Pythagorase koolkond antiikfilosoofias (0)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Täiskasvanute koolituskeskus
Nimi
Rühm
PYHTAGORASE KOOLKOND ANTIIKFILOSOOFIAS
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. PYTHAGORAS 4
1.1 Pytharorase elukäik 4
1.2 Pythagorase isik 4
2. PYTHAGORASE KOOLKOND 5
2.1 Pütagoreismi perioodid 5
2.2 Pythagorase kool 5
3. TÕEKSPIDAMISED JA TSITAADID 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD ALLIKAD 12

SISSEJUHATUS

Alljärgnevat referaati kirjutama hakates seadsin endale eesmärgiks tutvuda teemaga , mis puudutab Pythagorase koolkonda . Kooliajast tuttav Pythagorase teoreem tekitas huvi selle teemaga põhjalikumalt tutvuda.
Referaat koosneb kolmest osast. Esimeses osas räägin Pythagorasest – tema elukäigust ja isikust, teises osas toon välja pütagoreismi perioodid ja räägin põhjalikult tema koolist, kolmandas osas on toodud Pythagorase ning tema õpilaste tõekspidamisi ja Pythagorase tsitaate.
Kokkuvõttes avaldan oma arvamuse sellest, mida andis mulle käesoleva referaadi ettevalmistamine.

1. PYTHAGORAS

1.1 Pytharorase elukäik

Pythagorase eluandmete kohta on erinevaid andmeid. Tema valitsemisaastate järgi on sünniaeg paigutatud 570 aasta paiku eKr.
Pythagoras sündis Samose saarel. Kindlaid teateid on tema kohta vähe. Ta lahkus Samose saarelt, sest pidas vastuvõetamatuks türann Polykratese valitsust, reisis tõenäoliselt Egiptuses ja Babüloonias. 30 aasta pärast tuleb tagasi Kreekasse ning rajab Lõuna-Itaaliasse, Krotonisse kooli. Või: rändas nooruses palju, õppis Egiptuses ja Babüloonias, tuli tagasi, aga pärast seda, kui Samosel kehtestati türannia, emigreerus Lõuna-Itaaliasse, Krotoni linna, kus asutas oma kuulsa kooli. Selles koolis õpiti matemaatikat, filosoofiat ja loodusteadusi. Pythagorase koolist sai omapärane vennaskond, millel olid omad rituaalid ja kombed. Ajapikku võtsid koolis võimust aristokraatlikud tendentsid, mis olid vastuolus Krotoni demokraatliku ühiskonnakorraldusega ning Pythagorase vennaskond hajus üle kogu Lõuna-Itaalia.
Pythagoras põgenes Metapontumisse, kus ta suri (võimalik, et teda tapeti) 75-80-aasta vanuses. Vennaskond eksisteeris veel kahe sajandi jooksul peale oma asutaja surma.

1.2 Pythagorase isik

Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloniga. Kord kui teda lahti riietumas nähti, märgati tal kullast puus olevat. Teinekord jõge ületades olevat jõgi teda valju häälega tervitanud.
Pythagoras jagas kõik mõistuslikud elusolendid kolmeks: Jumalad, inimesed ja Pythagorase-sarnased (pooljumalad). Ta pidas end jumala pojaks. Tema jüngrid ei pöördunud oma õpetaja poole kunagi nimeliselt, öelda tuli „see mees“ või „tema“.
Pythagorasele omistatakse sõna „filosoofia“ leiutamine , samuti võttis Pythagoras esimesena kasutusele arvu „ruudu“ ja „kuubi“ mõisted.

2. PYTHAGORASE KOOLKOND

2.1 Pütagoreismi perioodid

Varane või eelplatooniline (VI sajandi viimane veerand – IV sajandi esimene veerand), nn „platoniseeriv pütagoreism“ , s.o Vana Akadeemia ajastu (IV sajand), hellenismi pütagoreism (teiste traditsiooni järgi – „keskmine pütagoreism“), nn „pseudopythagoraste teosed“ (IV sajandi lõpp – I sajand eKr), neopütagoreism (I sajand eKr – III sajand pKr).

