikud isikud pannakse käituma mõistuspäraselt.
juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal.(1) Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5
sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 3) parem lümfijuha ductus lymphaticus dexter (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub) tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel; kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist); suubub paremasse venoosnurka 4) venoosne äravool ajust südamesse (näidata —>) v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior 5) alumise õõnesveeni formeerumine (põhiharud), kust kogub verd, millistest kõhuõõne elunditest tekib v. iliaca communis dextra ja sinistra ühinemisel; kogub verd alajäsemetelt ja paarilistest elunditest (neerud, maks, munand, munasari)
värativeeniks, mille kaudu veri viiakse maksa, alles pärast töötlemist maksas läheb see veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni SÜDA Vereringed: 1. Suur e süsteemne e kehavereringe algab aordiga vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas (arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri). 2. Väike e kopsuvereringe algab kopsutüvega südame paremast vatsakesest, läbib kopsud, lõpeb tavaliselt nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas (arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri). Süda on ringesüsteemi keskne elund, mis verd enesest läbi pumbates tagab vere pideva ringluse kehas. Paikneb rinnaõõnes, keskseinandis. Kaalub 300 g. Südame ümber on perikard (südamepaun), mis sarnaneb ehituselt liigesekapsliga. Südame seina ehitus:
(lk. 365) Oma saatuse pärast peavad ikka värisema mitte kurvad ja õnnetud, vaid just rõõmsad ja õnnelikud: kurb või rõõmsaks, õnnetu õnnelikuks saada, aga rõõmsat ootab harilikult ikka ainult kurbus, õnnelikku õnnetus. Harva, väga harva saab rõõmus veel rõõmsamaks, õnnelik veel õnnelikumaks. (lk. 368) Tähendab teie süda pole puhas, kui ta valutab. Mehe süda ei valuta kunagi puhtalt. Naistel on teine asi, neil võib süda valutada lihtsalt niisama heast paremast. Süda on täiesti puhas, aga ikka valutab. Kõige rohkem valutab süda ikka armastuse pärast, kui armastus pole puhas. (lk. 370) On ilus kellegagi ühineda eluks ja surmaks, aga veel ilusam on lahkuda, kui olete surmanud enestes juba kõik ilusa. (lk. 375) Abielu on ainukene moodne seadeldis, kus kaks üheõiguslikku ja iseseidvat isikut elavad külg külje ääres, ilma et tekiks mingi maailmasõda või mõni väiksemgi kuulipildujate lagin. See
ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited. PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks.
hormoonid; kindlustada pideva ainevahetuse; osaleda jääkainete eemaldamises; ühtlustada keha temperatuuri. VÄIKE VERERINGE on vere liikumine südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Algab: parema vatsake Lõppeb: vasak koda (arteriaalne veri) Ülesanne: rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Liikumistee: mööda kopsuartereid kopsudesse Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse, kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ning küllastub hapnikuga (venoosne veri muutub arteriaalseks), hapnikurikas veri liigub südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. SUUR VERERINGE on vere liikuminesüdamest kehasse ja sealt tagasi südamesse. Algab: vasak vatsake Lõppeb: parem koda (venoosne veri)
Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis.Glükoos on ajutoit! 64. Funktsionaalsed väljad ajukoores( sensoorsed, motoorsed)- Mootoorsed väljad (käsklused lähevad lihastesse, nimetatud motoorsetest prk.-dest saavad alguse tahteliste liigutuste sooritamiseks püramidaalteed, mis suunduvad keha vastaspoole lihastesse, st paremast poolkerast antakse eferentsed impulsid keha vasakupoole lihastesse ja vastupidi)- asuvad peamiselt otsmikusagara presentraalkäärus a) presentaalkääru ülemistes osades paikenevad alumiste kehaosade( alajäsemete) b) presentaalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade ( näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad.Ostmikusagaras nn sekundaarsed motoorsed väljad nt.
