Bioloogia kordamine kontrolltööks-1 (0)

Bioloogia kordamine kontrolltööks
Peatükid 6-9
Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles

• Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega . Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri .
  
• Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne.
  
• Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali.
  
• Südamelihaste kokkutõmmet nimetame südamelöögiks.
  
• 1. Kojad tõmbuvad kokku ja suruvad vere vatsakestesse: PKK (poolkuuklapid) suletud ja HK (hõlmased klapid) avatud.
  

2. Vatsakesed tõmbuvad kokku ja suruvad vere arteritesse: PKK avatud, HK suletud.
3. Rahulolekus on nii kodade kui vatsakeste lihased lõtvunud ja veri voolab kodadesse: PKK suletud, HK suletud.

• Südame tööd kiirendab raev, rõõm , ehmatus ja füüsiline koormus; südame tööd aeglustab äkiline ja tugev külmaärritus.
  
• Südame treenimine on kasulik, et inimene ei väsiks nii kiiresti ära. Sportlase süda võib 35 liitrit või rohkemgi verd minutis.
  
• Liiga sageli, pikalt või intensiivselt treenides võib tekkida südame ülekoormus, eriti kui organism on nõrgestatud (hiagus, vähene magamine , ületöötamine). Kiire pulsiga treenides kogunevad lihastesse piimhappesoolad, mis raskendavad lihaste tegevust, mis koormab südant, millega võivad kaasneda ka südame rütmihäired .
  
• Südame tööd saab uurida elektrokardiogrammi ehk EKG põhjal. Koormustestiga uuritakse ka südame tööd (Kehalise koormuse ajal (jalgrattal/jooksulindil) registreeritakse EKG-d ning vererõhku ja jälgitakse üleüldiselt inimese seisundit .
  

Peatükk 7. Vereringe ja veresooned .

• Vereringeelundkond koosneb kolmest osast – veri, veresooned ja süda.
  
• Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse.
  
• Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda.
  
• Vereringe ülesanded on: siduda tervikuks kõik organismi osad; kanda CO2 kudedest kopsudesse; kanda O2 kopsudest kudedesse; kanda kehas laiali toitaineid, hapnik ja hormoonid; kindlustada pideva ainevahetuse; osaleda jääkainete eemaldamises; ühtlustada keha temperatuuri.
  
• VÄIKE VERERINGE on vere liikumine südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse.
  

Algab: parema vatsake
Lõppeb: vasak koda (arteriaalne veri)
Ülesanne: rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist.
Liikumistee: