Töölepinguseadus (0)

Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti?
TLS § 7 lg 1 - tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Lõige 4 sätestab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
Mart on koolikohustuslik alaealine –põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikest 2, mis sätestab, et koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni .
On ilmselge, et Mardi töökohustused ei ole kerged.
Järgmisena tuleks tähelepanu pöörata tööaja regulatsioonile ja ka lisatundide tegemisele. Kuna Mart on koolikohustuslik, siis saab tema suhtes kohaldada TLS § 4 punkti 2, mis sätestab koolikohustusliku isiku tööaja piirangud päevas ja nädalas - 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Juba selle sätte järgi on näha, et tööandja on seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, sest lõikes 4 nimetatud piirangu rikkumine on keelatud, mida kinnitab ka lõige 5 - kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine.
TLS § 51 lg 2 punkti 2 järgi on kokkulepe, mille kohaselt 13–14-aastasele alaealisele või koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega, tühine. Mart töötab vahest ka 14 h, mis tähendab, et talle jääb vaid 10 h igapäevast puhkeaega.
Mari töötab ühes suures selvepoes kassiirina , tal on kehtiv tööleping , kuigi vastavad haridust tal ei ole ning lepingus on kirjas, et tal on katseaeg kassiirina ja peale seda rakendatakse katseaega müüjana ning selle lõppedes peab ta olema asunud omandama müüja elukutset. Töölepingus on kirjas, et ta tööpäeva pikkus on 16 tundi, Maril on põhiharidus ning ta on 18-aastane, lepingus on kirjas ka, et Mari katseaeg puhkusearvestusse ei lähe ning tema töötamisaega hakatakse arvestame katseaja läbimisel. Mari palgaks on märgitud 221 EURi brutos ning tööl käib ta 4 päeva nädalas. Suusõnaliselt on ülemus Marile kinnitanud, et kassas ei pea kontrollima inimeste vanust , et see on saalis liikuvate tööliste probleem. Mari on rahul, kuigi väsinud, ta on Tallinnasse tulnud Nuustakult ning elab ühikas sõbranna juures, ta ei oska isegi unistada paremast elust! Kas Marile on liiga tehtud, kuidas ning millega?
TLS § 51 lg 1 sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Marile jääb vaid 8 h järjestikust puhkeaega. See, et ta töötab vaid 4 päeva nädalas ei mängi rolli. Igapäevane ja nädalane puhkeaeg peab seadusega kooskõlas olema olenemata sellest, et töötaja töötab graafiku alusel ehk summeeritud tööaja arvestuse kohaselt (kõik kassiirid/müüjad töötavad ju graafiku alusel  ).
TLS § 46 lg 1 sätestab üldreegli, et tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (NB! See neljakuuline arvestusperiood on vastavalt TLS § 2 kohustuslik – pikemas arvestusperioodis ei saa kokku leppida), kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. Lõike 3 kohaselt on võimalik jõuda järgnevale kokkuleppele - tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav . Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Mari töötab seitsmepäevase ajavahemiku kohta (4 päeva ja 16 h päevas) 64 h – ilmselge rikkumine!
Katseaeg on aeg, mil tööandja hindab, kas töötaja tervis, oskused, teadmised, isikuomadused ja võimed vastavad tasemele , mida nõutakse töö tegemisel. Kõige pikem katseaeg, mida seaduse järgi saab kohaldada on 4 kuud (pooled võivad alati kokku leppida lühemas katseajas). Antud kaasusest ei tulene kui pikk oli ühe või teise ametiala katseaeg, küll aga tuleb tõdeda, et kassiir ja müüja on väga sarnased kutsed . Miks üldse tööandja soovis, et Mari alguses kassiiri kohal katseajaga töötaks, ilma et ta sellele kohal tööle jääks – ma ei saa aru. Ja siis peale kassiiri katseaja lõppu müüjana katseajal oleks ja viimase lõppedes peaks ta olema asunud juba müüja elukutset omandama. Aga ma arvan, et tööandja eesmärgiks oligi seatud noorukest Marit lihtsalt ära kasutada. Tegelikkuses on nii, et sama tööandja juures, olenemata selles, et ametikoht , ei ole tööandjal õigus teistkordselt katseaega kohaldada. Ta pidi juba siis, kui Mari töötas kassiirina katseajal, veenduma selles, kas Mari sobib või mitte. 
Leping sisaldas veel tingimusi, et katseaeg ei kuulu puhkusearvestusse ja töötatud aega arvestatakse alles siis, kui katseaeg läbitud. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva ( põhipuhkus ), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 55). § 68 lg 1 sätestab, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Katseaeg on ka aeg, mil töötaja teeb tööd – see, et töötaja on tööandja kõrgendatud tähelepanu alla, et viimane saaks veenduda, kas töötaja üldse sobib, ei ole oluline. Töötatud aega hakatakse arvestama hetkest, mil töötaja asus faktiliselt tööle.