24. Alumine õõnesveen: ladinakeelne nimetus, asetsus, kuidas moodustub, milliste piirkondade veenidest voolab veri alumisesse õõnesveeni? Alumine õõnesveen (v. cava inferjor) paikneb kõhuõõne tagaseinal kõhuaordist vasakul. Läbides diafragma õõnesveenimulgu, jõuab ta rindkereõõnde, kus suubub südame paremasse kotta. Alumine õõnesveen moodustab paremast ja vasakust ühisniudeveenist. 25. Värativeen: ladinakeelne nimetus, asetsus, milliste elundite veenidest kogub verd? Värativeen (v. portae) koguneb kõhuõõne kõigist paaritutest elunditest venoosne veri. Ta suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Väiksest maokõverikust ja sapipõiest suubuvad veenid vahetult värativeeni. 26. Alajääseme peamised veenid: Sisemine niudeveen (v
h – proovikeha kõrgus, cm; k – ülemineku koefitsient (k=1) Survetugevuse määramiseks kasutatakse eelneval katsel tekkinud 6 poolikut proovikeha (paindekatsel paindusid 3 proovikeha läbi). Poolikul proovikehad asetatakse külgpindadega hüdraulilise pressi terasest plaatide vahele, mille survepind on 16 m2 (4,0 x 4,0 cm). Koormamise kiirus oli 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse aritmeetilise keskmisena neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. Survetugevus arvutatakse valemiga nr 2 [N/mm2]: k⋅P [N/mm2] Rs = F0 (2) kus P – purustav jõud, kgf; F0 – survepindala, mm2; k – ülemineku koefitsient (k=1). 5 KATSETULEMUSED 5.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis – 50 g
töötamisaega hakatakse arvestame katseaja läbimisel. Mari palgaks on märgitud 221 EURi brutos ning tööl käib ta 4 päeva nädalas. Suusõnaliselt on ülemus Marile kinnitanud, et kassas ei pea kontrollima inimeste vanust, et see on saalis liikuvate tööliste probleem. Mari on rahul, kuigi väsinud, ta on Tallinnasse tulnud Nuustakult ning elab ühikas sõbranna juures, ta ei oska isegi unistada paremast elust! Kas Marile on liiga tehtud, kuidas ning millega? vastus kuida ise sellega nõus on siis ei sa keegi midagi sinna teha muidugi see et ta tööpaevad on pikkad ja ületunndide eest talle ei maksta tööandja võib lepingu üles ölelda enne katseaja lõppemist ja võib teha katseaja lühema kui 4 kuud.Pole sellist seadust kus tööandja on kohustatud maksma töötajale üle tunndide eest ja suusõnalised kokulepel on ülemusel õigus nii käituda
Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 405ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm². 4.6. Valemid Paindetugevuse arvutamine valemiga 1:_ k∗3 Pl Rp= 2 b h2 Kus: Rp – paindetugevus, N/mm2 P – purustav jõud, N l – tugedevaheline kaugus, mm b – proovikeha laius, mm h – proovikeha kõrgus, mm 2 Survetugevuse arvutamine valemiga 2: k∗P R s= F0 kus: Rs – survetugevus, N/mm2 P – purustav jõud, N F0 – survepindala, mm2
6. Selgitage otsustamisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. Otsustamisega seotud rollid: ettevõtja roll; ressursside jagaja roll; arusaamatuste lahendaja roll; läbirääkija roll 7. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. See teooria võtab kokku iga organisatsiooni juhtimise 7 põhilist aspekti, millega iga juht igapäevaselt tegeleb. Mudel on visuaalselt kuusnurkne. Tipud, alates ülevalt paremast, liikudes kellaosuti suunas: 1. struktuur; 2.süsteemid; 3. stiil; 4.töötajad; 5. oskused; 6. strateegia. Kuusnurga keskel on nn 7. jagatud väärtused. Kuusnurga ülemine osa (1.2.6.) on nn hard S'd ehk jäigad S'd. Need on 3 põhilist aspekti, millega tegeleb manager tüüpi juht. Ülejäänud 3 tippu (3.4.5.) ning ka 7. on nn 4 soft S'i. Lisaks väljuvad iga tipu juurest 2 joont, mis seavad selle konkreetse aspekti teistega (nt;
