RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus ...
- Constructivist and curriculum issues in school mathematics education. Ed. P. Kupari jt. Jyväskylä, 1993, lk. 1 - 8. 3. Lepmann, L., Lepmann, T. Teeme ise matemaatikat. Tallinn, 1995. 4. Murphy, E. (a). Constructivist Epistemology. Suvi 1997. 5. Murphy, E. (b). Constructivism From Philosophy to Practice. Suvi 1997. 6. Murphy, E. (c). Constructivist Learning Theory. Suvi 1997. 7. Nowakowsky, J. Constructivist Model for Learning. Veebruar 1998. 8. Selden, A., Selden, J. Orlando Meetings: Presentation Summary. Jaanuar 1996. 9. http://storing.weebly.com/uploads/8/7/6/4/8764930/kogn_konstruktivistlik_opiteooria.pdf 10. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/konstruktivism.html SOTSIAALNE ÕPPIMINE · Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise
rahvusvaheline organisatsiooni sõdade ärahoidmiseks. Rahvasteliit oma ülesandega toime ei tulnud, sest tal puudus relvajõud ning rahvasteliitu ei astunud ka USA ( samuti ei ühinenud ka Versailles’ lepinguga. 6. Rahvusvahelised konverentsid, lepingud (dateering, olulisemad osalejad, mida arutati, tulemused, hinnang): a) Pariisi rahukonverents 1919-1920 Osalesid Itaalia peaminister Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister Lloyd George, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson ( Versailles’ leping ) b) Versailles´süsteem Territoriaalsed kaotused: Saksamaa kaotas: Elsass-Lotring Prantsusmaale, Põhja Schleswig Taanile, Memel Leedule ning ka teisi alasid Belgiale, Poolale ning Tšehhoslovakkiale. Sõjaväe suuruseks võis olla 100 000
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Taimetoitluse plussid ja miinused Koostas: Egerd Enok Klass: 9.B Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.1 Taimetoitlus..................................................................................................... 3 2.1 Taimetoitluse plussid........................................................................................ 6 2.1 Taimetoitluse miinused....................................................................
Autori vabamelne elufilosoofia peegeldub. Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". · Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia, koomika peegeldub irooniaks. Armastuseteemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine. · ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. · Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. · Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm":
olmas tase Ühendriikide president. Pidas ennast Euroopa Neljas tase päästjaks (paremalt esimene) Viies tase David Lloyd George (1863-1945). Suurbritannia peaminister. Mängis vahendajarolli. Oli suur kompromissidemeister (vasakult teine) Vittorio Emmanuele Orlando (1860-1952). Itaalia peaminister. Mängis rahukonverentsil teisejärgulist rolli. Ta ei rääkinud inglise keelt ja jäi seetõttu sageli diskussioonides kõrvale (vasakult esimene). Pariisi rahukonverents. Olulisemad küsimused, põhimõtted · Valmistati ette rahulepingute põhimõtted Saksamaa ja tema liitlastega ·
Itaalia. Benito Mussolini. Fasism I ms tagajärjed Itaaliale Itaalia astus sõtta Antandi poolel 23. mail 1915. aastal. Sõda lõppes Itaalia jaoks 3. nov. 1918, mil ta sõlmis Austria-Ungariga vaherahu. Suurte saavutustega Itaalia sõjas kiidelda ei saanud. Ei olnud temast kasu ka liitlastel. Üks lahing Caporetto (1917) sai isegi ränga kaotuse sünonüümiks. Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile
Benito Mussolini. Fasism Ü. Kõiv I ms tagajärjed Itaaliale Itaalia astus sõtta Antandi poolel 23. mail 1915. aastal. Sõda lõppes Itaalia jaoks 3. nov. 1918, mil ta sõlmis Austria-Ungariga vaherahu. Suurte saavutustega Itaalia sõjas kiidelda ei saanud. Ei olnud temast kasu ka liitlastel. Üks lahing Caporetto (1917) sai isegi ränga kaotuse sünonüümiks. Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks pole ta ...
