Vastus leiad õppematerjalist: Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir (0)

Kutsekool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas siis teha nii et andekad ja tegutsemistahtelised naised tõuseksid ettevõtete tippu?
Kui riskitegurist?

Sisukord

Sissejuhatus lk 3

Elulugu lk 4

Teenistuskäik lk 5

Erakondlik kuuluvus lk 6

Töö Euroopa Parlamendis lk 7

Naised juhtimises lk 8

Tegelemine tervishoiu valdkonnas lk 10

Ühiskondlik tegevus lk 11

Kokkuvõte lk 12

Kasutatud allikate loetelu lk 13
Sissejuhatus
Referaat on kirjutatud Eesti Vabariigi naispoliitikust Siiri Oviirist. Valiku särava ja esindusliku daami kasuks langetas referaadi autor eelkõige seoses tema pikaajalise, tasakaaluka ja mitmekülgse poliitilise tegevusega .
Referaadis on välja toodud tema elulugu ja andmed perekonna kohta.
Referaadis on käsitletud tema tööd Eestis nii nõukogude perioodil kui ka peale Eesti taasiseseisvumist, riigikogu koosseisus kui ka Eesti Vabariigi sotsiaalministrina ning Keskerakonna liikmena. Samuti käsitletakse referaadis tema tööd saadikuna Euroopa Parlamendis ning tema aktiivset osalemist ühiskondlikus tegevuses.
Siiri Oviiri tegevus on olnud väga laialihaardeline. Referaadi autor on siin juures esile toonud ehk kõige olulisemad faktid ja muidugi eelkõige käesoleval ajal Euroopa Parlamendis käsitlusel olevad ning töö autorit ennast huvitavad teemad. Soolise võrdõiguslikkuse ja tervishoiu küsimused on aktuaalsed ja vajavad lahendusteni viivaid põhimõttelisi seisukohti ja otsuseid.
Elulugu
Siiri Oviir on sündinud 3. novembril 1947. aastal Talllinnas.
Esimesed 25 eluaastat elas Siiri Kadriorus koos ema-isa ja kahe vennaga. Siiri isa mobiliseeriti sõja lõpupäevil saksa sõjaväkke, millele järgnes vangilaager Venemaal ning ema ja isa kooselu lagunemine . Siiri sai endale 13 aastaselt kasuisa , kes oli tema laste ja lastelaste poolt armastatud vanaisa Massa ning kes elas 95 aastaseks ja keda Siiri pidas oma elus väga tähtsaks. Oluline roll Siiri elus oli ka vanaemal , kes oli elujaatav ning optimistlik naine, ta ei käskinud ega keelanud, vaid juhendas ja julgustas.
Siiri Oviir on abielus riigikontrolör Mihkel Oviiriga ja kolme täiskasvanud tütre ema. Oma abikaasaga tutvus ta ülikooli päevil koos juurat õppides. Siiri pidas oma abikaasat kursuse targemaks poisiks, kes oskas tuua loogilisi seletusi isegi siis kui oli materjalidega vähe tutvunud.
Oma haridusteed alustas Siiri Oviir Tallinna 21. keskkoolis , lõpetades praeguse Kadrioru Saksa Gümnaasiumi. Peale keskkooli lõpetamist soovis Siiri asuda õppima arhitektuuri erialale, kuid saatus tahtis teisiti ja Siiri asus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille ta ka 1975. aastal edukat lõpetas. Tallinna Ülikoolis on tal kaitsmata magistrikraad sotsiaaltöö erialal. Oma hobiks peab naine siiani joonistamist ja kunsti. Ta on öelnud, et ühel päeval pärast töökohustuste lõppemist hakkab ta uuesti joonistama.
Siiri Oviir on väga perekeskne naine, kes tihti küsib nõu oma abikaasalt. Siiri meelest on püsivamad just need abielud , kus naine saab ükskõik millises küsimuses mehele toetuda. Hea on ennast tunda, kui naisel on tark mees kõrval. Pärast laste kodust lahkumist peetakse traditsioonilisi pulma-aastapäevi kahekesi. Siiril ja Mihklil täitub 40 abieluaastat 2012. aastal.
Ka peretütred on järginud vanemate eeskuju ning õppinud juurat. Üks tütardest töötab siseministeeriumis, teine Eesti Energias ja kolmas on vabakutseline jurist , kes toetab heategevuslikke ja kultuuripärandilt säilitavaid projekte.
Prouat teeb õnnelikuks see, kui lähedased on terved ning asjaolu, et aastakümnetega on sõpruskond samaks jäänud.
