Vana-egiptuse referaat

Pihl, Linda

Vana-egiptuse referaat (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM
10.klass
Linda Pihl
VANA EGIPTUS
Referaat
Mõisaküla
2009

Sisukord

Sisukord 2
1 Sissejuhatus 3
2 Religioon 4
2.1 Jumalad 4
2.2 Pühad loomad 6
2.3 Templid 7
2.4 Surmajärgsus 7
3 Kultuur 9
3.1 Kirjutamine ja haridus 9
3.2 Teadus 10
3.3 Kunst 10
3.3.1 Reljeefikunst 10
3.3.2 Egiptuse kujutav kunst 11
Kokkuvõte 12
4 12
5 Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Oma referaadis käsitlen lähemalt Vana-Egiptust. Kõige suurem huvi on mul kultuuri ja religiooni kohta. Olen teadlik paljude teiste kultuuride jumalatega ning oma referaadis tahan ma saada selgeks ka Egiptuse jumalad ja muud usuga seonduvad rituaalid ning pühapaigad vms. Uurin veel ka kultuuri – peamiselt kunsti ja arhitektuuri – ja veel ka teadust, kirjandust ja teaduse kohta.

Religioon

Vanade egiptlaste elus oli usul väga tähtis koht. Nad austasid sadu jumalaid. Päikesejumalat Rad austati kõikjal üle maa pidustustel, mis kestsid üle kuu, ajal, kui põllumaa oli üle ujutatud ja talupojad ei saanud töötada. Lisaks oli igal piirkonnal – Egiptuses oli neid 42 – oma jumal, keda austati. Kodudes kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäeva küsimusi. Paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse- ja rõõmujumalannat kassina. Jumalatel olid omad perekonnad. Näiteks olid Osiris ja Isis mees ja naine ning neil oli poeg Horos .
Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Paljud inimesed töötasid neid suurtes ehitistes , mis olid kogukonna keskusteks. Iga templi südames oli sisemine pühakoda, kus asus kaitstult jumala kuju. Ainult vaaraol ja ülepreestril oli lubatud siseneda sellesse pühamusse. Inimsed jätsid papüüruselehtedele kirjutatud palved templisse, kuid nad ei näinud kunagi jumalate kujusid. Naistel oli oma osa templi rituaalides, kuid ülempreestriteks olid ainult mehed. Nemad pesid, riietasid ja korrastasid kujusid nii, nagu oleks need elus. Preestrid elasid kindlate reeglite järgi.

Jumalad

RA – päikesejumal, oli egiptuse pantenoni eriti tähtis liige. Räägiti, et ta tekkis Nunist kerkinud künka otsas, et jätkata edasise loomise kavandamist. Egiptlased uskusid, et päikesejumal sündis iga päev. Igal hommikul , pärast kümblust ja hommikusööki, alustas ta paadiga teekonda üle taeva. Usuti, et kui päike loojus, siis läks Ra hommiukni allilma, kuni ta jälle uuesti sündis. Terve öö pidi jumal võitlema oma vaenlasega, hirmsa allmaailma ma Apopiga. Keskmise riigi ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga . Egptlased uskusid, et vaarao oli Amon -Ra poeg. Vaaraod nimetasid end Amon-Ra pojaks, kuna nad tema ees suurt aukartust tundsid ja ka sellepärast, et Amon-Ra olevat kaosesse korda loonud.
Nut oli egiptuse taevajumalanna, maajumal Gebi kaksikõde.
Geb oli egiptuse maajumal.

Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Kui tema isa troonist loobus, sai Osirisest Egiptuse kuningas ning kuningannaks sai tema õde ja abikaasa Isis. Osiris õpetas inimkonnale kuidas teha leiba ja veini, põlluharimist, käsitööd ja kirjatarkust. Osirise noorem vend Seth , kõrvetav ja viljatu läänetuul, oli oma venna populaarsuse pärast kade. Seth tükeldas oma venna 14 tükiks ja viskas need tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis aga pani tükid jälle kokku ning maagilise rituaali abil äratas ta Osirise ellu. See oli esimene palsameerimis riitus . Peale seda sai Osirisest surnuteriigi kohtumõistja. Osirist kujutatakse tavaliselt muumiamähistes habemikuna, käes konks ja koot, mis sümboliseerivad tema kuningastaatust.