· 3.novembril 1918. Kapituleerus Austria · 1918. A novembris puhkes Saksamaal revolutsioon · Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks · 11.novemril 1918 kirjutati alla Compiegne'I vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja · pariisi rahukonverents 18.jaan 1919-21.jaan 1920 · Versailles'I rahu ja Versailles'I süsteem · Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Itaalia peaministe Vittorio Orlando, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau, Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson · Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel
mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Pariisi rahukonverents kestis 21. jaanuarini 1920. aastal. Marjanne Priidik 12.c klass Versailles'- : · Versailles`i süsteemi arhitektid David Lloyd George · (Sbr.), Vittorio Orlando (It.), · Georges Clemenceau (Pr.) Marjanne Priidik 12.c klass · ja Woodrow Wilson (USA). · Pr. Rahukonverentsil Sak. ja võitjate vahel sõlmitud rahu, mis lõpetas I MS · Versailles` süsteem Pariisi rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uus poliitiline süsteem · Rahulepingu sätted 1. Territoriaalsed korraldused Sak. lovutas 1/8 oma
Deep Purple, Depeche Mode, Duran Duran, Iron Maiden, Sir Elton John, (born 1947), Led Zeppelin, John Lennon, (1940-1980), Andrew Lloyd Webber, (born 1948), Sir Paul McCartney, (born 1942), Muse, Oasis, Mike Oldfield, Ozzy Osbourne (born 1948), Pink Floyd, Queen, Simply Red, the Rolling Stones, Sex Pistols, the Spice Girls, Robbie Williams (born 1974). Famous actors/actresses: Julie Andrews, Rowan Atkinson, Kate Beckinsale, Orlando Bloom, Hugh Grant, Audrey Hepburn, Keira Knightley, Hugh Laurie, Jude Law, Wentworth Miller, Daniel Radcliffe. 8
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. Orlando di Lasso muusikast: ·impulsiivne, dünaamiline, värvirohke ·rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle ·polüfoonia tehnika eiramine ·mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach) Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto
protestantliku reformatsiooni (uue usu liikumise), mille eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja kastutati igal maal oma emakeelt. 4. Motett Erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. 5. Madrigal Ilmalik polüfooniline laul. 6. Sansoon Prantsuse ilmalik laul. Renessanssajast tuntumad heliloojad olid: 1. Orlando di Lasso (1532-1594) (Orlandus Lassus) 2. Giovanni Perluigi da Palestrina (1525-1594) Barokk Barokk võrsus 16.-nda sajandi teisel poolel Itaalia hilisrenessanssist. Barokk tuleneb Portugali keelsest sõnas borrocco. Ebakorrapärane oli ka ühiskonnaelu, mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud, tekitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab rahutus, liialdused ja teatraalsus.
Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 8)Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594),Guillaume Dufay(1397-1474),Josquin des Prez 9)Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugali keelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv
Vaimuliku muusika kõrval oli endiselt väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon. Kõrgrenessanssi olulisim helilooja oli Josquin Desprez. Tänu nooditrüki leiutamisele on temalt säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselgus, voolavus, nii jõuline emotisonaalsus kui ka peen tundelisus. HILISRENESSANSS(16.saj) Itaalia Hilisrenessansi väljapaistvamaid heliloojaid oli Orlando di Lasso, keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Suurema oma elu pühendas kirikumuusikale, umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisamas emakeelseid koguduselaule- luteri koraale. Inglismaa 16
kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus zanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17
And--which is more--you'll be a Man, my son! Virginia Woolf (Adeline) Virginia Woolf (25 January 1882 28 March 1941) was an English novelist and essayist regarded as one of the foremost modernist literary figures of the twentieth century. During the interwar period, Woolf was a significant figure in London literary society and a member of the Bloomsbury Group. Her most famous works include the novels Mrs Dalloway (1925), To the Lighthouse (1927), and Orlando (1928), and the book-length essay A Room of One's Own (1929) with its famous dictum, "a woman must have money and a room of her own if she is to write fiction." Born Adeline Virginia Stephen in London to Sir Leslie Stephen, considered the father of the Bloomsbury Group, and Julia Prinsep Stephen (born Jackson) (18461895), she was educated by her parents in their literate and well-connected household at 22 Hyde Park Gate, Kensington. Virginia Stephen married writer Leonard Woolf in 1912.
Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal – protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna
ja Major League Baseball vaevles mängijatega seotud tülis, keskendus ta heaks tagasitulekuks NBA-sse. 1994-95 hooaja lõpu poole pöördus ta tagasi NBA-sse ja üritas Bulls järjekordse tiitlini aidata. Jordani 17 mängu keskmiseks jäi 26,9 punkti mängust ning playoffides suutis juba 31,5 punkti igast mängust saada. Vaatamata Jordani esinemisele platsil ei suutnud Bulls siiski jõuda edasi konverentsi poolfinaalist ja pidi kuuemängulises seerias tunnistama Orlando Magicu paremust. Jordani tiitlisoov täitus järgmisel hooajal, kui klubi nautis ühte tähelepandavamat aastat üldse kõigi klubide seas. MJ juhtis NBA-d 30,4 punktiga mängust ja Bulls sai kirja rekordi võites 72 mängu 82-st ning siis tormas playoffidest läbi rekordilise seeriaga, 15-3. Chicago rekord 87-13 terve 1995-96 hooaja ja playoffide peale oli parim kogu NBA ajaloos. Muuseas napsas MJ MVP tiitli nii tavahooajal, All-Star Mängus ja Finaalis, korrates sellega Willis Reed'i
hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. ROMANTISM (18. saj. lõpp-19. saj. Algus) · Hüüdlause: mõistus võib petta, kuid tunded ei peta · Romantismis arendati muusikalised väljendusvahendid täiuslikkuseni (eriti ooperis).
antiikaja ega ka tänapäeva käitumisnormidele. Vähe sellest, et Paris võrgutas ära ja meelitas endaga põgenema oma võõrustaja abikaasa, ta ärgitas Helenat kaasa võtma ka palju kulda ja vääriskive. Loomulikult soovisid Kreekamaa väikeriigid õigluse jalule seada, Helena Spartasse tagasi tuua ja aarded õigele peremehele üle anda. Siit saigi alguse Trooja sõda. Orlando Bloom Parise rollis W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda" Trooja linna jäänused tänapäeva Türgi territooriumil kaevas välja saksa arheoloog Heinrich Schliemann [sliiman] aastatel 1871-1894. Maailmakirjanduse kullafondi kuuluvad "Iliase" ja "Odüsseia" on väga kunstipärasesse eesti keelde tõlkinud August Annist. Jacques Louis David. Parise ja Helena armusuhe. Louvre. _____ 1
>nn kadunud sugupõlv: tagasipöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, koledused jäid sügavalt inimeste mällu 4. Maailm pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919-1920 >nn suur nelik Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, USA (+teised liitlased) koostavad iga kaotaja riigi jaoks eraldi rahulepingud, kaotajad kutsutakse vaid alla kirjutama (Inglismaa-Prantsusmaa huvide keskne) *Esindajad: D. Lloyd George, G. Clemenceau, V. Orlando, W.Wilson >28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Saksamaaga: a)Saksamaa alade kärpimine: *Elsass-Lotring Prantsusmaale * Ülem-Sileesia Tsehhoslovakkiale * veel maid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale =>NB! Pooltel loovutatud aladel kõneldi saksa keelt b) demilitariseerimine: *sõjaväes võis olla max 100 000 meest, sh 4000 ohvitseri *sõjaväeteenistus keelatud
Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18. sajandi keskel ja II poolel. Opéra comique. Melodraama. 15. Lühidalt Glucki põhimõtetest. 16
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide esindajaid rahuläbirääkimisele üldse ei kutsutudki
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
La Rochefoucould (1613-1680) "Mõtisklused ehk moraalsed dendentsid ja maksiimid"(1678) MKL. Kuulus tollasesse opositsiooni kuningapojaga. Tol ajal oli LouisXIV. Võttis osa paljudest lahingutest. Külastas palju salonge ja suhtles paljude kultuuritegelastega, suhtles sõbrlikult Madame La Fayette'ga. "Cleves". Inimest juhivad tema kired. Prantsuse mõtlejad on hispaanlastest avaramad, juttu on armastusest ja naistest. "Meie voorused on meie varjatud pahed". 21. aprill LUULE Orlando Furioso. Orlando Angelica. Roggero Bredamente. Taroqueto Tasso (1544-1595) "Vabastatud Jeruusalemm"(1576). On märgata suure kultuuri langust. Sündinud Sorrento linnas Itaalias. Isa oli sattunud kuninga suhtes ebasoosinguse ja ole väga ebasobival ametikohal riigis. Koos isaga läksid pagendusse. Elasid ja viibisid Ferrara linnas, kus olid tema elu parimad aastad (1576-15..). Teoses on armastuse teema jms. Raam on teistsugune. Kui varem oli raam kaudselt "Rolandi laulust" pärit.
