Romantism; F. Schubert, H. Berlioz ja E. Grieg (2)

Muusikaajalugu
Romantism
Romantism on 19 saj. Kunsti kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18 saj, valitsenud klassitsismi seadus ja mõistuspärasusele. Romantismi sünnile andsid tõuke Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad (1799-1814).
Miks tekkis uus suund?
Klassitsistlik jäikus ei sobinud enam kajastama muutunud olusid.
Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega hakkas vastuseisu tekitama kunstnikes, heliloojates, kes tahtsid eelkõige väljendada oma tundeid. Tänu sellele kujuneski romantism.
Romantismi kunsti tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix (Prantsuse kunstnik). Arhitektuuri näiteid eestist, Sangaste loss. Romantistlik kirjandus, mis levis saksamaal Torm ja Tung. Sinna kuulusid tähtsad näod nagu, Schiller ja Goethe. Romantilise romaani esindaja Hugo. Romantiline luule saavutas oma kõrgtaseme Byroni loomingus.
Romantism muusikas
Kõik vormid mis olid klassitsismi ajastul jäid alles ja samaks. Kuid erinevus on mõtlemisviisis. Rõhu asetus on nihkunud mõistuselt tunnetele.
Võrreldes klassitsismiga on romantismi ajastu muusikas rohkem kiirendusi ja aeglustusi (tempomäärang rubaato)(vabas tempos või vahelduvas tempos).
Uuendused.
1. Rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust.
2. Romantikute huviobjektiks sai rahva looming, tänu sellele muutus rütm mitmekesisemaks.
3. Suurenesid orkestri koosseisud
4. Lemmikpilliks sai klaver , jätkuva sümfooniaorkestri vaimustuse kõrval.
Dünaamika (ehk helitugevuse muutmine) on väga kontrastne, väga palju äärmusi
5. Tähelepanu keskmeks muutus programmiline muusika . (konkreetse sisuga, mingi süzeeega. Mis on võetud kas kirjandusteosest või kunstist, ajaloo sündmustest või mõtles helilooja selle ise välja.
6. Ajastu põhizanriks on ooper . Uued zanrid mis tekkisid romantismiajastul- soololaul (häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (ühe osaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), „sõnadeta laul” (väike teos klaverile, nt mendelson armastas neid kirjutada). Klaveritranskriptsioon - suurteoste ümberkirjutus klaverile. Operett (meelelahutus zanr mis on tekkinud koomilise ooperi baasil)
Vararomantism 1815-1830. Peale seda kõrgromantism 1830-1890, hilisromantism 1890-1925.
Franz Schubert (1797 – 1828)
Laulis kirikukooris ja mängis viiuliorkestris. Oli väga andekas.
Schuberti aad – ühised koosviibimised, muusika, kirjandusega ja vahel veini ja väljasõitudega. (olemine koos oma sõpradega)
Ta noote hakati trükkima sõprade ettekäändel. Materjaalne külg ei lubanud abielluga oma armastatud naisega, sest naise ema ei lubanud seda.
Sel perioodil kirjutas ta ühe lause: õnnelik on see kes leiab tõelise sõbra, õnnelikum on see, kes leiab selle sõbra oma naises .
Kirjutas muusikat palju, vahel isegi kümme laulu päevas. Kõik mida ta tundis, pani ta muusikasse. Magas prillidega et mitte ühtki inspiratsioonilainet maha magada .
Loomingus on esikohal: Soololaulud . (üle kuuesaja)
Laulude sisuks on armastus, pettumus, surm, ka näiteks loodus.
Tal on ka vaimulikke laule, kuulsamaid laule on Ave Maria. Orig tekst on ladina keeles.
Ave Maria- kristluses, traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole.
Olulised osad olid laulutsüklid, 2tk:
1.Ilus möldrineiu ja 2. talvine teekond .
Viimane on kirjutatud aasta enne tema surma, kirjutas oma elust ja kannatustest.
1828 – ainus kontsert mis toimus tema eluajal tema teostest. Samal aastal õigevarsti ta suri. Kontserdi korraldasid ta sõbrad. Tohutu menu.
Üheksa sümfooniat on kokku, kaheksas on lõpetamata. Seda samust kaheksandat peetakse esimeseks romantiliseks sümfooniaks.
Tekst tema hauakivil: siia on muusika matnud mitte üksnes ühe suure aarde, vaid ka palju lootusi.