Isis oli egiptuse emadusejumalanna. Teda kujutatakse tavaliselt suurte kaitsvate tiibadega ja peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas. Isis oli Osirise õde ja abikaasa.

Horos oli pistrikukujuline taevajumal. Ta oli Osirise ja Isise poeg. Horos maksis lõpuude lõpuks Sethile Osirise eest kätte ning sai trooni tagasi. Horost austati kui taevajumalat. Arvati, et kuu ja päike on tema silmad. Joonis 1. Jumalanna Isis

Thot oli Egiptuse kuujumal, valitses kirjutajate ja teadmiste üle ning oli pühasõnade isand. Mõnikord öeldi, et ta on Ra vanem poeg, kuigi pärimuse kohaselt olevat ta hüpanud välja Sethi peast. Thoti kujutati sageli paavianina, ühena pühadest loomadest.

Hathor oli egiptuse taevajumalanna, päikesejumal Ra tütar, keda tavaliselt kujutati lehmana.Rõõmu ja armastuse, tantsu ja laulu jumalannana kandis ta hoolt ka emade ja laste eest.
Seth oli egiptuse tormi- ja kaosejumal, hakkas tähistama kurjust, kuigi paljud teda kummardasid. Ta oli tahumatu ja metsik, punapäine ja heleda nahaga.

Pühad loomad

Nagu jutustab Herodotos, leinati sel ajal perekonnas kassi surma rohkem kui poja surma. Algselt kummardasid egiptlased peaaegu kõiki neile tuntud loomi. Nende hulka kuulusid kassid ja lõvid, koerad ja šaakalid, ahvid ja elevandid, jõehobud ja krokodillid, kitsed ja veised, konnad ja kilpkonnad, öökullid ja haigrud (capli), maod ja kalad , sitikad ja kärbsed. Liialdamata võib öelda, et kõiki Egiptuses leiduvaid loomi, linde, roomajaid ja putukaid peeti ühel või teisel määral pühaks, kui mitte ühes, siis teises nomoses. Ometi oli üksikute loomade kummardamisel ka oma väike erinevus: ühed loomad olid pühad, teisi peeti jumalateks

Apis ehk Hapi oli kõige kuulsam Egiptuse püha loom. Tema kultusepaigaks oli Memphis , kus oli talle pühendatud tempel. Iga päev lasti Apis templi juures asuvasse õue ning preestrid ennustasid tema liikumise järgi tulevikku. Tavaliselt lasti härg Apisel vanadussurma surra, aga juhul kui ta elas kahekümne viie aastaseks, uputati ta allikasse. Arvati, et preestrid oskavad püha härja ära tunda looma kehal olevate märkide järgi, milleks olid valge kolmnurk laubal ja kuusirp paremal küljel. Müütilised härjad olid algusest peale paljudes usundites jõu ja suguvõime sümboliks. Joonis 2. Püha loom Apis

Skarabeusi ehk sõnnikumardikat austati päikesejumal Ra kehastusena. Egiptlased armastasid kanda õnnetoovaid amulette. Skarabeusid olid nende lemmikuks kuna nad uskusid et Skarabeus toob õnne.

Bastet oli egiptuse päikesejumala Ra tütar. Algselt oli ta metsik ja kättemaksu himuline jumalanna, keda kujutati emalõvina, kuid hiljem muutus ta rahuarmastavaks ja sai endale kassi kuju. Ta oli viljakus- ja armastusjumalanna ning kaitses usklikke haiguste ja kurjade vaimude eest. Egiptlased armastasid ja kummardasid selle jumalanna nimel kasse niivõrd, et kassi tapmist peeti avalikku hukkamist väärivaks kuriteoks.