o solipsistlik (füüsiliselt ja majanduslikult isoleeritud ümbruskonnast, mis ümbritseb neid), o postmoderne (sõltuvus simulatsioonist ja vaatemängust). Temaatilised restoranid, ööklubid, kaubanduskeskused, kobarkinod, kasiino- hotellid, raamatute megapoed, spordiväljakud ja areenid ning teised linnade meelelahutuskohad. Täiemahulised fantaasialinnad on Las Vegas ja Orlando. Floridal: suuremal või vähemal määral. Tarbimine fantaaisalinnas realiseerub läbi kolme keskse strateegilise protsessi: tematiseerimine, brändimine ja lugude jutustamine. Arhitektuurse fantaasia tõus “Eelarveta arhitektuur” Uued vormid kui reaktsioon uuele globaalsele reaalsusele, kaasaegse kultuuri väljakutsetele ja tehnoloogisele edasiminekule.
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
reserveeritud muusika. Meistrid: Nicolas Gombert, Adrian Willaert. V põlvkond (sünd.1520.-1530.a paiku; tegevusaeg 1560-1600). Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, tihti aga suurema sokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaazidega. Meistrid: Philipp de Monte. Kuid kahtlusteta väljapaistvaim madalmaade koolkonna viimase põlvkonna meister: Orlandus Lassus (Roland de Lassus, Orlando di Lasso). Kuigi elu hellitas teda (tal olid head võimalused elamiseks ja teenimiseks) on tema hilisemas loomingus domineerimas kannatuste ja surma teema.. Suurema osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale: üle 70 missa, nende hulgas 3 reekviemi, u 100 magnificat'i, 4 passiooni. Motette on üle 500 või olenevalt sellest, mida motetiks lugeda- kuni 1200. Lisaks u 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu. Tema looming oli imetletuim ja enim trükituim aga põhiline osa tema
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
English literature is one of the oldest literatures in Europe; dates back to the 6th century AD. Oral literature, i.e. not written down, spread from person to person. In 449 AD Anglo-‐Saxon tribes invaded England – beginning of the Anglo-‐Saxon period in English literature. The first form of literature was folklore, carried by scops and gleemen, who sang in alliterative verse (a kind of simple poetry). Prose developed much later. The first form of recorded English literature was the epic Beowulf, which was produced sometime near the end of the 7th and beginning of the 8th century. It has no ...
Lk. 6 Eelmise põlvkonna pikkade ja lõputute melodialiinide asemele on tulnud kontsentreeritud ja tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine.(leinaood Ockeghemi surma puhul). Motetizanris on ta end väljendanud kõige vabamalt ja uudsemalt ,andes eeskuju kogu 16 sajandile. Suutis vararessansi matemaatilise kirjatehnika ja kõrgressansi tasakaalustatud vormi ühendada tundelise väljendusega. 4.Humanism. Afektikeel. Orlando di lasso. Meistrid sün. 1520- 1530 ,teg. aeg 1560- 1600 16.saj. II pool esiplaanil It. ,madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes välja mitu uut koolkonda. Ideaaliks sai jõuline, värvirohke ,isikupärane väljendus ,polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse , suurema efekti (tihti sokeeriva) huvides vastandasid heliloojad kaugete helistike värve ning leiutasid võtteid , millega teha teksti kujundid lause "nähtavaks". Ekspresiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku.