1810 – 1856
19 saj saksa suurimaid heliloojaid, peale helilooja võib öelda ta kohta ka muusikakriitik ja ajakirjanik. Tema looming on lüüriline. Ta on öelnud: mõistus eksib , tundeid ei iialgi. Tunded esikohal, elus kui ka loomingus, paljud teosed on seotud isiklike elusündmustega. Schumannil avaldusid juba lapsepõlves kirjanduslikud ja muusikalised „kalduvused“. Läks õppima juurat, ema tahte järgi. Nii kaua ta õppis, kui kohtus klaveripedagoogia. Friederich Wieck. Selle mehe tütrest sai ka Schumanni naine. Tahtis kiiresti areneda ja tahtis kasutada küroplastiat. (sõrmede painutamine) tal tekkis pianistlik invaliidsus, näpud paistes. Seadeldis rikkus ta käed ära. Tema lemmikinstrumendiks sai klaver, hakkas kirjutama muusikat sellele. Samal ajal sai ka alguse tema muusikakriitiline tegevus. Esimene artikkel oli pühendatud sellel ajal tundmatule heliloojale „Chopään“. 1834 hakkas Schumann välja andma oma isklikku muusikaajakirja – „uus muusikaajakiri“.
Filisterlus – vananenud klassikalised ideaalid, filistrid on siis vananenud ideaalidega muusikud .
Ta tahtis ühendada kõik elavad ja surnud muusikud ühte liitu.
Davidsbund -
Davidsbündlerid –
Tsükkelkarneval kujutab endast variatsioone neljale tähele.
A; S; C; H
Asch on linn kus elas Schumanni noorpõlve armastus. Paneb igale tähele ühe noodi .
A=A,
S=Es, mi bemoll.
C=C do
H=H Si.
Need tähed käivad läbi kõikidest karnevalidest, mida on kokku 21.
Kuulame üheteiskümnendat osa mille pealkiri – Chiarina
Kaheteistkümnendat – Chopin
Kolmeteiskümnendat - Estrella
Looming.
Klaverimuusika kõrval jaotub kahte valdkonda. Teine oluline ˛anr on ka soololaul. Neid on tal umbes 250. Tuntuim laulutsükkel on „Poeedi armastu“. 1840 abiellus klaraga ja kirjutas sel aastal üle poole oma lauludest, 138tk.
1844 käis tema teekond läbi eesti, andis koos klaraga kontserte. Tartus anti 3 kontserti.
Looming hakkas elulõpul tunnustust leidma. Kuni saabus katastroof ja meeltesegaduses tegi 1854 enestapukatse. Ta päästeti kalurite poolt. Sealt edasi viidi psühhiaatrihaiglasse, kus ta suri poole aasta pärast.
Fantastiline sümfoonia . selle sisu oli kergelt müstiline. See on seotud berliozi enda eluga. Oli üks näitlejatar, samal ajal kui sümfoonia oli kirjutatud ei armastanud naine teda vastu. Sisuna kujutab ta sümf kangelasena ennast, kes mürgitab end meeleheitehoos oopiumiga. Kujutab kõike seda endale ette,mis sümfoonias toimuma hakkab.
Ball on eriline sest seal on kaks harfi korraga.
ROMANTISM
Romantism on 19. sajandi kunstisuund, mis valitses nii kujutavas kunstis, kirjanduses kui ka muusikas. Tähtsaimaks tunnusteks on tunnete ja emotsioonide tähtsustamine.
Mõiste “romantism” tuleneb vanast prantsusekeelsest sõnast “romance” (otsetõlkes luule või roman ). Algselt kasutati seda väljendit 18. sajandi kirjanduses millegi muinasjutulise või unistuslikuga seoses. Muusikasse jõudis romantismi mõiste 19. sajandi algul, esimest korda kasutati seda Beethoveni 5. sümfoonia (Saatusesümfoonia) kirjeldamiseks.
Nii kirjanduses, kunstis kui ka muusikas iseloomustab romantismi ebatavalisus, looduslähedus (loodus kui tegelane), eksootiliste maade ja kultuuride kultus , huvi oma rahvuse ja folkloori vastu.
19. sajandit peetakse seoses Prantsuse Revolutsiooniga häda ja viletsuse sajandiks, igapäevast elu peeti masendavaks ja tüütuks. Kunsti kaudu püüti kõigi murede eest põgeneda, unistati õnnest, paremast elust jne. Seetõttu olid romantilised kunstnikud väga tundelised, pidasid end üksikuteks, õnnetuteks ja kaldusid sageli liialdustesse.