2.2 Pythagorase kool

Pythagoras lõi oma organisatsiooni Lõuna-Itaalia Kreeka koloonias Krotoni linnas. Ordu oli midagi religioosse organisatsiooni ja filosoofilise ühenduse vahepealset. Viidi läbi religioosseid harjutusi, valitses müsteeriakultus ja askeetlik distsipliin . Harrastati ka kunste – gümnastikat, muusikat, tegeldi arstimisekunsti ja teadustega. Koolis valitses range reglementeeritus – tõusti enne päikesetõusu, siis meenutati eelmise päeva sündmusi, sest eilne on tänasega tihedalt seotud. Edasi mindi mereranda päikesetõusu jälgima. Õhtul võeti aga taas kokku möödunud päev ja mõeldi läbi toimunu: kuidas päev veedeti, mida tehti, mis tegemata jäi. Koolis kehtisid rohkem ettekirjutused . Näiteks: lahkudes ära vaata tagasi; jalanõusid jalga pannes alusta paremast , jalgu pestes vasakust jalast ; pääsukesi ei tohi majas pidada; tuld ei tohi noaga laiali ajada; üle kaalude ei tohi astuda; vastu päikest ei tohi urineerida. Tolle aja kohta harjumatu oli, et kooli võeti vastu nii mehi kui ka naisi, tingimuseks oli loomulikult inimese vabadus.
Koolkonna filosoofia aluseks oli väide, et paljud nii inimeste, kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Seega pöörati Pythagorase koolis suurt tähelepanu täisarvude omaduste uurimisele. Peale selle tegeldi ka geomeetriaga, muusikaga ja astronoomiaga. Keskajal lisandus sellele veel grammatika, loogika ja retoorika. Seitsmest õppeainest koosnevat rühma, nn „7 vaba kunsti“, loeti haritud inimese kohustuslikuks pagasiks.
Kooli asuja pidi esimesed viis aastat vaikima ja kuulama ning omaks võtma talle jagatud õpetused, kandes akusmaatiku nimetust, alles seejärel oli õigus tõusta täieõiguslikuks liikmeks – matemaatikuks. Omandamine käis peamiselt küsimuste ja vastuste vormis, ilma seletamise ega tõestuseta. Näiteks, niisugused „akusmad“ või „sümbolid“: „Mis on õndsate saared? – Päike ja Kuu“; „Mis on tetraad? – Sireenide harmoonia “; „Mis on kõige õiglasem? – Ohvritoomine“ jne. Kool meelitas ligi kaht tüüpi inimesi: esiteks matemaatilise filosoofia entusiaste ja teiseks religioosseid pühendunuid, kelle ideaaliks oli pütaagorlaste askeetlik eluviis, mis sarnanes tugevasti orfikute õpetusele ja õigustas end sarnaste müstiliste uskumuste süsteemi kaudu. On tõenäoline, et filosoofiline tiib ei olnud vaimustuses vagadest pühendunutest ja võib-olla isegi halvustas ebausku, kuid kooli loomisel tähtsat rolli mänginud usulisest küljest ei saanud kuidagi mööda vaadata. On võimalik, et selle vastuolu tasakaalustamiseks seadis Pythagoras sisse akusmaatikute ja matemaatikute süsteemi, kus akusmaatikutel oli vaid üldine ülevaade koolis arendavatest teadustest ja teaduste arendamisega kõrgemal tasemel tegelesid matemaatikud.
Õppetöö koolis oli suuline , õpetused salajased. Hiljem küll avaldati mõned teosed, kuid Pythagorase enda kirjutiste kohta puuduvad andmed. Diogenes Laertiose sõnul kirjutas Pythagoras kolm teost: „ Kasvatusest “, „Riigist“ ja „Loodusest“. Pole sugugi kindel, kas Pythagoras ise üldse midagi kirja pani. Kanti ju kõikide koolkonna esindajate saavutused Pythagorase arvele.
Pythagorase huvi matemaatika vastu omandas müstilise mõõtme ja lõpnes arvu kui kõige oleva aluseks kuulutamisega. Arvu ei vaadeldud abstraktse mõistena, vaid kui reaalsete asjade tõelise olemuse konkreetset kehastust. Eksisteerib kaks maailma, asjade- ja arvude maailm. Asjade maailm on muutlik , olles vaid arvude maailma koopia.
