Leonardo da Vinci elulugu (1)

LEONARDO DA VINCI ELULUGU
Autor:
Juhendaja :
2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3
1.LAPSEPÕLV.........................................................................................................................4
1.1.Lapsepõlv ema juures..........................................................................................................4
1.2.Lapsepõlv isa käe all...........................................................................................................4
1.3.Aastad Verrocchio õpilasena...............................................................................................5
2.KARJÄÄR KUNSTNIKUNA................................................................................................6
2.1.Leonardo tööd......................................................................................................................6
2.1.1.Firenzes.............................................................................................................................6
2.1.2.Esimene Milano periood...................................................................................................6
2.1.3.Tagasi Firenzes.................................................................................................................7
2.1.4.Teine Milano periood.......................................................................................................8
3.LEONARDO MUUD HUVID...............................................................................................9
3.1. Skulptuuriteosed.................................................................................................................9
3.2. Leiutised ja muud mehanismid............................................................................................9
3.3. Arhitektuur ..........................................................................................................................9
3.4.Inimese anatoomia ja füsoloogia.......................................................................................10
3.5. Teaduslikud käsikirjad.......................................................................................................10
4.LEONARDO ISIKLIK ELU................................................................................................11
4.1.Leonardo elu......................................................................................................................11
4.2.Leonardo iseärasused.........................................................................................................11
KOKKUVÕTE........................................................................................................................12
KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................13
SISSEJUHATUS
Ma valisin selle teema, sest mind huvitas Leonardo da Vinci elulugu.Eriti tahan ma teada kunstniku isiklikust elust ja tema maailmakuulsatest maalidest.
Töö eesmärgi piiritlemine on keeruline, kuna Leonardot on väga palju uuritud ja kõike, mida on võimalik teada saada on avastatud.Kuid siiski on see keerulise sisemaailmaga kunstnik seda väärt, et tema talenti võiksin oma vaatenurgast vaadelda ja mõtiskleda selle üle, mis oli tema inspiratsiooni allikas.
Selle uurimustöö tegemiseks lugesin läbi raamatu „Mees Vincist” ja sirvisin saada olevat infot internetist.
Käsitlesin antud uurmustöös tema elulugu ja loomingut.
1.LAPSEPÕLV
1.1. Lapsepõlv ema juures
Leonardo sündis 15. aprillil 1452 . aastal Vinci lähedal talus , mis asus Anchiano`s.Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates 13. sajandist..Esimesed viis eluaastat kasvas Leonardo vallaslapsena kesises hurtsikus kuueteist aastase ema Caterina juures, keda ta väga armastas .Sealt ta sai kaasa mälestused hellusest, emalikust kaitsest ja armastusest, mis mõjutsid hiljem tema loomingut.( Jilek , 1988)
1.2.Lapsepõlv isa käe all
Kui Leonardo sündis oli tema isa, Ser Piero Antonio, 25 aastane kuulus notar , kes kohe peale Leonardo sündi abiellus rikka kuueteist aastase Albiera di Giovanni Amandoga.1457. aastal võttis isa Leonardo oma vanaisa majja elama, mis asus Vinci linnas.Leonardo hakkas käima koolis.Ta õppis ära lugemise, kirjutamise, arvutamise korrutustabeli abil, geomeetriat ja natuke ladina keelt.
Mida vanemaks ta sai, seda enam pidas matemaatikat ta teaduse aluseseks, kuigi tegi ise liitmises jämedaid vigu kuni surmani.Ta oli mees ilma harduseta. Kuigi omal käel tutvus põhjalikult kõikide teadustega, ei suutnud see haritlaste silmis asendada kooli.Eriti heideti talle ette, et ta ei osanud hästi ladina keelt. Kuid seltskonnas oli ta oodatud noormees , edukas spordivõistlustel ning hea joonistaja.
Isa pidas poja huvi joonistamise vastu vaimuhaiguse sümptomiks. Kord olevat rentnik toonud Ser Pierrole plaadi soovides maali.Ser Pierro lubas otsida hea kunstniku, kes maali teeks ja viis plaadi Leonardole, kes maalis isa rõõmuks sinna koletise .Ta seadis selle pimedasse nurka nii, et valgus langeks vaid maalile, et isa ehmatada, mis tal ka õnnestus ja kinkis maali isale .Isa müüs maali Firenze kaupmehele 100 tukati eest, kes müüs selle omakorda edasi Milano Hertsogile 300 tukati eest.(Jilek, 1988)
1.3.Aastad Verrocchio õpilasena
Kui isa oli pojalt küsinud kelleks ta tahab saada siis vastas Leonardo, et ta soovib saada maailkunstnikuks, skulptoriks, ehitajaks, geomeeriks, metallivalajaks, relvameistriks, sepaks, muusikuks, kirurgiks, kellasepaks ja isegi linnupüüdjaks.Isa ostsustas poja saata Verrocchio ateljeesse, kus ta töötas 6 aastat õpilasena ja 4 aastat sellina.Verrocchio oli tol ajal üks andekamaid kunstnikke Firenzes.Noor õpilane alustas tööd värvide segamise ja lihtsamate piltide joonistamisega, hiljem ka õlivärvidega.Kiirelt õppis ta kõik, mida meister talle õpetas.Verrocchio tunnetas poisi võimekust ja andekust.Leonardo käis sageli kirikutes ja kabelites maale uurimas ning pärast joonistas, või tegi neid järgi.Pole kahtlust, et Verrocchio avaldas suur mõju Leonardo arengule.Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud , näiteks Botticelli, Perugino ja Lorenzo di Credi..Ta kanti Firenze kunstnike punasesse raamatusse.(Kausal, 2006)
2.KARJÄÄR KUNSTNIKUNA
2.1.Leonardo tööd
2.1.1.Firenzes
Pärast seda kui ta oli kantud Firenze kunstnike punasesse raamatusse, otsustas ta jääda Verrocchio ateljeesse.Seal valmisid ka tema esimesed iseseisvad tööd.
1472.-1475 aastal parandas Leonardo Verrocchio tööd „Kristuse ristimine ”, kuhu ta maalis inglile uue ja ilusama pea.Leonardo ületas selle tööga oma õpetajat, maalides ingi pead ilmekama ja loomulikumana, kui Verrocchio oma esialgses töös.See maal tehti San Salvis asuva kloostri munkade tellimusel.Praegu asub maal Firenzes. (Käsper, 1998)
1473. aasta 5. augustil valmis Leonardol esimene tema kuulus sulejoonistus.See näitas kunstniku nägemust asjadest, kuna ta joonistas seda nii nagu keegi teine pole varem joonistanud.(Vikipeedia, 2007)
1478 . maalis Leonardo maali „Madonna lillega”, teise nimega „Madonna Benois”.Tänapäeval asub Peterburis, Ermitaažis. (Käsper, 1998)
1480 . aastal maalitud „Püha Hieronymuses” väljendub Leonardo pehmete värviüleminekutega maalimislaad, mis oli sellel ajal ainulaadne maailmas.(Jilek, 1988)
2.1.2.Esimene Milano periood
1481. aastal alustas Scoptos asuva San Donato koostri munkade tellimusel maali „Kuningate kummardamist”, mis jäi viimistlemata ja üle andmata. Sama maali tegi järgi Filippino Lippi. (Käsper, 1998)