Romantism jagatakse kolmeks perioodiks :
I Vara-Romantism (19. saj algus)
II Kõrgromantism (19. saj keskpaik )
III Hilisromantism (19. saj lõpp)
UUED JOONED ROMANTISMIS VÕRRELDES KLASSITSISMIGA
19. sajandi heliloojate suurteks eeskujudeks olid Viini klassikud, eriti Beethoven. Romantismi heliloojad kasutasid oma loomingus peamiselt samu ˛anre - klaverikontsert , sümfoonia, keelpillikvartett , klaverisonaat jne. Varasemast enam kirjutati oopereid ja soololaule. Tähtsaim väljenduslaad oli pikk ja laulev meloodia. Uued ˛ anrid : klaverietüüd, rapsoodia , ballaad, sümfooniline poeem jne.
Harmoonia muutus üha keerukamaks ja pingelisemaks, toonikatunne pole selge, esineb palju juhuslikke helistikumuutusi. Dünaamika olulisus - väljendamaks heliloojate suuri tundeid, võeti kasutusele “erilisi” dünaamikamärke.
Heliloojad otsisid uusi tämbreid (kõlavärve). Selleks kasutati suuri orkestrikoosseise ja lisati mitmeid uusi pille, samuti hakati rohkem kasutama puhkpille (puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid ).
19. SAJANDI MUUSIKAELU
Heliloojatest said vabakutselised muusikud, kes pidid end ise ära elatama. Selle tarbeks asutati mitmeid koori- ja orkestriühinguid ning korraldati rohkesti avalikke kontserte. Asutatu avalikud muusikakoolid. Levis virtuoosikultus, st pillimängijat jumaldati ja ülistati tema meisterliku mänguoskuse tõttu. Samas meeldis rahvale ka ajaviitemuusika. Moodi läks kodus musitseerimine , eriti klaverimäng ja selle saatel laulmine. Mõiste programmiline muusika - instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.
FRANZ SCHUBERT (1797-1828)
Sündis Viini lähedal ja oli kogu elu Viiniga seotud (austria helilooja). Schubert kirjutas lapsest saati salaja laule ja klaverimuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Temast sai vabakutseline helilooja, pidi elama oma sõprade juures.
Schubert esines väga harva suurtes kontsertisaalides. Peamiselt sai kuulda tema loomingut šubertiaadidel - salongiõhtud sõprade keskel, kus esitati Schuberti teoseid (tema sõpradeks olid suurem osalt kunstnikud, poeedid, kirjanikud , muusikud jne). Oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. 1828. aastal toimus tema sõprade korraldusel esimene autoriõhtu, mi soli väga menukas. Schubert suri aga samal aastal haigustesse .
Schubert oli suurepärane pianist ja kirjutas palju klaverimuusikat, kõiksugu väikevorme jne. Soololaulud on tema loomingu kaalukaimad osad. Kokku on tal üle 600 laulu. Tema laulud räägivad surmast, õnnetust armastusest, õnne otsimisest ja loodusest. Meloodiad on küllaltki lihtsad, kuid väga laulvad ja tundelised. Laulus on tähtis osa ka klaveril . Kuulsaimad soololaulud: “Metshaldjas”, “ Forell ”, “Muusikale”, “Ave Maria”.
Laulutsükkel “Talvine teekond” - laulud “Head ööd”, “Pärnapuu”, “Kevadeunelm”, “Vares” ja “Leierkastimees”. Noormees lahkub kodunt ja rändab läbi maailma. Kangelase saatused ja elamused on seotud looduse meeleoludega. Kuid kevad on juba kaugel ja ees ootab talv.
ROBERT SCHUMANN (1810-1856)
Sündis Saksamaa väikelinnas, ema soovil läks õppima õigusteadust, mis talle siiski ei meeldinud (saksa helilooja). Leipzigis elades hakkas võtma klaveritunde ning pühendus täielikult muusikale. Schumann soovis saada heaks pianistiks, kuid pärast randmevigastust oli karjääril kriips peal. 1830-1840 oli ta viljakamad aastad, mil valmis mitmeid klaveripalu ja soololaule. Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal - pulmaaasta Claraga (tegemist tema esialgse klaveriõpetaja tütrega). Oma elu viimased aastad veetis ta vaimuhaiglas. Schumann oli oma elu jooksul komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik.
Sajandi 30-ndad aastad said Scumanni loomingu esimeseks õitseajaks. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule heliloojale Chopinile, kelles ta nägi muusikageeniust. Et veelgi resoluutsemalt võidelda oma põhimõtete eest, otsustas Schumann koos lähedaste sõpradega alustada muusikaajakirja väljaandmist. Mõte sai teoks ja 1834. a. ilmus Leipzigis "Uue muusikaajakirja" esimene number. Seda ajakirja toimetas Schumann kümme aastat peaaegu üksinda, olles ise ka peamiseks artiklite autoriks . Ajakirjal oli kindel ideeline suund: võidelda tagurlike ja pealiskaudse muusika vastu ning abistada ja innustada noori talente. Kriitika kõrval ei unustanud ka esteetilisi probleeme. 