Vaieldamatult kuulsaim matemaatiline saavutus, mida omistatakse otseselt Pythagorasele, ja millele on ka tema nimi antud, tõestab, et täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga .
Kõik arvud on jaotatud kaheks: paaris- ja paarituteks, piiratuteks ja piiramatuteks. Paaritud arvud seavad piiri kahega jagamisele, olles seega piiratud, paaris arvud seevastu on piiramatud , sest ei sea jagamisele mingisuguseid piire . Kreeklaste mõtteviisis kandis „piiratud“ õnnetoovamat tähendust, sümboliseerides vormi ja korda, sellal kui „piiramatu“ tähendab midagi vormitut ja seega ilmselgelt negatiivset. Piiratud-piiramatu vastandus on kõigi asjade põhiomadus.
Pythagorasel olevat olnud tähelepanuväärne mõistus ja suurepärane eluviis, teda on peetud imetegijaks, kes suhtles kõrgemate olevustega. Pythagoras ise uskus tuliselt hingede rändamise teooriasse , väites, et mäletab oma hinge eelmisi kehastusi. Esimesena olevat olnud ta Hermese poeg, teisena – troojalane, keda haavas Menelaos , kolmandana – mileetoslane, neljandana – kalamees Samoselt ja viiendana – Pythagoras. Hingede rändamise teooria kohaselt on keha vangla , millesse hing on asetatud varasemate süütegude eest. Maailm on elav, igavene ja jumalik ning elab, hingates sisse õhku ümbritsevast ääretusest. Ka inimese eluvaim tuleneb õhust, mis tõestab, et inimese hing on õhk, mis omakorda näitab lähedat sugulust mikro - ja makrokosmose vahel, universumi ja inimese vahel. Universum on üks, igavene ja jumalik. Inimesed aga jagunenud ja surelikud. Inimese põhiosa – hing – see-eest on aga surematu, sest kujutab endast sädet või osakest jumalikust ja universaalsest hingest ja vangistatud lagunevasse ja surelikku kehasse. Pärast surma tuleb eksimused lunastada kas kahetsuse teel allilmas Tartaroses või perioodiliselt korduvates taaskehastumistes, kas inimese või looma kehas. Pikaaegse, puhtast , kõlbelisest ja rangelt askeetlikku elu hõlmava puhastamisprotsessi järel pöördub hing tagasi kehatule ja täiuslikule vaimuelule, ühineb Jumalaga .
Pütaagorlaste religioosne maailmapilt oli pigem rahvapärane, ühtlasemat teoloogiat arvatavasti ei tekkinudki. Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees, isamaaarmastust, ustavust sõprade vastu, enesevalitsemist, mõõdukust ja puhtust isiklikus elus. Kehtis usk deemonitesse ja haldjatesse, kellena nähti õhus või allilmas olelevaid hingi. Askeetlik eluviis hõlmas ka taimetoitlust, keelatud oli aga näiteks ka ubade toiduks tarvitamine. Arvatakse, et ka „ voorusi “ seletati arvuteooriaga, kuid täpsemad andmed selle kohta paraku puuduvad.
Olles küll müstikud, arendasid pütaagorlased tänu oma matemaatilisele taibukusele tublisti edasi kosmoloogiat. Nad väitsid esimestena, et Maa ja teised taevakehad on kerakujulised . Kõige täiuslikumaks ja ilusamaks kehaks peeti kera, seega – Maa ei saa olla lame, et olla vastavuses täiusliku maailmaga , peab olema kera. Samuti väitsid pütaagorlased esimestena, et päikese ja tähtede liikumine taevavõlvil on näiline – tegelikult liigub maakera ise. Pythagoras jättis kõrvale Aristarchos tsentraaltule teooria ja väitis, et keskmes on päike ja Maa tiirleb selle ümber. Pütaagorlased järjestasid planeedid õigesti, võttes aluseks nende tiirlemisaja ja kauguse Maast.
Maailm koosneb vastuoludest. Sellest tuletasid pütaagorlased 10 põhivastuolu – piiratud ja piiramatu, sirge ja kõver, üks ja palju, parem ja vasem, mehelikkus ja naiselikkus , paigalolev ja liikuv, pimedus ja valgus, otsene ja kaudne, hea ja kuri ning ruut ja püstkülik.