Teenistuskäik
Siiri Oviir ise on oma valikutega elus rahul. Tähtsaks peab ta juuraharidust, kolmekordset ministrikogemust ning pikaajalist kogemust poliitikas. Lisaks perele on Siiri tööde ja tegemistega rahul ka fraktsioon ehk poliitiline perekond Brüsselis.
Siiri Oviiri poliitikukarjäär sai alguse naisliikumisest. Eesti Naisliit taastati 1989. aastal. Laulva revolutsiooni künnisel oli Siiri Oviir üks neist, kes asus taaslooma Eesti Naisliitu. Koos Anu Laasi ja Reet Villikuga oli Siiri Oviir ka üks kolmest kaasesinaisest, kes kohe Eesti Naisliitu juhtima valiti. Eesti Naisliidu taasasutajaliige Siiri Oviir oli aastatel 1989-1996 juhatuse liige ning on alates 1996. aastast Eesti Naisliidu esinaine. Siiri jaoks oli see huvitav ja innustav aeg. Naisliikujad aitasid välja töötada esimese asendusteenistuse seaduse, edasi tuli perekonnaseadus ja palju muudki . 1990. aastal otsustati osa võtta Ülemnõukogu valimistest, üles seatud kandidaadiks osutus ka Siiri Oviir. Kõike eeltoodut võib pidada tema poliitikukarjääri alguseks.
Alates 2004. aastast on Siiri Oviir Euroopa Parlamendi saadik. Enne seda oli ta aastatel 2002-2003 Eesti Vabariigi sotsiaalminister, sama ametit pidas ta ka aastal 1995 ja 1990-1992. Tallinna Linnavolikogu liikmena võttis ta linnavolikogu tööst osa aastatel 1996-2002. Siiri on olnud Riigikogu VII, VIII, IX ja X koosseisu liige aastatel 1992-2004.
Aastatel 1972-1975 oli ta ENSV Justiitsministeeriumi vanemkonsultant ning aastatel 1975-1990 Eesti NSV Ülemkohtu esimehe abi.
Erakondlik kuuluvus
Siiri Oviir tuli poliitikasse naisliikumise kaudu olles iseseisva Eesti esimene naisminister. 1991. aastal oli ta Eesti Keskerakonna üks asutajaliikmetest ja alates 1991. aastast on Siiri Oviir olnud valitud Keskerakonna juhatuse liikmeks. Kahel korral on ta olnud erakonna aseesimees ning kolmel korral erakonna minister Vabariigi Valitsuses. Peale kolme korda töötamist sotsiaalministrina julgeb Siiri Oviir väita, et esimene valitsus oli kõige kokkuhoidvam ja üksmeelsem, tollane valitsus koos Ülemnõukoguga ehitas üles suure osa Eesti taasiseseisvumiseks vajaminevast vundamendist. Ministril tuli välja töötada toimiv pensioni ja lastetoetuste süsteem. Aastal 1996 tehti Siiri Oviirile ettepanek kandineerida presidendiks, seda just Keskerakonna vajadusi silmas pidades.
Siiri Oviir on kindel, et Keskerakonnas tulevad muutused ja praegune Keskerakonna juht Edgar Savisaar on ennast ammendanud. Aeg on võrreldes aastaga 1990 muutunud ja vanadest mõttemallidest enam kinni hoida ei saa. Siiri on seisukohal, et Keskerakonna programm on inimest väärtustav, erakonnas on väga palju tublisid ja ausaid inimesi ning mõttekaaslasi, kellega koos saab muutusi läbi viia.
“Tahan, et erakonnal, mille liige ma esimestest päevadest olen olnud, oleks võimalik teha taas koostööd kõigi teiste poliitiliste jõududega, et meie erakond saaks jälle partneriks, kellega teised erakonnad oleksid nõus ühise laua taha istuma”.
Siiri Oviir: Keskerakonna praegune juht on end ammendanud. www.delfi.ee 12.08.2011
Siiri Oviiri sõnul ei ole erakonnale vaja võimu võimu pärast, vaid selleks, et oma ideesid realiseerida. Siiri on pigem ehitaja kui sõdalane.
Siiri Oviir on tunnistanud: “Pean lugu oma erakonna programmist-olen üks selle autoritest”. Arter, Ingrid Veidemann “Siiri Oviir käib Brüsselis Eesti poliitikast närve puhkamas”.
Töö Euroopa Parlamendis
Euroopa Parlament on koos Ministrite Nõukoguga Euroopa Liidu keskne seadusandlik organ, mille saadikud on koondunud maailmavaate alusel fraktsioonidesse. Praegu tegutseb Euroopa Parlamendis seitse fraktsiooni.