Schumann lõi oma vaimus sümboolse Taaveti vennaskonna “Davidsbund”, kuhu kuulusid lemmikmuusikud ja tuttavad nt Clara ja tema isa, Bach jt. Davidsbund võitles vanameelsete ja tagurlike filisteridega.
Schumanni loomingusse kuulub üle 200 soololaulu. Ta võttis eeskuju Schubertist, kuid ta kirjutas palju keerukamaid laule. Ta suurendas klaveripartii tähtsust veelgi - pikad eel- ja järelmängud, mis on väga tehnilised.
Schumanni laulud räägivad armastusest, kuid ei ole nii traagilised kui Schubertil. Schumanni lemmikpilliks oma looming edastamisel oli klaver.
Orkestrile on ta loonud 3 sümfooniat ja 3 kontserti.
Tuntuimad klaveritsüklid: “ Liblikad ”, “Lastestseenid”, “ Karneval ”.
HECTOR BERLIOZ (1803-1869)
19. sajandi tähtsaim prantsuse helilooja. Isa oli arst. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu. Isa soovil läks ta aga meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. Ta oli suur ooperihuviline. 1830. aastal valmis suurteos “Fantastiline sümfoonia”. Tegutses helilooja, dirigendi ja muusika kriitikuna. Hiljem veetis oma suurema aja kontsertturneedel välismaal (Belgias, Saksamaal, Austrias , Inglismaal ja Venemaal). Kodumaal tema teoseid hästi vastu ei võetud. Välismaal seevastu hinnati tema teoseid väga. Elu lõpp sügavas masenduses - suri tema ainus poeg.
Tema looming läbinisti programmiline - idee aluseks kas kirjanduslik teos või helilooja enda elu. Seega muusika allutatud sisule. Kasutas hiigelkoosseise ( koorid , solistid, pillimehed - kasutas ohtralt puhkpille).
“Fantastiline sümfoonia” - I Unelmad ja kired, II Ball, III Stseen väljadel, IV Teekond tapalavale ja V Öine nägemus nõidade sabatil. Teose üldine mõte oleks järgmine: haiglaselt tundliku närvisüsteemi ja suure kujutlusvõimega noor muusik on meeleheitehoos end mürgitanud. Annus polnud aga surmav . Kunstnik jääb teadvuseta olekusse. Ta ettekujutusse kerkivad nägemused. Näib, nagu hakkaks teda jälitama mingi piinav mõte, idee fiks, armastatu viirastus . Et leida rahu, püüab teose kangelane unustada möödunut. Ta sukeldub lõbutsevasse balliseltskonda, otsib tröösti loodusest. Ent rahu on vaid ajutine. Ikka ilmub tema silmade ette armastatu kuju, kinnisidee, tuues endaga kaasa piinavaid mälestusi, rusuvaid tundeid. Siis näib, nagu oleks ta armukadedushoos mõrvanud oma armastatu, nagu viidaks teda hukkamispaigale. Siis leiab ta end nõidade orgia keskel. Ka siin viirastub talle armastatu kuju.
Teos on avaldanud väga suurt mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule just orkestrikäsitluse osas. Teoses läbib juhtteema kõiki osi, uudsed kõlavärvid (seotud puhkpillidega) ning väga suur orkester. Ta täiustas sümfooniaorkestrit, lisades uue pillina harfi.
EDVARD GRIEG (1843-1907)
Sündis Bergenis, oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on “ Peer Gynt ” ja Klaverikontsert a-moll.
Ema õpetas talle selgeks varakult klaverimängu ning Leipzigi konservatooriumis täiustas ta end muusikateooria ja komponeerimise alal. Aastatel 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut.
Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate- ja kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid.
1885. aastal rajas ta Troldhaugenisse, 6 km kaugusele Bergenist villa, kus praegu asub Griegi majamuuseum.
Ibseni värssdraamale kirjutatud orkestrisüit “Peer Gynt” - tuntuimad osad “ Hommikumeeleolu ” ja “Mäekuninga koopas ”. Norra klassiku Henrik Ibseni (1828-1906) tuntumaid, Eestiski korduvalt lavastatud teoseid: draamapoeem fantaasialembesest kehklejast talupoisist, kes läbi kogu maailma rännates kipub oludega pidevalt mugandudes täielikult kaotama oma mina, leides elu lõpul lunastuse ja andeksanni vaid teda kodukohas truult ootava armsama juures.
Mõiste: küroplast - vastav seadeldis, millega painutada sõrmi, seda kasutas Schumann, kes soovis kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust
Mõiste : filisterlus - vananenud klassikalised ideaalid