Gondola 1508 –1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Draama taasavastamine 15.-16. saj. Püsivate teatrite ehitamine Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Renessansi eepika 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre de Ronsard, La Franciade) 2) Kaasaegne kangelaseepika (Luís Vaz de Camões, Os Lusíadas) 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, La Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Paradise Lost, Paradise Regained) Barokk 16. lõpp – 18. saj. algus. Keskus: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa. Klassitsismi suund Prantsusmaal, Saksamaal. Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus klišeedest.
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
de Uus huvi looduse vastu: a) inimese Ronsard, La Franciade) tähtsusetuse tunnetamine; b) 2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (15981680) La Bernini, San Pietro kolonnaad Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Bernini, Proserpina röövimine Paradise Lost, Paradise Regained) Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus Renessansi proosa rahutus
juuni 1919). · Rahulepingut valmistas ette rahvusvaheline Pariisi rahukonverents, mis töötas 18. jaanuarist 1918 kuni 21. jaanuarini 1920. Osa võtsid 27 riiki (ka Balti riigid, aga mitte Nõukogude Venemaa). · Olulised oli neli riigipead: Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau, Inglise peaminister David Lloyd George, USA president Woodrow Wilson ja Itaalia peaminister Vittorio Orlando. · Wilson oli rahulepingus pettunud ja USA ei ratifitseerinud seda (nagu ka nt Ecuador ja Hedjaz). Hiina ei kirjutanud alla rahulepingule. · Valitses eelkõige Saksamaa karistamise mentaliteet. Ei püütudki otsida alust lepituseks või uueks sõjajärgseks kõiki rahuldavaks tasakaaluks. · Saksamaal hakati nimetama Versailles' diktaadiks. Saanud üldtuntuks kui Versailles' süsteem. Nõudmised Saksamaale
She adapted a number of her short stories for radio and wrote two original radio dramas on Richard Dadd and Ronald Firbank. Two of her fictions have been adapted for the silver screen: The Company of Wolves (1984) and The Magic Toyshop (1987). She was actively involved in both film adaptations, her screenplays are published in the collected dramatic writings, The Curious Room, together with her radio scripts, a libretto for an opera of Virginia Woolf's Orlando, an unproduced screenplay entitled The Christchurch Murders (based on the same true story as Peter Jackson's Heavenly Creatures) and other works. These neglected works, as well as her controversial television documentary, The Holy Family Album, are discussed in Charlotte Crofts' book, Anagrams of Desire (2003). Her novel Nights at the Circus won the 1984 James Tait Black Memorial Prize for literature.
Sakslastega ei peetud suulisi läbirääkimisi, vaid neile anti valmis kujul rahutingimused, millega sakslased pidid nõustuma (Saksamaa välisminister jättis lahkumisavalduse vähemtähtsad ministrid pidid lepingule alla kirjutama). Otsustavad nelja riigi esindajad: 1) Prantsusmaa Clemenceau (Saksavastane radikaal). PM,SM 2) Suurbritannia Lloyd George (liberaal). PM, SM 3) USA Woodrow Wilson (demokraat). 4) Itaalia Orlando (pigem välisliige). Saksamaa ajutine valitsus oli sundseisus ja kiitis lepingu heaks 22.06.1919 (237 poolt, 138 vastu). Allakirjutamine toimub Sarajevo atentaadi V aastapäeval 28.06.1919 Versailles' peeglisaalis. Versailles' rahulepingu sisu: 440 artiklit ja 200 lehekülge I osa: Rahvasteliidu põhikiri (Saksamaa sai liikmeks 1926). Saksamaa kolooniate haldamine ,,edumeelsetele riikidele" ehk Saksamaa kaotab oma kolooniad (mh Suurbritanniale ja Prantsusmaale).