Eesti Keskerakonda kuuluv Siiri Oviir on Euroopa Parlamendis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis (ALDE) juhatuse liige.
Suur osa Euroopa Parlamendi tööst toimub täiskogu istungite vahelisel ajal komisjonides. Käesoleval ajal töötab Euroopa Parlamendis 20 alalist komisjoni.
Siiri Oviir osaleb kahe alalise komisjoni töös: tööhõive ja sotsiaalkomisjonis ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis.
Euroopas on kõigi poliitikate keskmes inimene, mitte kasum majandusest, sest see on vaid vahend, kuidas inimese elu paremaks muuta. Euroopalikkus tähendab, et iga ühiskonnaliige on väärtuslik, sest ta on ühiskonna osa. Riigi ülesanne on hoolitseda nõrgemate ja abivajajate eest. Euroopalikus poliitikas pole tavaks öelda, et igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab.
Naised juhtimises
Euroopas arutletakse küsimuste üle, nt naiste võimaluste üle ärijuhtimises. Siiri Oviir on seotud Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni koostatud vastava raporti vastuvõtmiseks ettevalmistamisega.
Teema on aktuaalne , sest ühelt poolt tõstatab see küsimuse inimkapitali paremast kasutamisest majanduskasvu tagamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks, teiselt poolt näitab ära kitsaskohad: juurdepääs tööturule, töö- ja pereelu ühitamine, sooliste stereotüüpide püsimine jne.
Kui naisjuhtidest rääkida, siis nende riskitegurid võivad peituda hoopis mujal, nt tuleneda sotsialiseerumise käigus kujunenud hoiakutest. Küsigem, millisena kasvatatakse pisikesi tüdrukuid? Olema õrnad, abivalmid ja hoolitsevad teiste suhtes, mitte aga iseseisvad, esilepürgivad ja otsustusvõimelised. Viimast kolme omadust peetakse kasvatusprotsessis pigem poiste pärusmaaks.
Karjääriredelil kuluvad ära aga just need iseloomuomadused. See muidugi ei välista abivalmidust ja hoolivust, aga kindlasti ei saa emalik hoolitsus alluvate eest olla naisjuhi peamine prioriteet. Kui nii, siis võibki päev kuluda, piltlikult öeldes, peasilitamisele.
Kas naised suudavad olla head juhid? Uuringu tulemustele viidates rõhutab Siiri Oviir järeldust - naiste suurem esindatus juhtide seas soodustab ettevõtte tulemuslikkust, suurendab efektiivsust ning toob kaasa paremad majandustulemused .
Kuidas siis teha nii, et andekad ja tegutsemistahtelised naised tõuseksid ettevõtete tippu? Üheks vahendiks eesmärgile jõudmiseks on kvootide kasutuselevõtt. Siiri Oviir rõhutab: kvoodid on vahend, mitte eesmärk iseenesest, kuid kahjuks Eestis mõjuvad need nii mõnelegi mehele ja naisele kui härjale punane rätik, seejuures sisusse süüvimata.
Esirinnas on siin Norra, kus juba 2003. aastal võeti vastu seadus, millega kehtestati börsil noteeritud ja rohkem kui 500 töötajaga ettevõtete juhatustes naiste esindatuse miinimummääraks 40%. Hispaanias, Prantsusmaal ja Hollandis on püstitatud eesmärgiks jõuda sellise tähiseni 2015. aastaks. Asja üle arutlevad Belgia, Itaalia, Saksamaa jmt. Aga Eesti? Meie räägime siin tõsimeeli naistest kui riskitegurist?!
Öelda, et kvootidest ei ole abi, on võhiklikkus. Võtame Hispaania , kus 2008. aastal oli naisi ärijuhtide seas 6,6%, 2010. aastal aga juba 11%.
Muidugi ei ole kvoodid n-ö ainuke päästerõngas, vaid soolise võrdõiguslikkuse edendamine (sh ettevõtluse kõrgematel tasanditel) sisaldab endas ka teisi meetmeid. Nimetagem siis need: paindlikud töötingimused, soolise võrdõiguslikkuse küsimuste oluliseks pidamine juhatuste ja nõukogude poolt ning sellega tegelemine (nt pidev monitoorimine), vastavad programmid naiste kui potentsiaalsete juhtide julgustamiseks, mentorluse ja laiemalt koolituse edendamine (nt lapsepuhkuselt tulevatele naistele), personalijuhtimise põhimõtete ülevaatamine, naiste edutamise programmid jne jne.
