Liikumise tähtsus tervisele (1)

Q: Mida käimine arendab?

Vastus leiad õppematerjalist: Liikumise tähtsus tervisele

Q: Mida rulluisutamine arendab?

Vastus leiad õppematerjalist: Liikumise tähtsus tervisele

Q: Milleks on ujumine hea?

Vastus leiad õppematerjalist: Liikumise tähtsus tervisele

Keskkool - Sport - Kehaline kasvatus

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mida käimine arendab?
Mida rulluisutamine arendab?
Milleks on ujumine hea?

Referaat
Liikumise tähtsus tervisele
Sisukord

Tervis kui kogu elu alus

Liikumise mõju organismile

Liikumine- tervislik eluviis

Füüsiline tegevus

Tervist tagavad spordialad

Kasutatud kirjandus

Tervis kui kogu elu alus

Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased – aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke.
Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõttu on aktiivne kehaline tegevus inimese täisväärtuslikuks eluks väga vajalik.
Eesti elanike eluiga ei ole kiita võrreldes teiste riikidega, samuti esineb meil liiga palju südamehaigusi ja teisi terviseprobleeme, mis paljuski oleks ennetatavad.
Tervislikult elamine ei tähenda meeletut pingutamist või kõigest heast- paremast loobumist. Ka tervislik eluviis võib olla maitsev ja lõbus. Tuleb vaid leida endale sobiv kehaline tegevus ja tervislik toitumine.
100% elukvaliteet = 100% tervis =
tervislik + aktiivne eluviis

Liikumise mõju organismile

Kehalise treeningu mõju organismile:

Kopsud

Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Rühika inimene kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel.

Süda

Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada. Inimene ei jaksa näiteks joosta . Koed ei saa küllaldaselt hapnikku(kudedesse pumbatakse vähe hapnikurikast verd) ja energiat toodetakse vähe. Kudede hapnikuga varustamisel on süda väga tähtis.
Südamelihase tegevusest oleneb,kui kiiresti ja jõuliselt suudab ta verd pumbata . Südamelihas areneb j atugevneb ainult siis,kui ta pingutab,teeb tööd,treenib ennast. Teame,et tehnilised vahendid (näiteks mootirid) kuluvad seda rohkem,mida rohkem nad töötavad. Süda aga muutub töötades ainult paremaks! Treenitud suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda. Treenimata süda suudab hakkab kehalisel koormusel (jooksmisel) kohe väga kiiresti lööma, paisatesiga löögiga välja suhteliselt väikese verekoguse. Kui süda lööb suurema mahuga ja aeglasemalt, pumpab ta rohem hapnikurikast verd ega väsi nii kiiresti. Treenitud südamega inimene suudab kauem joosta, sest tema koerakud saavad rohkem hapnikku.

Punalibled

Tavaliselt ei tööta kõik punalibled korraga. Ühed töötavad, teised aga puhkavad samal ajal depoodes. Kehaliselt treenitud inimese punalibled tulevad kiiresti depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust.

Veresoonkond

Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks. Jahedas keha pindmised veresooned ahenevad ja organism ei jahtu liigselt maha. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära,kaitsted end nii ülekuumenemise eest. Treenitud inimesel on hästi arenenud veresoonkond, mistöttu ta talub äärmuslikke kliimamuutusi paremini.

Koerakud

Teadlased on kindlaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes.

Eluviis 50 %

Füüsiline ja vaime aktiivsus, karastamine, tervislik toitumine, täisväärtuslik puhkus, hea stressitaluvus, tubaka-, alkoholi-, narkootikumivaba elu.