6. Selgitage otsustamisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. Otsustamisega seotud rollid: ettevõtja roll; ressursside jagaja roll; arusaamatuste lahendaja roll; läbirääkija roll 7. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. See teooria võtab kokku iga organisatsiooni juhtimise 7 põhilist aspekti, millega iga juht igapäevaselt tegeleb. Mudel on visuaalselt kuusnurkne. Tipud, alates ülevalt paremast, liikudes kellaosuti suunas: 1. struktuur; 2.süsteemid; 3. stiil; 4.töötajad; 5. oskused; 6. strateegia. Kuusnurga keskel on nn 7. jagatud väärtused. Kuusnurga ülemine osa (1.2.6.) on nn hard S'd ehk jäigad S'd. Need on 3 põhilist aspekti, millega tegeleb manager tüüpi juht. Ülejäänud 3 tippu (3.4.5.) ning ka 7. on nn 4 soft S'i. Lisaks väljuvad iga tipu juurest 2 joont, mis seavad selle konkreetse aspekti teistega (nt;
Ta paikneb kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline vahesein. Vasakust vatsakesest väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter – kopsutüvi. Sõda koosneb tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiga ja seestpoolt endokardiga. Süda on sopistunud südamepauna. Südame kestad ja klapid Südamesin on kolmekestaline, seest väljapoole sise-, lihas- ja väliskest. Sisekest ehk endokard. Selle kurrud moodustavad südameklapid. Õhuke tugev sidekoelis-elastne kest. Südamelihas ehk müokard. Koosneb südamelihaskiudude võrgustikust. Selles
· Viljakad rannikumadalikud on eelduseks,et põllumajandus saaks areneda. · 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks, 26% riigi kogupindalast on metsa all. Rohumaade alla jääb 25%. Põllumajanduse jagunemine Maaharimine Karjakasvatus Mets Rohumaad · Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks. · Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas
1 kimp). 88.Südame närvid: südame kokkutõmmete tugevust ja rütmi juhib vegetatiivne närvisüsteem. Jaguneb kaheks: 1)parasümpaatilise närvisüsteemi osa X peaajunärv ehk uitnärv. Aeglustab südame rütmi ja vähendab kontraktsioonide tugevust; 2)sümpaatiline osa tugevdab südame kontraktsioonide tugevust ja kiirendab rütmi. 89.Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne: (joonis 5) väike vereringe ehk kopsu vereringe algab paremast vastakesest. Vatsakesest saab lähtuda vaid üks veresoon, milleks on kopsu tüvi, mis suundub kopsu. Veri annab seal ära süsihappegaasi ning võtab juurde hapnikku. Veri muutub arteriaalseks ning suundub südame vasakusse kotta kopsu veenidena. 90.Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne: (joonis 5) suur vereringe ehk keha vereringe algab vasakust vatsakesest aordi kaudu ja suundub kogu kehase, andes ära hapnikku ning võttes juurde süsihappegaasi. Veri muutub venoosseks ja koguneb
kasutati seda Beethoveni 5. sümfoonia (Saatusesümfoonia) kirjeldamiseks. Nii kirjanduses, kunstis kui ka muusikas iseloomustab romantismi ebatavalisus, looduslähedus (loodus kui tegelane), eksootiliste maade ja kultuuride kultus, huvi oma rahvuse ja folkloori vastu. 19. sajandit peetakse seoses Prantsuse Revolutsiooniga häda ja viletsuse sajandiks, igapäevast elu peeti masendavaks ja tüütuks. Kunsti kaudu püüti kõigi murede eest põgeneda, unistati õnnest, paremast elust jne. Seetõttu olid romantilised kunstnikud väga tundelised, pidasid end üksikuteks, õnnetuteks ja kaldusid sageli liialdustesse. Romantism jagatakse kolmeks perioodiks: I Vara-Romantism (19. saj algus) II Kõrgromantism (19. saj keskpaik) III Hilisromantism (19. saj lõpp) UUED JOONED ROMANTISMIS VÕRRELDES KLASSITSISMIGA 19. sajandi heliloojate suurteks eeskujudeks olid Viini klassikud, eriti Beethoven.