Joonis 3. Skarabeus
Joonis 4. Püha kass

Templid

Paljud vaaraod lasid ehitada iseenda ja jumalate auks suuri templeid. Mõned templid kuulusid vaaraode hauakambrite juurde, nad püstitati eraldi kohtadesse või teiste juurde nagu Karnakis. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne , muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks. Templites asusid suured skulptuurid , võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Teebas ehitati Amon-Ra´le pühendatud Karnaki tempel ja umbes kolme kilomeetri kaugusel väiksem Luxori tempel.
Joonis 5. Luxori tempel Joonis 6. Karnaki tempel Niiluse poolt

Surmajärgsus

Vanad egiptlased nautisid elu ja soovisid maiseid lõbusid ka pärast surma. Nad uskusid, et igas inimeses on elavad vaimud. Vaesed inimesed maeti kõrbesse, kus liiv kuivatas nende kehad. Surnutele pandi kaasa toitu, tööriistu ja ehteid, et nad saaks neid kasutada Osirise kuningriigis. Jõukamad inimesed lasid enda kehad mumifitseerida ja asetada koos hauapanustega spetsiaalsetesse hauakambritesse. Kirstud asetati suurtesse kivikastidesse, mida hiljem hakati nimetama sarkofaagideks, et kaitsda neid hauarüüstajate või näljaste metsloomade eest.
Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemine. Vana-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerivad preestrid eemaldasid maksa, kopsud , mao ja sisikonna ning asetasid need eraldi nelja väiksesse urni, mis kaeti kaitsejumala kujulise kaanega.Nad pesid surnukeha palsami viinaga ja katsid selle loodusliku kristallsooladega, et kuivatada niiskust. 40 päeva pärast võidsid palsameerijad keha õlidega ja täitsid selle lõhnaainete, linase riide, saepuru ja liivaga, et anda surnule vormi; keha ümber mähiti vaiguga immutatud linased sidemed. Linaste sidemete asemele asetati amulette ja maagilisi loitse. Lõpuks asetati muumia kirstu.

Joonis 7. Sarkofaag

Kultuur

Kirjutamine ja haridus

Vanad egiptlased kasutasid piltkirja – hieroglüüfe – templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks. Kirjutati kivile , puule, põletatud savitahvlitele, nahale ja papüürusele. Papüürus on Egiptusele niisama loomulik nagu savitahvlid Mesopotaamia rahavale. Papüürus meenutab tihedat kollakat paberit, mida valmistati papüürustaime varre säsi ribadest. Osad oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sealsed raidkirjad räägivad enamasti vaaraode kuulsusrikastest tegudest. Vähemtähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Papüürusele kirjutati musta tindiga, punase tindiga märgiti ainult suured algustähed ja taandread. Sageli kaunistati need ka pildikestega. Käsikirju hoiti tavaliselt rullis . Lahtirullituna võisid need olla mitme meetri pikkused. Kirjutajad rääkisid poegadele , et olla kirjutaja „parim kõigist elukutsetest“. Kulus kümme aastat, et selgeks saada sadu hieroglüüfe. Lisaks õpiti astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja ja spordialasid. Paljudest poistest kirjutajaid ei saanud kirjutajad ja nad jätkasid isade tööd puuseppade või põllumeeestena. Tüdrukud koolis ei käinud. Nendele õpetasid emad majapidamistöid, muusikat ja tantsimist.
Rosette ´i kivi
Nn Rosette’i kivi leiti 1799. aastal Prantsuse vägede retkede ajal Põhja-Egiptusest Rosette´i linna juurest. Sellele on raiutud üks ja sama Egiptuse kreeklastest kuningale Ptolemaios Epiphanasele pühendatud tekst. See kivi on hea egiptuse kirja dešifreerimiseks, kuna kivile oli kirjutatud kolmes keeles: egiptuse hieroglüüf kirjas, egiptuse hilisemas kirjas ja kreeka keeles. Neid keeli võrdles prantslane Jean Francois Champollionil ning tänu sellele tuntakse egiptlaste vana hieroglüüf kirja.
Joonis 8. Rosette´i kivi

Teadus

Geomeetria – põhines peamiselt ehitustöödeks tarvilikel teadmistel. Tunti tarvilikku arvu „pii“. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, silindri ja püramiidi ruumala.
Arstiteadus – Egiptlased oskasid teha keerukaid silmaoperatsioone ning nad olid osavad kirurgid .
Päikesekalender – egiptlased olid teadaolevalt esimesed, kes tuginesid ajaarvestuses päikeseaastale. Nad jagasid aasta 365 päevaks, aasta aga omakorda kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks ja lisapäevaks.