Töötasu on ka liiga väike. TLS § 29 lg 6 sätestab, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud, et tunnitasu alammääraks on 1,90 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 320 eurot.
Eerik asus tööle autoremonditöökotta, ülemus lubas talle et temaga sõlmitakse tööleping kohe kui ta on tõestanud oma võimekust ning ausust, seni aga palus ülemus tal vajadusel oma nimeks öelda Mikk Lamp ning täpsustada, et ta on ülemuse vennapoeg, kes aitab ülemust. Palgaks lubati Eerikule 5 EURi tunnis ``puhtalt kätte`` ning tööl võib ta käia õhtuti peale kooli (Eerik on õhtukoolis 10 klassi õpilane). Öeldi ka, et vajadusel teeb Eerik ka muid töid a la rehvivahetus , viib prügi välja ning asendab laotöölisi, kuid palka ta selle eest ei saa, vaid ta võib käia jõusaalis, mis on ettevõtte tööliste privileeg . Kas Eerikuga on käitutud õigesti, kuidas ja kes saab Eerikut aidata?
Tööandja lubas, et Eerikuga sõlmitakse kohe leping, kui ta on tõestanud oma võimekust ning ausust. Mulle tundub, et siinkohal on tegemist äramuutva tingimusega ehk selle puhul ei ole teada tingimuse saabumise tõenäosus ega aeg, mistõttu ei taga äramuutva tingimusega tööleping pooltele piisavat õiguskindlust ega ettenähtavust. Tuginedes TLS § 4 lõikele 3 on kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), tühine. Tingimuseks ongi ju seatud see, et Eerik peab end tõestama .
Sellises olukorras peaks tööandja kohaldama katseaega – katseaja järgi saab otsustada, kas töötaja on võimekas ning aus.
Tööleping tuleks sõlmida kirjalikult (§ 4 lg 2) ning tööandja on kohustatud esitama TLS § 5 lõikes 1 nimetatud andmed kahe nädala jooksul alates nõude saamisest. Vastavalt § 4 lõike 2 teisele lausele loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Lõige 4 on ka oluline – selle järgi ei too lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust.
Seda jõusaali tuleks käsitleda kui muud hüve (on ju kaasuses väidetud, et tegemist on ettevõtte tööliste privileegiga) vastavalt TLS § 29 lg 4 - kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda.
See, et Eerik teostab rehvivahetust, viib prügi välja jms on minu arvates tööülesanded, mille tegemise peale kulunud aeg tuleb arvestada tööaja hulka ning selle eest peab maksma töötasu (§ 29 lg 3 teine lause).
Eerik võiks enda probleemiga pöörduda enda elukohajärgsesse tööinspektsiooni, mis tuvastaks kas ja mil määral on Eerikuga valesti käitutud. Lisaks sellele võiks Eerik esitada avalduse ka maksu-ja tolliametisse, sest ilmselgelt ei täida ettevõte enda maksukohustusi riigi ees õiguspäraselt (samas tuleb arvestada ka seda, et Eerik ise teenib ka mustalt tulu ja selle pealt makse ei maksa).
Leia kehtivast Töölepingu seadusest 5 punkti, mida sa sooviksid muuta. Põhjenda!
Minu arvates on praegune töölepingu seadus (nt varasemaga võrreldes) igati mõistlik: meil on ühtne seadus, mida suudab inimene, kel pole õigusalaselt teadmisi, ise lugeda ja ka aru saada; töötajate kaitse töösuhetes tööandja eest on oluliselt paranenud jne.
Ainuke asi, mille peale ma olen mõelnud on isapuhkuse kestus. Vastavalt § 60 on isal õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta.
Minu arust on seda nagu niiiiiiiiii vähe  – ainult kümme päeva ja ülejäänud aja peab naine lapsega üksi kodus passima. See aeg võiks ju ikkagi pikem olla – no vähemalt mingi 1 kuu, sest kui perre sünnib laps, siis muutub ju nii palju ning ma usun, et mõlemal vanemal kulub kohanemiseks aega ja kindlasti tahaks isa ka rohkem lapsega olla tema esimesel elukuul.
Leia internetist inimene, kes võiks sind tulevikus nõustada juriidiliselt ning esindada sind ka vajadusel kohtus. Isik peaks olema oma valdkonnas täpne ja korrektne . Mulle palun seleta lahti, miks just see isik, kirjuta veenvalt . Lisa juurde isiku nimi, koduleht ning amet.
Mina valiksin Heli Raidve. Valiksin just sellepärast, et olen näinud, kuidas ta juriidiliselt esindas inimest töövaidlus istungil . Minu arvates on ta täiesti korrektne, väga tugeva ja kindla iseloomuga , sihilik ja väga veenev.
Isiku andmed: Heli Raidve
Koduleht: http://www.toooigusabi.ee/
Amet: Tööõigusabi jurist
Kasutatud materjal:

https://www.riigiteataja.ee/akt/12850753

https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012002

http://www.rmp.ee/toooigus/