1483-1486 maalis esimese variandi „Madonna kaljukoopas ”.Kriitikud arvavad , et teist maali Leonardo ei maalinud, välja arvatud ingli nägu.Ta laskis Ambrogio de Predisel esialgse pildi kopeerida ja ühtlasi mõned nõutud „vigade parandused ” ära teha.Ja nõnda siis Predis hakkaski kopeerima ja maalis juurde nimbused ja ristid. Religioon oli nüüd rahuldatud.Kahjuks oli Madonna kaotanud oma veetleva võluvuse, inimliku soojuse ja oma armastuse sügavuse.Maal on tuntud ka kui „Madonna grotis”.Maal on väga romantilise ja salapärase meeleoluga.Praegu asub maal Louvre `i muuseumis Pariisis. (Käsper, 1998)
1495- 1498 maalis ta ühe oma suurteose „Püha õhtusöömaaeg”, mis on üks täiuslikumaid kõrgrenessanssi meistiteoseid.Maalil on kujutatud Jeesus oma jüngritega ja Jeesus teatab söögilauas, et nende seas on äraandja.Vincil läks selle maalimisega kaua aega, kuna ta ei suutnud ette kujutada äraandja nägu.Pildi tellijad olid pettunud , sest ta ei suutnud oma maali lõpetada.Lõpuks leidis ta ühest kõrtsist äraandja näoga mehe ning lõpetas maali.Oletatavasti selleks, et vältida Frecole iseloomulikke tehnilisi takistusi, katsetas ta maali teostamisel tehnikat , mis lubas töötada kogu kompositsiooni kallal korraga nagu õlimaali puhul.Kahjuks osutus valik (temperatehnika) vähe vastupdavaks ja lagunemise märgid ilmnesid juba kunstniku eluajal.Maal sai 2. Maailmasõjas kannatada pommitamise tagajärjel.Ime on see, et see sein, kuhu maal oli maalitud jäi ainsana püsti.Kloostri nimi on Santa Maria delle Grazie ja asub Milanos. Klooster on tänaseks taastatud.Paarkümmend aastat tagasi tahtsid röövlid varastada maali kloostrist, kuid see ei läinud korda, kuna maal osutus liiga raskeks ja röövlid jätsid selle sinnapaika. (Käsper, 1998)
2.1.3.Tagasi Firenzes
1510 . aasta paiku lõpetas ta „Püha Anna, Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Johannese ” maalimise.Praegu levib arvamus, et selle töö juures ta töötas oma õpilastega ja et see maal ei ole täielikult Leonaro tehtud.Maali võib tänapäeval näha Louvre muuseumis. (Käsper, 1998)
1503.- 1505 . aastatel valmis Leonardol tema absuluutne parim teos „ Mona Lisa”.Maali peetakse kogu kunstiajaloo kuulsaimaks maaliks.Romaani maades on maal tuntud kui „ Gioconda ” nime all, slaavi ja angosaksi maades kui „Mona Lisa”.Gioconda nimi tuleb portreel oleva naise (Mona Lisa) leskmehe nimest. Sellest on tehtud enam kui 100 koopiat .Selles töös ei ole kahtlust, et maali autor on Leonardo.Portreel on armas naeratus , see on pigem jumalik , kui inimlik ja oma elulisuse pärast peetakse seda täielikuks imeks.Maal on arvatavasti maalitud Firenze aadliku Giocondo naisest Mona Lisast.Mona Lisa`ga rajas Vinci uue suuna portreemaalis – ta pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisega. (Käsper, 1998)
1504 -1506 aastal maalis ta „Anghiari lahingu” Palazzo Veccio saali seinale,mis kujutas ühte lahingut Firenze ajaloost.Maal on tänaseks hävinenud.Sellest tehti ka mitu koopiat.Kõige originaalsemaks koopiatest peetakse Poggi maali, mis asub praegu Uffizi galeriis, Firenzes.Kuulsaim koopiatest on Rubensi maalitud koopia, kuid see on maalitud ilma originaali nägemata, vaid vanemate koopiate pealt.(Käsper, 1998)
2.1.4.Teine Milano periood
1511- 1515 valmis maal „ Bacchus ”, millel oli algselt kujutatud Ristija Johannes, kuid see maaliti üle, kuna Ristija Johannes oli sobimatult alasti.Pildil maaliti pühak Bacchuseks, tagaplaanil olnud rist maaliti kepiks ja paljastele puusadele maaliti katvad nahatükid. (Käsper, 1998)
1513-1516 maalis Leonardo „Ristija Johannese”, mis oli viimane tema poolt loodud maal.Maal räägib de Beatis seoses oma külaskäiguga Leonardo poole Cloux` lossis 1517. aastal.Varem arvati, et tegemist on ainult Leonardo õpilastega, kuid hiljem kriitikud veendusid selles, et maali autor on Leonardo da Vinci.(Jilek, 1988)
Märkus:osadel maalidel ei pruugi olla õiged valmimis aastad, kuna pole teada täpseid aastaid ja need, mis on märgitud on umbkaudu pakutud .
3.LEONARDO MUUD HUVID
3.1.Skulptuuriteosed
Kuigi Leonardo pidas ennast niisama heaks skulptoriks kui ka maalikunstnikuks , sai ta eeskätt kuulasks Francesco Sforza hiigasliku ratsurikuju, aga mitte oma maalidega.Kahjuks pole tänase päevani säilinud ühtegi skulptuuri, mille kohta me võiksime kindlalt ütelda, et selle on loonud Leonardo oma kätega.Leonaro võttis osa mõningate Verrocchio töökojas tehtud skulptuuriteoste loomisest; dokumentide järgi sai kirjeldatud ka tema tööd seitsme meetri kõrguse „Cavallo” loomisel ja meenutatud tema eskiise Gian Giacomo Trivulzio ratsamonumendi jaoks.Nende töödega seotud arvukad joonistused säilivad eeskätt Windsoris ja Madridis.Kirjanduses on sageli veel ära toodud seda, et Leonardo töötas ka koos G.F.Rusticiga aastail 1506– 1507 tema pronsist kujudegupi „Püha Ristija Johannes levidi ja variseri vahel”.On olemas muidugi skulptuuri teoseid, millede kohta siin ja seal on asjatundjad arvamust avaldanud, et need on loonud Leonaro ise.Toome ära vähemalt mõned:”Madonna lapsega” ja „ Vanamehe pea”.(Jilek, 1988)
3.2.Leiutised ja muud mehanismid
Leonardot huvitasid ka igasugused mehanismid ja nende leiutamine .Tal on säilinud mitmesuguseid kavandeid , mis on paljude tänapäeva leiutiste algmaterjaliks.Tal on säilinud kavandeid langevarjust, jalgrattast, hüdrotehnilisest seadeldisest, lennumasinast, helikopterist, motiirist, katapuldist, sõjamasinanatest jm.(Jilek, 1988)
3.3.Arhitektuur
Vinci tundis suurt huvi ka arhitektuuri vastu.Ta oli geniaalne arhitektuuris ja hüdraulika alal.Ta oli seotud oma aja tuntumate ja kuulsamate arhitektidega, kuna ta osales paljudes suurtes ehitusprojektides, kuid tema kavandatud hoonetest ei ehitatud ühtegi valmis.Samuti on ta teinud palju suuremahulisi kanaliprojekte Arno jõe (oma kodukoha) regioonis ja see näitas, et ta oli pofessionaal hüdraulika alal.Ta on teinud palju jooniseid katedraalidest, monumentidest jm. sellisest.Üks tema plaanitud monument Milano Frencesco Sforrast jäigi pronksi valamata, vaid sellest tehti savimudel, mis on tänaseks hävinenud. (Käsper, 1998)
3.3.Inimese anatoomia ja füsoloogia
Leonaro tundis huvi inimese siseehitusest ja organite talitusest.Ta lahkas inimesi ja joonistas neist oma kunstniku käega joonistusi , millega oleksid saanud mitmed noored arsti hakatised selle järgi õppida.Tema joonised on: „Inimese siseelundid ja vereringesüsteem”, „ Inimkeha proportsioonid”, „Loode”, „ Koljud ”, „Anatoomilised joonistused” jne.(Jilek, 1988)
3.4.Teaduslikud käsikirjad
Kogu oma teadusliku elu vätlel pani Leonardo oma mõtted kirja mitmesugustesse märkmevihikutesse ja ka arvukatele lahtistele lehtedele.Põhimõtteliselt võib need märkmed kahte rühma jagada.Esimese rühma moodustavad märkmed, millised Leonardo pidevalt kirjutas vihikutesse, mida ta endaga pidevalt kaasas kandis , et saaks ülestähendada kõike, mis talle pähe sähvatas, mida ta nägi või luges .Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast mingisuguseid esimesi konspekte kavatsevate traktaatide jaoks.Kuid ka nende monotemaatiliste osade sees leiame sageli arvukalt vahekiilundeid, mis pole üldse seotud tekstidega, kuna Leonardo ajus sündisid ülekülluses aina uued ideed.Nõnda leiame tegelikult kõikides käsikirjades segipaisatult teaduslikke märkmeid, tehnilisi joonistusi, väljakirjutusi loetust , oma enda mõtteid, traktaatide konspekte ja väga arvukalt kunstilisi eskiise.See kõik on suuremalt osalt peegelkirjas kirjutatud.Aastal 1504 koostas Leonaro ise oma käsikirjaliste raamatute nimekirja, kus ta toob ära 68 köidet.Kuni surmani lisandus neile veel väga palju uut.Võib arvata, et kogu oma elu jooksul kirjutas ja joonistas Leonaro umbes 30000 lehekülge märkmeid, tekste ja eskiise, millest aga suurem osa on kaotsi läinud.(Jilek, 1988)
Leonardo peamised käsikirjad ja kus need asuvad:

• 12 käsikirjade kogumikku, A-st kuni M-ni, asub Pariisis.
  
• Erinevad koodeksid, asub Milanos.
  
• Trivulzio käsikiri, asub Milanos.
  
• Traktaadid anatoomia kohta ja muid käsikirju, samuti kogumikke, milliseid on Leone koostanud ja kokku kleepinud, asub Windsor .
  
• Käsikiri „Lindude lennust”, asub Torinos.
  
• Mitmesuguseid joonistusi ja tekste, Veneetsia.
  
• Arundeli käsikiri, London.
  
• Frosteri 1., 2. ja kolmas käsikiri, London.
  
• Leicesteri käsikiri, Holkham.(Jilek, 1988)
  

4.LEONARDO ISIKLIK ELU
4.1.Leonardo elu
Leonaro sündis vallaslapsena ja ta ema, kes teda esimesed viis aastat kasvatas töötas lähedal oleva lossi maadel vaese karjasena, ta oli siis vaid 16 aastane.Kord ründas Leonardot, kes magas hällis, kull kes õnneks ei teinud Leonardole erilisi vigasusi. See juhtum jäi talle eredalt meelde ja hiljem nägi Leonaro selles oma saatust märgistavat ennet .Isa võttis ta oma vanaisa majja elama peale ema juures veedetud viite eluaastat. Isa saadab ta Vincisse Verrocchio ateljeesse maalimist õppima.Isa ei pea lugu sellest, et Leonardo õpib kunsti.Ta tahaks näha Leonardot sellisel alal mille tulemus oleks käega katsutav ja tulus.Isa lõpetas poja toetamise peale õpingute lõppemist ja nad eraldusid üksteiset jäädavalt. Kuninga õukonnas töötades süüdistatakse teda lubamatutes vahekordades, teda kuulutakse üle ja ta veedab paar kuud vanglas .Kõik peale ema ei pea enam Leonarost lugu.Peale seda tegutseb sõjaväeinserina ja muude kunsti töödega.
Oma ema ta ääretult armastas.Ta kujutas ka sellepärast paljudes oma maalides emasid ja lapsi.Leonardo leidis ema 1493 . aastal väga haigena ja ta pani ema hooldekodusse.Samal aastal ka ema suri.Matuste jaoks kutsus ta pillimehed ja tegi emale väga ilusad matused, mattes teda nagu auväärset linnakodanikku.See näitas, kui väga ta oma ema armastas.
Töötab veel 25 aastat ja siis kutsub Prantsusmaa kuningas ta Cloux`i lossi, kus ta veedab oma viimased eluaastad .Seal lõpetas ta oma viimase maali „Ristija Johannese” ja sureb 2. mail 1519. Elu lõpuaastad oli ta paremast käest halvatud .Enne surma kirjutas testamendi, mille järgi maalid jäid Prantsusmaa kätte ja käsikirjad kuuluvad Itaaliale.(Jilek, 1988)
4.2.Leonaro iseärasused

Leonaro oli vasakukäelina ja ta kirjutas kiiruga paremalt vasakule.

Enamus tema töödest on lõpetamata, kuna ta ei julgenud rohkem maalida, sest ta kartis eksida.

Tema visandid on lehe nurkadel või juhuslikel lehtedel, mida pole leitud.(Jilek, 1988)
KOKKUVÕTE
Selle uurimustöö tulemusena sain teada, et Leonaro da Vinci lisaks maailmakuulsale maalikunstnikule ka leiutaja, arhitekt , skulptor , inimese anatoomia ülesjoonistaja.(Mets, 2002) Sellest järeldub, et ta oli mitmekülgne teadmistehuviline, sest ta tahtis teha imesi.Omapärasel kombel see tal ka õnnestus.Kuid ükski kunst ei sünni ainult andekusest. Andekuse muutis, millegiks erakordseks armastus oma töö vastu.Just armastus on see, mis peegeldub ka nägudelt tema loodud taiestel.
Palju on Vinci elus teadmata seiku.Väga vähe on teada tema emast ja ometi just temaga seostatakse Vinci loomingu algmeid.Leonardo kirjutab oma vihikusse : „Kus pole lootust seal jääb üle ainult tühjus” See lause jäägu salasooviks, et kunagi selgub maali „Mona Lisa” tegelik prototüüp.
KASUTATUD KIRJANDUS
Jilek, F. 1988. Mees Vincist Tallinn: Kunst
Wikipeedia Leonardo da Vinci. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinc i 3.märts 2007.
Rein Mets Leonardo da Vinci.URL= http://reinmets.pri.ee/index.php?sisu=galerii&galerii=da vinci 26. Veebruar 2007.
Marin Kausal Leonardo da Vinci. URL= http://kausal.com/leonardo 28.Veebruar 2007.
Kari Käsper Leonardo elulugu. URL= http://www.hot.ee/kari/leonardo/data/Leonardo.ht m 28.Veebruar 2007.
14