Ka ettevõte ise saab palju ära teha. Näiteks Deutsche Telekom seadis endale vabatahtlikult eesmärgiks saavutada 2015. aastaks naisjuhtide osakaaluks 30%. Kus on Eestis sellised algatused?
Seega on võimalusi nii riigi ja ettevõtte kui ka indiviidi tasandil. Oluline on tahe jätta seljataha keskaegsed tavad ja mõtteviis. Naistest kui riskiteguritest rääkimine ei näita meie tahet, pigem alandab nii meest kui ka naist.
Sama on lugu ka meie Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Miks oleme kinni meestekeskses ühiskonnatüübis? Tasakaalustatud ühiskond on efektiivsem ja elamisväärsem. Arvatakse, et naiste osakaal riigi juhtimisorganites peaks olema 40 protsenti. Soomes ja Rootsis on naiste osakaal pooleks nii parlamendis kui ka valitsuses. Masu on nimetatud riigid paremini üle elanud, nende inflatsioon on mitu korda väiksem kui Eestis, tööpuudus samuti. Sealt ei põgene imised ära mujale tööle. Ühiskonda juhivad mehed ja naised koos.
Suurema arvu naiste saamiseks riigikogusse on vaja, et parteinimekirjad asetaksid esi- kümnetesse rohkem naiskandidaate. See on nagu personalivalikus, et kui saada töökohta, tuleb sattuda valiku hulka.
Parlamendivalimiste käigus kerkis üles ka küsimus meeste ja naiste suurest palgalõhest. Palgalõhe poolest ollakse Eestis kindlalt negatiivselt Euroopa tipus .
Sellisel lähenemisel pole euroopalikkuse mõõtmega küll midagi pistmist. Niisiis, saagem euroopalikuks ka soolise võrdõiguslikkuse küsimuses.
Tegelemine tervishoiu valdkonnas
Tervishoiu vallas on Euroopa eesmärk olla terveima rahvaga piirkond maailmas. Inimese elu ja tervis on ühed tähtsamad küsimused, mille eest peab kogu Euroopa ühiselt seisma ja mille nimel koostööd tegema.
Käesolevaks ajaks on jõustunud patsiendi õiguste kaitse direktiiv piiriüleses tervishoius . See tähendab, et kui inimesel on haigus, mis vajab arsti hinnangul kiiret sekkumist, aga Eestis ei ole võimalik haiglakohta ja -ravi saada, võib inimene minna mõnda teise EL-i riiki ennast ravima. Ja sel juhul on koduriigi kohus hüvitada täielikult ravikulud. Siiri Oviir oli antud küsimuse lahendamisel oma fraktsioonis kaasraportöör.
Siiri Oviir väidab julgelt, et meie tervishoiu probleem on, et see ei taga tegelikult õigust arstiabile. Meie inimesed maksavad omast taskust tervishoius liiga palju – patsiendi omaosalus tervishoiuteenuste saamisel on kõrgeim Euroopas (ligi 30%). Samas oleme oma elatustasemelt viimaste hulgas. Ainult terve rahvas loob jõukust.
Siiri Oviir on esinenud aastatel 2004-2009 kokku 83 korral sõnavõtuga Euroopa Parlamendi täiskogu istungil , koostas naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni poolse arvamuse raportile “Üheskoos tervise nimel: Eli strateegiline lähenemine aastateks 2008-2013”, oli kahe resolutsiooni ja ühe suulise küsimuse algatajate ringis.
Siiri Oviir on olnud 37 korral kaasraportöör või vastutav oma komisjonide arvamuse andjana, valmistades ette Euroopa poliitikat kujundavaid seisukohti Euroopa Parlemandi raportisse ja reistesse dokementidesse.
Siiri Oviir on kõneisikuna 2009-2011.a vastutanud Euroopa Parlamendi Tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis (EMPL), Majandus- ja rahanduskomisjonis ( ECON ) ning Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kimisjonis (FEMM) kuueteistkümne Euroopa Parlamandis menetletud otsuse eest.
Ühiskondlik tegevus
Siiri Oviiri tegevus ühiskondlikus elus on aktiivne. Ta on järgmiste rahvusvaheliste