Pütaagorlased väitsid, et seda vastuolulisust kannab maailmas mingi ürgne harmoonia, milles kogu vastuolulisus ja mitmekesisus moodustab ühtse harmoonilise terviku, mida pütaagorlased nimetasid „kosmoseks“.
Pütaagorlased leidsid veel ühe võimaluse sidumaks muusika kosmoloogiaga. Selleks on „sfääride muusika“. Liikudes läbi eetri, tekitab iga taevakeha teatud heli. Selle heli kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest. Näiteks Kuu poolt tekitatud heli on kõige kõrgema tooniga, Saturni poolt tekitatud heli aga kõige madalama tooniga. Kõik taevakehad üheskoos moodustavad aga harmoonilise terviku, kõlades nn. sfääride muusikana. Meie seda ei kuule, sest oleme selle sisse sündinud ja sellega lapsest peale harjunud . Pythagoras muidugi kuulis, sest teda oli õnnistatud lihtsalt nii terava kuulmisega.
Eeter oli vanakreeka inimeste jaoks mittemateriaalne jumalik substants või lihtsamalt öeldes: jumalik aine, mis täidab kosmost. Kõik, mis asub maises maailmas, koosneb neljast elemendist: maa, vesi, tuli, õhk. Kõik, mis on taevas, on jumalik ja koosneb eetrist ehk „viiendast elemendist“.
Pythagoras lõi oma õpetuse sfääride harmooniast ja muusikast arvule seitse . Ta nimetas vahemaad Maast Kuuni üks „ intervall “, Kuust Merkuurini pool intervalli, sealt Veenusele samuti, Veenusest Päikeseni poolteist intervalli, sealt Jupiterini pool, Jupiterist Saturnini pool ja sealt sodiaagini üks intervall. Kokku seitse heli – oktaaviharmoonia. Kogu looduse helisüsteem sisaldub neis seitsmes helis , mida seetõttu nimetatakse „looduse hääleks“.
Pythagorase meelest olid inimesele kõige olulisemad tema aistingud ja seetõttu oli tema arvates muusika kõige tähtsam õppeaine. See sisaldab teatud meloodiaid ja rütme, mille abil valitsetakse inimese tegusid ja tundeid.
Pythagorase jaoks oli arv ja geomeetria omavahel seotud. Tuli – tetraeeder, maa – kuup , õhk – oktaeeder, vesi – ioksaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav.
Poliitilistelt vaadetelt olid pütaagorlased aristokraatlik- konservatiivsed ja saavutasid tollases ühiskonnas küllaltki suure mõjujõu. Nad saavutasid kõrged positsioonid Krotoni valitsemises, kuid krotonlane Cylon õhutas rahva ülestõusule, mis kujunes üsna veriseks ja mille käigus paljud pütaagorlased tapeti või saadeti maalt välja. Pütaagorlasi see ei murdnud. Pärast vaheaega nende mõjuvõim taastus ja isegi laienes. Pythagoras aga oli ülestõusu tagajärjel sunnitud Krotonist lahkuma ja veetis viimased elupäevad pagenduses Musese kloostris Metapontionis, kus ta tõenäoliselt nälga suri. Ülestõusu algataja Cyloni kohta on arvatud, et ta oli jõudeelaja, keda moraalsel kaalutlusel keelduti pütaagorlaste hulka vastu võetamast, teiselt poolt kujutas ta endast opositsiooni pütaarorlaste ultrakonservatiivsele poliitikale, mis kuulutas ühiskonna ülemaks üksikisikuks. Pütaagorlaste pääs tagasi võimu juurde aga ei kestnud kaua ja juba 5. saj keskel eKr leidis aset järgmine pütaagorlastevastane liikumine, mille käigus järelejäänud liikmed Kreekasse pagendati. Philiuses ja Teebas loodi küll uued keskused ja ideesid levitati mujalgi, kuid koolkond oli üle Lõuna-Itaalia ja Kreeka laiali pillutatud, ühtne struktuur kadunud ja pikkamisi pütaagorlase liikumine hääbus. Teadmised viidi liikumise liidrite poolt hauda kaasa või pärandati järglastele, kelle poolt neid küll mitu sugupõlve alal hoiti, kuid sisuliselt lagunes koolkond 4. sajandil eKr.