kriisieelsele tipule, olles sellest vaid 3,5% madalam. Võrreldes ajaga enne kriisi on Eesti majandus nüüd tasakaalustatum ning tänu sellele ka vähem haavatav. Oluline korrastumine on aset leidnud ettevõtete ja majapidamiste bilanssides mõlemad on märgatavalt vähendanud laenumahtu suhtena sisemajanduse kogutoodangusse (SKP). Tänu sellele on vabanenud täiendavaid ressursse tarbimiseks ja investeerimiseks. Majanduse paremast tasakaalustatusest annavad tunnistust ka positiivne netovälisvõlg, väike jooksevkonto puudujääk ja tasakaalulähedane riigieelarve. Jõudsalt suurenenud sisetarbimine on võimaldanud Eesti majandusel kasvada, ehkki ülejäänud euroala majandus ja välisnõudlus on püsinud madalseisus. Vähenenud tööpuudus ning materiaalse olukorra paranemine on tõstnud majapidamiste kindlustunnet ning ergutanud eratarbimist. Ettevõtted on samal ajal
gümnastikat, muusikat, tegeldi arstimisekunsti ja teadustega. Koolis valitses range reglementeeritus tõusti enne päikesetõusu, siis meenutati eelmise päeva sündmusi, sest eilne on tänasega tihedalt seotud. Edasi mindi mereranda päikesetõusu jälgima. Õhtul võeti aga taas kokku möödunud päev ja mõeldi läbi toimunu: kuidas päev veedeti, mida tehti, mis tegemata jäi. Koolis kehtisid rohkem ettekirjutused. Näiteks: lahkudes ära vaata tagasi; jalanõusid jalga pannes alusta paremast, jalgu pestes vasakust jalast; pääsukesi ei tohi majas pidada; tuld ei tohi noaga laiali ajada; üle kaalude ei tohi astuda; vastu päikest ei tohi urineerida. Tolle aja kohta harjumatu oli, et kooli võeti vastu nii mehi kui ka naisi, tingimuseks oli loomulikult inimese vabadus. Koolkonna filosoofia aluseks oli väide, et paljud nii inimeste, kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Seega pöörati Pythagorase koolis suurt tähelepanu täisarvude omaduste uurimisele
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõt...
tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks
vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. 19. Suur- ja väike verering Väikese vereringe veresooned väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteriga. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. 20. Veresooned Veresooned veri voolab organismis ringlevalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa:
(NB! Katse käigus ei tohi teravustatud pikksilma enam reguleerida.) 5) Mõõtemikroskoobi 3 (joon. 19.3a) vaateväljas (joon. 19.4) olevad limbi ja mõõtesüsteemi peenema skaala kujutised teravustage okulaari 3 pööramisega. 6) Tutvuge skaaladega. Vasakus (suuremas) aknas (joon. 19.4) on näha limbi diametraalselt vastassuunaliste osade kujutised (ringskaala). Üksik vertikaalne mõõtekriips (13), mida nimetatakse indeksiks, on täiskraadide lugemiseks ülemiselt skaalalt. Paremast (väiksemast) aknast on näha optilise mikromeetri skaala ja horisontaalne mõõtekriips (14) minutite ja sekundite lugemiseks. Vasakus tulbas olevad numbrid annavad kaareminutite ühelised ja paremas tulbas – kaaresekundid. Kaareminutite kümneliste leidmist käsitleme allpool. • Mõõtmine goniomeetriga. Kõigepealt tuleb pikksilma niitrist nihutada pilu kujutise kohale. Seda tehakse järgnevalt. Lahtise
Aort: südame vasakust vatsakeses arterisse Arter: südamest kudedesse. Arterioolid: algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse. Kapillaarid: arteriooli lõpust kudedesse Kopsuveen: kopsudest tagasi südame vasakusse kotta. Venoosse vereringe veresooned – Õõnesveev, veenid, veenulid, kopsuarter. Mida? Kannab hapnikuvaest ehk venoosset verd. Õõnesveen: veenidest südame paremasse kotta. Veenid: kudedest südamesse Veenulid: kudedest südame poole. Kopsuarter: südame paremast vatsakesesest kopsudesse. Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 1 parem koda 2 vasak koda 3 ülemine õõnesveen 4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12. hõlmased klapid 8 13. poolkuuklapid 9 vasak vatsake 10 parem vatsake 11 alumine õõnesveen Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes. Ühepoolsed klapid, mis lasevad
● Tähelepanematusepimedus- kui tähelepanu on suunatud teatud objektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. ● Muutusepimedus – katset korratakse seni kuni katseisik erinevused leiab nt kahel pildil. ● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8-12ni ja langeb kella 12-15ni ja uuesti tõuseb kell 15-22ni. 19. Mis on ja miks tekib tahtmatu tähelepanu? 20. Visuaalse otsingu metoodika tähtsus tähelepanuprotsesside uurimisel
valimistel andud volituse ehk mandaadiga rahvasaadikud. Praktikas tähendab enamiku tänapäeva riikide suurus,et esindusdemokraatia on paratamatu valitsemiskorraldus. (Jakobson, et al,. 2013, lk 112) Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org). Selline demokraatia liik on iseloomulik enamikele tänapäeva demokraatlikele riikidele. (http://et.wikipedia.org). Esindusdemokraatia vastandub otsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma võimu otseselt. 2.3 Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia püüab tugevdada kodanike ja huvirühmade kaasatust, edendades nende teadmisi, oskusi ja julgust ning luues selleks töötavaid kanaleid. Ka
teha ning efektiivsus on äärmiselt suur. 3. Käte laiutamine-Seisa püsti, käed kõrval. Kõverda käed küünarnukkidest 90 kraadi ette, pane käed rusikasse ning suuna pöidlad üles. Pöidlad peaks jääma üles suunatuna terve harjutuse vältel. Seejärel liiguta mõlemad käed väljapoole, justkui käsi laiutades. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. Kaela pingest vabastamine. 1. Trapetsi venitamine-Vii käed selja taha, võta vasaku käega oma paremast käest kinni ja tõmba seda allapoole. Samal ajal kalluta kaela vasakule. Peaksid tundma kuidas trapets venib ning pingest vabaneb. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. 2. Pea taha surumine-Pane käed pea taha, nii et peopesad lahti oleks ning mõlema käe sõrmede vahele jääks veidi ruumi. Vii õlad nii taha kui saad ning hoia seda asendit. Nüüd suru kaela taha, samal ajal kätega pead ette lükates. Hoia asendit 5 sekundit ning korda. Tee seda harjutust
26. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider - Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, vaid selleks on vaja meeskonda. Juht tuleneb ametlikust organisatsioonist koos kontreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuste ja eesmärkide ees. (Teeb asju õigesti) Liider võib olla ametlik ja mitteametlik juht, kui PEAB OLEMA isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Tal on rohkem mõjuvõimu
lapsi.Leonardo leidis ema 1493. aastal väga haigena ja ta pani ema hooldekodusse.Samal aastal ka ema suri.Matuste jaoks kutsus ta pillimehed ja tegi emale väga ilusad matused, mattes teda nagu auväärset linnakodanikku.See näitas, kui väga ta oma ema armastas. Töötab veel 25 aastat ja siis kutsub Prantsusmaa kuningas ta Cloux`i lossi, kus ta veedab oma viimased eluaastad.Seal lõpetas ta oma viimase maali ,,Ristija Johannese" ja sureb 2. mail 1519. Elu lõpuaastad oli ta paremast käest halvatud.Enne surma kirjutas testamendi, mille järgi maalid jäid Prantsusmaa kätte ja käsikirjad kuuluvad Itaaliale.(Jilek, 1988) 4.2.Leonaro iseärasused 1. Leonaro oli vasakukäelina ja ta kirjutas kiiruga paremalt vasakule. 2. Enamus tema töödest on lõpetamata, kuna ta ei julgenud rohkem maalida, sest ta kartis eksida. 3. Tema visandid on lehe nurkadel või juhuslikel lehtedel, mida pole leitud.(Jilek, 1988)
Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab kogu keha kudesid verega, ja väikeseks vereringeks, milles veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga. Kapillaarides muutub arteriaalne hapnikurikas veri venoosseks vereks. ARTERIAALNE VERI = HAPNIKURIKAS VERI VENOOSNE VERI= HAPNIKUVAENE VERI Suur vereringe Vere liikumine südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku.
Referaat Türgi Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia- osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Rahvastiku tihedus Asustus on tihedam lääne- ja põhjarannikul (umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta), hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). [redigeeri] Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). [redigeeri] Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguo...
kloostris polnud. Goldmund naasis kloostrisse suve lõpul, väsinud ja haiglase välimusega, kuid ta tundis, et on meelerahu leidnud. Ta tunnistas, et oli haigestunud juba reisi algpäevil, kuid ei tahtnud naasta kloostrisse enne reisi tõelist algust. Ta pandi haigevoodisse, arst tunnistas ta lootusetult haigeks. Nüüd rääkis Narziss Goldmundile kui palju ta temale tähendab, et vaid tänu Goldmundile ta teab armastuse tähendust ja vaid tema pärast on ta saanud osa elu paremast poolest(lk.287). Ka enda haigevoodis ja surmale lähenedes mõtles Goldmund enda emale, lootes, et surm viib teda emale lähemale. Goldmund tunnistas Narzissile enda tõelise reisile mineku põhjuse- Agnes olevat läheduses peatunud. Kuid tema suureks pettumuseks ei tahtnud Agnes temast midagi teada, sest ta oli vanaks jäänud. Surma Goldmund ei kartnud nii nagu ta oli kartnud lossikeldris poomist oodates, seekord oli ta elus teinud kõike mida oli soovinud ning elanud piisavalt
Riigi ülesanne on hoolitseda nõrgemate ja abivajajate eest. Euroopalikus poliitikas pole tavaks öelda, et igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Naised juhtimises Euroopas arutletakse küsimuste üle, nt naiste võimaluste üle ärijuhtimises. Siiri Oviir on seotud Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni koostatud vastava raporti vastuvõtmiseks ettevalmistamisega. Teema on aktuaalne, sest ühelt poolt tõstatab see küsimuse inimkapitali paremast kasutamisest majanduskasvu tagamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks, teiselt poolt näitab ära kitsaskohad: juurdepääs tööturule, töö- ja pereelu ühitamine, sooliste stereotüüpide püsimine jne. Kui naisjuhtidest rääkida, siis nende riskitegurid võivad peituda hoopis mujal, nt tuleneda sotsialiseerumise käigus kujunenud hoiakutest. Küsigem, millisena kasvatatakse pisikesi tüdrukuid? Olema õrnad, abivalmid ja hoolitsevad teiste suhtes, mitte aga iseseisvad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