Kunst

Reljeefikunst

-Reljeefikunst on kunstiliik , mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost.
Reljeefe ja hieroglüüfe kasutati templite seintel , sammastel, obeliskidel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel. Hieroglüüf on teatavasti piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (loomad, linnud , inimesed).
Joonis 9. Reljeefikunst. Jumal Amon

Egiptuse kujutav kunst

Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena.
Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks.
Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest . Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma , purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Kujutav kunst on ka skulptuurikunst . Egiptuses rajati uhkeid sfinkse. Sfinks on valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Chephreni püramiidi lähedusesasub kaljust väljaraiutud hiiglakuju – Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju.
Joonis 10. Luxori templi sfinksid

Kokkuvõte

Käsitledes Vana-Egiptuse kultuuri ja religiooni sain teada palju uusi ja põnevaid asju selle kultuuri kohta. Tean peamisi jumalaid, nagu päikesejumal Ra, taevajumal Horost, viljakuse jumalat ja surnute valitsejat Osirist, maajumalat Gebi, taevajumalannat Nuti jt. Jumalate auks ehitasid nad võimsaid templeid, mis on ka tänapäevani säilinud. Sain teada, et Egiptlaste jaoks olid loomad väga pühad, eriti kolm - sõnnikumardikas skarabeus, härg Apis ja püha Kass. Religiooni juures sain ka veel teada, et egiptlastel oli suur usk surmajärgsesse ellu. Tean nüüd, et religioon oli neile väga tähtis ning see oli ka minu jaoks väga huvitav.
Nende kiri oli väga keerukas ja mina väga imetlen neid, kes tol ajal selle kirja õppimisega tegeleda suutsid ja selle endale ka selgeks said. Ka on teada, et nende saavutused teaduses olid märkimisväärsed.
Egiptlastel olid eri kunstliigid, nagu kujutav ja reljeefikunst. Need on ka tänapäeva kunstis. Kujutav kunst on kindlad objektid ja kujutised aga reljeefe ja hieroglüüfe kasutati sammastel, koopamaalidel ning ka tarbeesemetel. Koopamaalid on säilinud isegi tänapäevani, kus nende loomisest on möödas juba 5000 a.

Kasutatud kirjandus

http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Eg2.ht m

Mait Kõiv, „Inimene, ühiskond, kultuur“, I osa, Vanaaeg , As Bit, 2006

Dr. George Hart , tõlkinud Karmen Laus, „Vana- Egiptus “, varrak 1997

„Õpilase ajaloo entsüklopeedia“, varrak2005

Rachel Storm , tõlkinud Ehte Puhang, Eva Toome, Viivi Verrev, „Idamaade Mütoloogia“, Varrak 2001

http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.ht m
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 24 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Linda Pihl Õppematerjali autor

Referaat on koostatud kümnendale klassile

religioon kultuur vana-egiptus referaat

Sarnased õppematerjalid

odt

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade

Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu

Ajalugu

ppt

VANA-EGIPTUSE KUNST

VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal

10.klassi ajalugu

rtf

Vena- Egiptus

VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas

Kunstiajalugu

doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).

Ajalugu

ppt

Vana-Egiptuse maailmapilt (powerpoint)

Vana-Egiptuse maailmapilt Syret Kärt 12b Maailma loomine I Alguses laiusid pimeduses ainult lõputu ookeani liikumatud veed. Ookeani nimi oli Nu. Veest ilmus välja jumal Amon-Ra. Sel päikesejumalal pole ema ega isa, ta sündis iseenda mõttest. Tõusnud ühe Nust välja ulatuva rünka tippu, sülitas ta välja õhujumala Su ja niiskusejumalanna Tetnufi. See esimene paar sigitas seejärel maa (Geb) ja taeva (Nut). Maailma loomine II Heliopolise algupärane jumal oli Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja Gebi lapsed: Osiris

Ajalugu

rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast

Ajalugu

doc

LÜNKTEST EGIPTUSE KOHTA

LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr.

Ajalugu

doc

Mesopotaamia ja Egiptus

Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas

Ajalugu

Rohkem sarnaseid