organisatsioonide liige:

Rahvusvahelise Naisteklubi Zonta Tallinna Klubi
Euroopa Tervise Akadeemia liige alates 2004. aastast
Ülemaailmse tervishoiukorraldusega tegelevate parlamendiliikmete organisatsiooni (IMPO) liige alates 2000. aastast.

Eesti Vabariigis tegutseb Siiri Oviir järgmistes organisatsioonides:

Eesti Juristide Liidu liige
Anti-AIDS Eesti Assotsiatsiooni president 1993-1998 ja aupresident alates1998. aastast
Eesti Naisliidu taasasutaja ja juhatuse liige 1989-1996, esinaine alates 1996. aastast
Eesti Invaspordi Liidu president alates 1991. aastast
Aktiivse ja silmapaistva tegevuse eest on Siiri Oviirile omistatud järgmised Riiklikud autasud:
Riigivapi II klassi teenetemärk
Riigivapi V klassi teenetemärk
Balti Assamblee teenetemedal nr 2
Saksamaa Grossballi Õigeusu Konstantiniuse ordeni kavaler (Orthodoxer Konstantinscher Orden der Grossballi von Deutschland ).
Kokkuvõte
Referaadi autor, olles läbi töötanud Siiri Oviiri kohta kogutud materjalid leiab, et ta on põhimõttelikdel naine. Ta ei karda öelda välja asju, mida näevad teisedki, ent oma nahka hoides otsustavad silma kinni pigistada. Selliseid põhimõttekindlaid naisi võib Eestis tikutulega taga otsida.
Siiri on tegus ja aktiivne sõnavõtja nii poliitilises kui ka ühiskondlikus elus. Juristina orienteerub ta suurepäraselt seaduste rägastikus ning see võimaldab temal edukalt tulla ka väga keeruliste probleemidega.
Juristina orienteerub ta suurepäraselt seaduste rägastikus ning see võimaldab temal edukalt toime tulla ka väga keeruliste probleemidega.
Siiril on olemas edukale poliitikule vajalikud omadused: ta on hea suhtleja, tark, laia silmaringiga, sõnaosav, aga ka põhimõttekindel.
Väga oluliseks tuleb ludega tema tööd Euroopa Parlamendis. Töö autor avaldab lootust, et taoliste saadikute kaudu, nagu seda on Siiri Oviir, võib ka meie väikeses Eesti Vabariigis loota tulemusi ja muutusi soolise võrdõiguslikkuse, tervishoiu või mõnes muus valdkonnas.
Referaadi autorit on paelunud Siiri Oviiri tegevus sedavõrd, et on jõudnud järeldusele, et on aeg käsile võtta soolise võrdõiguslikkuse ja palgalõhe teema ning leida toetajaid ja mõttekaaslasi kuuna teema tuliseks ajamisele.
Kasutatud kirjandus
Eesti Naisüliõpilaste Selts Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007. Eesti Vabariigi naisministrid. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus

Ingrid Veidenberg, Siiri Oviir käib Brüsselis Eesti poliitikast närve puhkamas. Postimees , 10.09.2011

Triinu Laan , Keskerakonna praegune juht on end ammendanud. www.delfi.ee, 12.08.2011
www.siirioviir.ee

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 6 allalaadimist

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #1

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #2

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #3

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #4

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #5

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #6

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #7

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #8

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #9

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #10

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #11

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #12

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karin58 Õppematerjali autor

tegemised poliitikavaldkonnas

eesti naispoliitik siiri oviir

Sarnased õppematerjalid

doc

Ideoloogiad, Eesti erakonnad, valimissüsteemid

ATIA Sots. hüve Kõigile Palka teeninutele, Ainult vaestele jagamise printsiip arvestades palga suurust, staazi Heaolu eest Riik Tööandja, töövõtja, pere Igaüks ise vastutaja Näidisriigid Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, Pr. maa USA, UK EESTI ERAKONNAD REFORMIERAKOND Reformierakond - parem Eesti kõigile! Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Reformierakonnas on hetkel 9420 liiget. Esimees Andrus Ansip Auesimees - Siim Kallas

Ühiskonnaõpetus

doc

Eesti euroopa liidus

See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mis kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik. See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism". Demokraatlik dialoog ja Euroopa-identiteet on hästi ühendatav Eesti kultuuri kaitsmise ja arendamisega. Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega, mis loodi eelkõige rahu tagamise eesmärgil. Algul

Ühiskonnaõpetus

rtf

Valitsemine ja avalik haldus

arupäerimisi. 2.Kaudse kontrolli vormid: · Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt · Ministrid, kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili · Sotsiaalne kommunikatsiooni kanal. Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 5. Eesti Riigikogu seaduse menetlus: 1.Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. · Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni( Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub.) · Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel 2. Esimene lugemine:

Ühiskonnaõpetus

pdf

Sooline võrdõiguslikkus

J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.............................................

Inimene ja ühiskond

docx

Eesti ja Euroliit

Getter Klaas Eesti ja Euroliit: Euroopa olulisemad institutsioonid, Eesti Vabariigi ja Euroliidu suhted. Euroliidu institutsioonide kontrollimise demokraatlikud mehhanismid, selle võimalused. Et rääkida Eestist ja Euroopa liidust peab kõigepealt selgeks tegema, mis on üldse euroopa liit ja milleks see loodi. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil

Politoloogia

docx

Euroopa Liit

1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi · 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poole, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros · 2007 Rumeenia, Bulgaaria · 2.3. Eurotsooni liikmed 2010 · Soome · Saksamaa · Holland · Belgia · Luksemburg · Iirimaa · Prantsusmaa · Portugal · Hispaania · Austria · Slovakkia · Sloveenia · Kreeka · Itaalia · Küpros · Malta 2.4. Schengeni viisaruumi riigid · Belgia · Holland · Luksemburg · Saksamaa · Prantsusmaa · Itaalia · Hispaania

Ühiskonnaõpetus

doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20

Asjaajamine

Rohkem sarnaseid