Pärilikkus 20 %
Ökoloogia, elukeskond 20 %
Tervishoiusüsteem 10 %

Liikumine – tervislik eluviis

Liikumise/treeningu positiivsed küljed:
1) paraneb enesetunne ja väheneb stress ;
2) loob edaspidiseks soovi ning aitab niiviisi
säilitada motivatsiooni liikuda ;
3) paraneb ainevahetus ning õige tempoga
liikumine vähendab/reguleerib
kehakaalu;
4) paraneb liigeste /lihaste tundlikkus;
5) alaneb vererõhk ja väheneb diabeedirisk.
Suur osa liikumise alustajaid teab liikumise kasulikku mõju ja peab selle
saavutamist vajalikuks, kuid sellele vaatamata jätavad paljud treeningud
pooleli , enne kui ilmnevad kasulikud toimed või tekib tõeline liikumisharjumus.
Me võime liikuda erinevatel põhjustel ja eri moodi. Osa inimesi harrastab
liikumist selleks, et parandada oma sporditulemusi, osa tervise pärast.
Mõnele annab liikumine võimaluse teha midagi kasulikku, näiteks käia jala
poes või tööl, koristada õues lund. Vahest võiksid inimesed liikuda ainult
seepärast, et saada head enesetunnet , uusi elamusi ja põnevust.
Kõik me teame,et ilma aktiivse ja regulaarse liikumiseta väsime rutem nii tavatoimingutes kui ka tööd tehes. Kui defineerida liikumist üldse, siis võiks see kõlada nõnda: liikumine on plaanitud ja regulaarne füüsiline aktiivsus, mille eesmärk on säilitada või parandada tervist. Miks mitte alustada seda kohe. Kui me koormust valima hakkame, peame silmas pidama ,millisel treenituse tasemel me oleme, kui vanad me oleme, milline on meie terviseseisund jms. Meeles peaks pidama sedagi , et pärast treeningut oleks meil hea enesetunne, et treening ei oleks väga väsitav. Tähtis on ikkagi see, et meie organism, liigesed , lihased, sidemed jm oleksid tugevad ning tagaksid meile täisväärtusliku elu. Treeningu ajal peaks jälgima, et me ei pingutaks üle. Kõige paremini saame seda kindlaks teha pulsivahemikku analüüsides. Teades oma maksimaalset pulsisagedust, saame arvutada endale treeningutsoonid, mille põhjal saame enda treeningul n-ö silma peal hoida, et me üle ei pingutaks. Kõige täpsema tulemuse saame ikkagi koormustestiga, mida saab teha spordiarsti juures. Olgu lõpetuseks veel kord öeldud, et parima elukvaliteedi tagab regulaarne liikumine ning tasakaalustatud ja õige toitumine.
Sven Hõbemägi
Tallinna Ülikooli
kehakultuuriteaduskonna
magister, personaaltreener

Füüsiline tegevus

Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele.
Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 60–70% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul.
Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus , jõud, tasakaal, osavus , vastupidavus, kiirus, tasakaal.
Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus preärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon , hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt.
Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südame- veresoonkonna haigustesse .
Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimese vaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam.
Treeningut alustades tuleks kindlasti vaadata, et oleks olemas õige spordivarustus , riietus ja jalatsid . Kindlasti ei tohiks treeningut alustada ka ilma eelneva venituseta.
Suhteliselt lühiajalise venitusharjutuste sooritamise tulemused:

Laieneb liigutuste ulatus liigestes , liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb kordinatsioon.
Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge; jõuvarud, vastupidavus ja kiirus suurenevad.
Paraneb pehmete kudede vereringe ja elastsus , tunduvalt kiireneb koormusjärgne taastumine , aitab ära hoida lihasvalusid.
Paraneb lihase individuaalne koormustaluvus, alaneb tõsisemate komplikatsioonidega traumade saamise risk ( lihaste, sidemete ja kõõluste rebestused ning liigeste nihestused jne).

Pikemaajalise venitusharjutuste kompleksi sooritamise tulemused:

Venitusharjutuste süsteemne ja regulaarne sooritamine kujuneb professionaalse ettevalmistuse osaks.
Paraneb organismi toimimine tervikuna ja üldine enesetunne.
Tekib soov treenida, mis vaieldamatult väljendab ka paremates sportlikes tulemustes.

Tervist tagavad spordialad

Käimine
Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha - ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest ning tekkinud stressist ja närvipingest.
Käimine viib meid loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja ka kättesaadavamad harjutuspaigad. Käimine on koormuse poolest võrreldav võimlemise, lihtsamate pallimängude, jalgrattasõidu või ujumisega, talvistest tervisespordialadest annab käimisega sama koormuse suusatamine .
Käimine on üks odavamaid ja lihtsamaid ning ehk kõige vähenõudlikumaid tervisespordialasid. Samas ei tohi aga unustada, et inimorganismile on mõjusam mitmekülgne tegelemine liikumisharrastuse erinevate vormidega ehk lisaks käimisele tuleks harrastada ka teisi tervisespordialasid.
Mida käimine arendab?
Käimine arendab kõiki lihaseid ühtlaselt, toetab rühti, tugevdab seljalihaseid. Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid.
Käiatel esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega . Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem – käimine tagab hea tuju.
Jooksmine
Jooksmisel kui ühel populaarsemal tervisespordialal on mitu plussi. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu – jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks sõita ligi kaks korda kauem.
Jooksjad suitsetavad vähem, nende rasvaprotsent on madal, kõrget vererõhku esineb harvem – nii näitavad teadusuuringud. Kuid just ülekaal, suitsetamine ja kõrge vererõhk on eeldused veresoonte lubjastumisele ja südamehaiguste tekkeks.
Jooksmise positiivsed mõjud:

Jooksmine on tervislik, sest tugevdab südamevereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu
Jooksmisega kaasneb suur energiakulu
Jooksmine on lihtne
Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal
Jooksmine on suurepärane vahend stressi maandamisel
Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimisel
Jooksmine on justkui ravi – parandab enesetunnet ja kahelist töövõimet
Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi
Jooksmine on parem kui unerohi
Jooksmine loob hea meeleolu
Jooksmine on eriti kasulik vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale
Jooksmine on võimalik igas vanuses
Jooksmine on parim vahend, et tunda end igavesti noorena
Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid
Joosta võib igas vanuses

Rulluisutamine
Rulluisutamisel on palju võimalusi.
Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit.
Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel – üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid.
Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale .
Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel – oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda.
Mida rulluisutamine arendab?
Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid.
Ujumine
Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust . Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust.
Milleks on ujumine hea?

Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani, kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine.
Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid
Vesi mõjutab aktiivselt nahaaluseid retseptoreid, mistõttu on ujumine eriti kasulik une- ja närvihäiretega inimestele.
Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks.
Südamehaiged ja kõrge vererõhuga inimesed tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam.
Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime – ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale.
Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud.
Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid.

Võimlemine
Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Võimelda võib olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena
Liikuvuse arendamine
Liigeste liikuvus paraneb, kui:

harjutusprogrammi on lisataud ka venitusharjutused
treenitakse nii painutajalihaseid kui sirutajalihaseid
lihast treenitakse kogu liigese liikumistee ulatuses
rõhutatakse ekstsentrilist (kokkutõmbe) faasi
tehakse harjutusi raskustega

Matkamine
Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala , mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus . Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk.

Kasutatud kirjandus

Politseileht Veebruar 2008
Vitali Pantsenko „ Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult...“
www.miksike.ee
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/82B14DCF1FA95E11C22572E300361F8F
Kehalised võimed ja organism

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 96 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

96 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sten.2 Õppematerjali autor

Tervis kui kogu elu alus
Liikumise mõju organismile
Liikumine- tervislik eluviis
Füüsiline tegevus
Tervist tagavad spordialad
Kasutatud kirjandus

liikumine tervislik eluviis füüsiline tegevus spordialad

Kasutatud allikad

https://www.miksike.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Liikumine ja tervis

Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie

Kehaline kasvatus

doc

Kehaline aktiivsus

parandada või lausa ka säilitada mälu. Kehaline aktiivsus ja vanadus Eakamaks muutumisel ilmnevad sageli järgmised tervisehäired: · Ülekaal · Liigesevalud · Stress ja depressioon · Liigeste jäikus ja vähenenud liigeste liikuvus · Lihasjõu nõrgenemine Päris sageli võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Vanusega seoses toimuvad muutused ei võimalda inimestel treenida nii nagu nooruses. Muutused toimuvad ka tasakaalu osas, liikumise koordineerituses. Lihaskude ja luukoe tihedus vähenevad, südame funktsioon halveneb. Kuidas peaksid vanurid treenima end? Soovitatavad ettekirjutused vanemaealiste treeninguks: · pikem soojendusosa · vältida hüppeid, jooksmist · vältida pikki liikumiskombinatsioone ning koordinatsiooni nõudvaid harjutusi · treening peaks olema kergema või keskmise intensiivsusega · treeningu kestvus umbes 20 minutit ja maksimum 45 minutit

Kehaline kasvatus

doc

Tervist tagavad spordialad

harjutuskorra keskel kasutada ka võimlemisvahendina. 11 4. Käimine Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest ning tekkinud stressist ja närvipingest. · Käimine viib meid loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja ka kättesaadavamad harjutuspaigad. Käimine on koormuse poolest võrreldav võimlemise, lihtsamate pallimängude, jalgrattasõidu või ujumisega, talvistest

Kehaline kasvatus

doc

Tervisesport

ka kodus harjutada. Cross-trainerid on varustatud liikuvate käetugedega, aidates koormata lisaks jalgadele täiendavalt ka ülakehalihaseid. Jalgade töö toimub elliipsikujuliste ringliigutustega. Eriti sobiv on cross-trainer just ülekaalulistele, sest just ellipsikjuline jalgade töö ei koorma liigeseid. Jalgade liikumine koos aktiivse kätetööga on oma energiakulult sarnane isegi jooksmisega. Jalgrattasõit- Jalgrattasõidul on tugev mõju meie tervisele, kehalisele võimekusele ja heaolule. Jalgrattaga sõitmisel on palju eeliseid ka tervise seisukohast. Kui jooksmisel langeb peamine koormus jalgadele, siis nüüd lisaks veel juhtrauale, sadulale ja pedaalidele. Seega on spordiala väga sobiv ka liigeseprobleemide ja ülekaalu korral. Samuti on jalgrattsõit hea spordiala teiste alade tegijatele. Jalgrattasõitu võib harrastada kõrge vanusesni. Jalgrattasõidus on koormatud enam kui

Kehaline kasvatus

doc

Terviseõpetuse küsimused

LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu

Tervis

odt

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides..........................

Uurimistöö

doc

"Tervislikud eluviisid"

KEILA GÜMNAASIUM 10 B INIMESE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Miniuurimustöö Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 1. Tervislikud eluviisid 4 2. Tervislik toitumine 5 Kokkuvõte 6 Uurimuse analüüs 7 Kasutatud materjalid 8 Lisa 9 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks "Tervislik toitumine", kuna see teema pakkus mulle suurt huvi. Toidu tegemise juures hakkavad mõtted sageli tiirlema selle ümber, mis on tervisl

Informaatika

doc

Tervislik eluviis ja selle mõju organismile

SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd

Kehaline kasvatus

Rohkem sarnaseid