3. TÕEKSPIDAMISED JA TSITAADID

Pythagorase ja tema õpilaste tõekspidamisi:

Tee ainult seda, mille tagajärjed sind ei kurvasta ega sunni sind kahetsema.

Ära tee kunagi seda, mida sa ei oska, kuid õpi kõike, mida on vaja osata.

Ära ole oma tervise vaenlane.

Ära sule puhkama heites silmi enne, kui oled päeva jooksul tehtu läbi arutanud.

Õpi elama lihtsalt ja luksuseta.
Pythagorase tsitaadid:

Nagu nüri nuga ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada.

Andke lastele haridust ja enam ei tule täiskasvanuid karistada .

Valige endale esmalt täiuslik eluideaal ja küll siis juba harjumus teeb teie elu täiuslikuks.

Meresõidul tuleb alistuda tüürimehele, elus tuleb alistuda inimesele, kes on teist arukam.

Kõigile ei saa kõike selgeks teha.

Parem vaikus, kui tühjad sõnad.

Hoidke oma laste silmapisaraid, et nad võiksid neid valada teie hauakünkal.

Mitte keegi ei saa olla vaba, kui ta on oma ihade ori ja need valitsevad teda.

KOKKUVÕTE

Pythagoras rajas usulis -eetilise kooli, mille liikmed jälgisid kindlat eluviisi: karmid askeetlikud reeglid, kesksel koha religioosne õpetus. Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloniga. Ta arvas , et maailmas on kolme liiki mõistuslikke olendeid: jumalad, inimesed ja Pythagorase sarnased, st filosoofid . Ta uskus hingede rändamisse, ise arvas end olevat olnud Hermese poeg. Pütaagorlased väitsid esimestena, et Maa ja teised taevakehad on kerakujulised. Kõige tähtsamad olid tema jaoks arvud: kõik on tekkinud arvudest, asjad on arvude koopiad. Paaritud arvud on hea väljendajad, paarisarvud aga halva väljendajad.
Kuna referaadiga alustades olin teadlik vaid Pythagorase teoreemist, siis töö tegemine oli väga huvitav ja informatsioonirohke.

KASUTATUD ALLIKAD

Meos , I. Antiikfilosoofia . Tallinn: Koolobri, 2000.
Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn, 1991
Epner , T. Pythagoras ja tema koolkond. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/pythagoras.ht m
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/pythagoras
12