Samas tunnustati ka Poola riiki, mis iseseisvus novembris 1918. Võitnud riikide hulgas etendas tähtsat rolli nn Suur kolmik: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA-d esindas president Wilson (esimene USA president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat). Suurbritanniat - David Lloyd George. 17 Prantsusaad - peaminister G. B. Clemenceau. Itaaliat esindas peaminister Orlando. USA president Wilson esitas rahukonverentsil oma ettepanekud ehk nn 14 punkti. Nende eest sai ta Nobeli rahupreemia. Üks punktidest oli ettepanek Rahvasteliid loomiseks. Rahvasteliidu loomine oli hiljem sees kõigis sõlmitud rahulepingutes. 1920 loodi Rahvasteliit. Keskus Genfis, Sveitsis. Peamiseks ülesandeks oli säilitada rahu euroopas ja ka maailmas, kuid siiski euroopa keskne. USA kongress keeldus Rahvasteliitu astumast, sest ei olnud seal piisavalt suurt sõnaõigust.
74 66'32'N 86'D9W Salta. Argentma. . 78 24'48'S 6S'2SW 74' OOW Yctk, St.l le, U. S. SI 44' OO'N 7S'DOW Orkney ls., Islands 85 S9'OO N 3"OOW Port-au-Pnnce. Haltl 44 18"32'N 72'21W Reslstencla, Argentma 78 27"2TS S9' OOW Saltillo, MeXICO , 76 2S'2S'N 101'OOW Ze ~ a nd , country. 102 42' OO 'S 17S' OO'E Orlando, Flo 51 28'32 N 81'23W Port-Carner, Canada 74 SO'02'N 66'SlW Resolute, Canada 74 74"41'N 94°S4'W Salt Lake City,UT , 50 40"46'N 111°S3W 06' OOW 82' OOW w kO yotIRes" lake 77 17'00'N 94'OOW Oruro. BolIVia 78 17'S7'S 67'06W PortElizabeth, S. Afnca 90 33"57'S 2S'3S'E Reunion, dependency
E. (1971). Similarity, sex, and requests for small favors. Journal of Applied Social Psychology, 1, 284-291. Epley, N., Il(: Gilovich, T. (2006). The anchoring-and-adjustment heuristic: Why adjust- ments are insufficient. Psychological Science, 17, 311-318. Eron, L. D., Il(: Huesmann, L. R. (1985). The role of television in the development of prosocial and antisocial behavior. In D. Olweus, M. Radke-Yarrow, Il(:J. Block (Eds.), Development of prosocial and antisocial behavior. Orlando, FL: Academic Press. Evans, F. B. (1963). American Behavioral Scientists, 6(7),76-79. Facci, E., L., Il(: Kasarda, J. D. (2004). Revisiting wind-shear accidents: The social proof fac- tor. Proceedings of the 49th Corporate Aviation Safety Seminar (pp. 205-232). Alexan- drea, VA: Flight Safety Foundation, Inc. Fang, X., Singh, S., Il(: Ahulwailia, R. (2007). An examination of different explanations for the mere exposure effect. Journal of Consumer Research, 34,97-103. Fazio, R. H
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Meat Science of Food Quality 9:89–105. 8:93–117. Fox, J. B., and R. C. Benedict. 1987. Role of heme pig- Bengtsson, N. E., B. Jakobsson, and M. Dagerskog. ments and nitrite in oxidative processes. In Warmed- 1976. Cooking of beef by oven roasting: A study of Over Flavor of Meat, edited by A. J. St. Angelo and heat and mass transfer. Journal of Food Science M. E. Bailey. Orlando, Fla.: Academic Press. 41:1047–1053. Fox, J. B., W. E. Townsend, S. A. Ackerman, and C. E. Bertola, N. C., A. E. Bevilacqua, and N. E. Zaritzky. Swift. 1967. Cured color development during frank- 1994. Heat treatment effect on texture changes and furter processing. Food Technology 21:386–392. 182 Chapter 8 Gasser, U., and W. Grosch. 1988. Identification of Morrissey, P. A., P. J. A. Sheehy, K. Galvin, J. P. Kerry,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
