valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lõige 4). Näiteks võib sellise töö tegijaks olla õmb- leja, kelle ülesandeks on õmmelda peokleit. Õmblejal on täielik õigus otsustada, kus, millal ja kuidas ta tööd teeb (nt töötab õhtul kodus või oma ateljees). Tellijale ei ole oluline mitte aeg ega koht, kus töö sooritatakse, vaid lõpptulemus. Viidatud näite puhul sõlmitakse poolte vahel üldjuhul töövõtuleping, millele on kohaldatav VÕS. TLS § 1 lõige 4 ei välista kaugtöö tegemist (kaugtöö on reguleeritud TLS § 6 lõikes 4). Kaugtöö tegemise kokkulepe annab töötajale suurema vabaduse valida töö tegemise koht (töö tegemine väljaspool tööandja ettevõtet), kuid ei välista töötaja allutatust tööandja juh- timisele ja kontrollile. Töötaja täidab ka kaugtöö korral tööandja antud tööülesandeid, on vajadusel tööandjale kättesaadav, saab perioodilist töötasu ning kasutab üldjuhul tööandja
Töövõtuleping | Kokkulepe tulemuse ja aja osas. Töövõtja töövahendid. Pärast tellimuse täitmist. Ei pea isiklikult. Oluline Tööandja kohustus maksta keskmist töötasu ka juhul, kui: on tulemus Töötaja on töövõimeline ja valmis tegema tööd, kuid töötaja ei tee tööd, sest tööandja ei ole talle andnud tööd, v.a kui töö Töötajaks on TLS alusel nii teovõimeline kui piiratud andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. teovõimega füüsiline isik. Töötasu vähendamine. Kui tööandja ei saa ettenägematutest, Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt
5. Tööandja on kohustatud maksma töötajale töö eest tasu. Oluline on seejuures, et töötaja saab tasu tööandjalt. Kui palgatingimused töölepingus ei kajastu, siis peab täistööajaga töötajale olema tagatud vähemalt palga alammäär, mille kehtestab Vabariigi Valitsus. 6. Töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel, kuid seejuures peavad pooled juhinduma seaduse, muu õigusakti ja kollektiivlepinguga määratud tingimustest. TLS § 26 näeb ette kohustuslikud tingimused, mille suhtes pooled peavad kokkuleppe saavutama. 7. Eelpool kirjeldatud iseloomulikud tunnused aitavad töölepingut eristada teistest teenuste osutamise lepingutest, mille täitmine on seotud samuti töö tegemisega. 8. Tööleping on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused. Töölepingu sõlmimine peab olema vabatahtlik. Kui selle sõlmimisel on eiratud
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93 01.07.2009 06.05
Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping. Töölepingus peab olema ametinimetus, tööülesa
TÖÖLEPINGUSEADUS Õiguse alused 26.10.2010 Töötaja vastutuse piirangud: · Kohustuste rikkumine on võlasuhtest tulenevalt kohustuste mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine · Õiguskaitsevahendite kohaldamine VÕS §101 lg 1 alusel MIDA SAAB NÕUDA? · Kohustuste täitmise nõudmine · Õigus kohustuste täitmisest keelduda · Kahju hüvitamine nii varalise kui mittevaralise kahju korral · Varalise vastutuse kokkulepe (alati kirjalikus vormis) NB! Isik vastutav süüst olenemata! o Ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt, mõistlikult ja töötajale ära tuntavalt piiritletud o Ligipääs vaid kindlatel isikutel o Kokkulepitud rahalise vastutuse ülempiir Töölepingu lõppemine: · Töösuhte lõpetamisel kokkuleppega · Tähtaja möödumisel · Töötaja surmaga · F
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).
LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).
annaabi.ee 
100 punkti
~ 5 lehte
12 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid