1. Millist inimest tajutakse organisatsioonis mitteformaalse liidrina? Mitteformaalse liidrina tajutakse inimest, kes : 1)tuginedes oma teadmistele ja kogemustele toetab gruppi tema eesmärkide saavutamisel; 2) osaleb aktiivselt grupi arutlustel pakkudes aktiivselt välja ideid ja soovitus. 3) pühendab üha rohkem aega oma grupile ja tema tegevuse edukuse tagamisel; 2. Kui töötajad hindavad oma organisatsiooni toimimist, siis tihti lähtuvad nad organisatsioonilise õigluse vormidest. Töötajad hindavad kõrgelt organisatsiooni, kus tasu töö eest ning soodustused on õiglased ning tehtud töö väärilised. Vähem tähtsad ei ole kindlasti ka töötaja arengu- ja karjäärivõimalused. 3. Milles seisneb jõuprotseduuriline õiglus ja mille alusel seda hinnatakse? Kuivõid õiglasena tajutakse meetmeid, mida rakendatakse tulemuse saavutamiseks. Tähtis on erapooletu ja järjepidev rakendamine. Hinnangu aluseks on normide ja reeglite õiglane kohaldamine kõigil...
4. Tagajärg 5. Põhjuslik seos Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Õigusvastasus 1. Õiguslik kohustus tegutseda 2. Puudub ülekaalukas või vähemalt samaväärne huvi mitte tegutseda 3. Muude õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavate asjaolude puudumine Ettevaatamatusdelikti koosseis Koosseis Objektiivne koosseis 1. hoolsuskohustust rikkuv tegu 2. tagajärg 3. põhjuslik seos 4. normatiivne omistamine (objektiivne ettenähtavus, regressikeeld, õigusvastasusseos, normi kaitseala, teise isiku vastutusala jms) Subjektiivne koosseis 1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavad asjaolud a. Individuaalse ettenähtavuse ja välditavuse puudumine b. Mitte-eeldatavus KarS DELIKTISTRUKTUUR (põhidelikt) Legaaldefinitsioon (§ 2 II):
makroökonoomikas); vastusvariant c) on ebatäpne, sest mudelite puhul kasutatakse lisaks matemaatilistele esitlusvahenditena ka verbaalseid, graafilisi ja loogilisi; vastusvariant d) on vigane, kuna oluline on mudelis välja tuua ainult kõige tähtsamad seosed ja olulised küljed, ebaoluline aga tuleks mudelis kõrvale jätta; reaalsusele 100%-selt vastav mudel on nagu maakaart mõõdus 1:1! 21. a; ceteris paribus tähendab ,,muude tingimuste samaks, muutumatuks jäädes"; 22. d; normatiivne seisukohavõtt (analüüs, majandusteadus) sisaldab alati hinnanguid mingi (subjektiivse) normi või kriteeriumi alusel, normatiivsed seisukohavõtud ei ole üheselt kontrollitavad; vastusvariandid a) b) c) on positivistlikud; 23. a; positivistlik seisukohavõtt (analüüs, majandusteadus) kirjeldab fakte, seda ,,mis on, mis toimub" ilma hinnanguid andmata; positivistlikud seisukohad on hiljem ka kontrollitavad (faktikontroll); vastusvariandid b) c) d) on kõik normatiivsed; 24
Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse.
teiste inimeste mõju üksikindiviidile c. inimeste vahelisi seoseid sotsiaalses suhtlemises d. õiged on A ja B e. õiged on A, B ja C Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Teise inimese käitumise ja seisukohtade normaalsuse üle otsustamisel on võimalik lähtuda mitmest erinevast normist. Milliste normide kohaselt on otsuse langetamisel mõõdupuuks inimene ise ja kultuur, milles ta elab? Vali üks: a. Subjektiivne ja kliiniline norm b. Kultuuriline ja normatiivne norm c. Subjektiivne ja kultuuriline norm d. Statistiline ja kultuuriline norm Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalne soodustamine tähendab, et: Vali üks: a. grupis pingutavad inimesed ühise eesmärgi nimel vähem b. teiste juuresolekul lahendatakse lihtsamaid ülesandeid paremini c. teiste juuresolekul muutuvad ülesanded kergemaks d. suures seltskonnas tuntakse end ülesannete lahendamisel kindlamalt Küsimus 9 Õige
Alalised koormused: G = 1.20 Muutuvad koormused: Q = 1.50 2.3 Koormuste kombinatsioonioonid Koormuskombinatsioon kandepiirseisundis: j G, j Gk , j + Q ,1 Q k ,1 + i> 1 Q ,i 0,i Q k ,i Koormuskombinatsioon kasutuspiirseisundis: Normatiivne koormuskombinatsioon: Tavaline koormuskombinatsioon: G k, j + Q k ,1 + i> 1 0,i Qk ,i G k, j + 1,1 Q k ,1 + i>1 2,i Q k ,i
Mandeville egoismist Kõige tugevamaks ego tundeks edevus. Inimeste käitumise peamine motiiv on teenida kiitust. Poliitikud kasutavad kiitustega rahvast ära. Adam Smith: Inimese peamiseks motivatsiooniks soov sümpaatia järele (pigem empaatia), inimest kannustab kujutlusvõime. Egoismi vormid Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad, mis neid motiveerib. Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. Psühholoogiline egoism Psühholoogiline egoism on teooria, mis põhineb teatud arusaamal inimloomusest. Igaüks soovib seda, mis kõige rohkem tema huvides. Kui võimuses pole miskit teha, siis pole ka kohustust seda teha. Altruism vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu. Seepärast pole altruistlik toimimine kohustuslik. Et tõestada, et inimesed on loomult altruistid või egoistid, peab inerpreteerima nende
Linnade saneerimine ja rekonstrueerimine. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut. Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises, turvalisuses ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis. III keskkonnakriis globaalne saastatus. Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 24. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned. Reformaatorid korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda.
Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. - Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs. Normatiivne lähenemine Positiivne lähenemine - sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikrosotsioloogia - sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti.
Majandusteaduses on kaks metodoloogiliselt eristuvat haru: POSITIVISTLIK MAJANDUSTEADUS püüab seletada tegelikkust modelleerib maailma ja testib neid mudeleid andmete abil, mudeli headust hinnatakse selle põhjal, kui hästi tegelikud andmed seda toetavad (nt analüüsitakse mingi poliitika tagajärgi, aga samuti poliitilisi ning majanduslikke jõude, mis sellise poliitikani viisid, andmata siiski omapoolseid hinnanguid); eriarvamuste põhjused tulenevad mudelite erinevustest. NORMATIIVNE MAJANDUSTEADUS annab hinnanguid, mida tuleks teha, tuginedes teatud normidele, standarditele või väärtustele (nt annab hinnanguid, kui hästi või halvasti mingi poliitika toimib ning mida tuleks muuta, et eesmärke paremini saavutada); eriarvamuste põhjused tulenevad väärtushinnangute erinevustest. EFEKTIIVSUS- Peamine normatiivne majanduslik kriteerium erinevate variantide vahel valimiseks. Turutõrgete puudumisel tagab hästitoimiva konkurentsi korral
juuresolekust ja mõjust. VI. Esteetiline objekt 1. Kirjeldage fraasi ,,E-objekt" vähemalt kolme tähendust. Kunstiteos fraasiga e-objekt peetakse sageli silmas kunstiteost(maali jm). sage esteetilise kunstikäsitluse pooldajate hulgas: esteetiline objekt on igaasi, mis on, kas muusikaline kompositsioon, kirjandusteos jne. Kunstiteose tahk e-objektina ei käsitleta mitte kunstiteost tervikuna, vaid teatud tahku tajutavat/pertseptuaalset isa. Sageli kaasneb sellega normatiivne eeldus, et just see tajutav sfäär on teose kunstiliselt relevantne osa, millele peab tuginema kunstikriitiline tõlgendus- ja hindamistegevus. Esteetilised omadused e-objekt kui objekt, mis kannab e-omadusi: ilus, graatsiline jne. erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e-omaduste nimekiri on eri pikkusega. 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates määratletakse e-objektina objekti mille suhtes võetakse: e-hoiak, e-
koostöö- üliõpilase iseseisev töö+ õppejõudude õpetused. Töö allikatega: 1. ainekavas on kirjas, mis toetavad õppetööd ÕIUSE EELASTMES JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Arhailine õigus 2. Ius scriptum ius non scriptum 3. Õiguse idee: a/ õiglus / IUS COMMUTATIVA; IUS DISRTRIBUTIVA b/ õiguskindlus c/ eesmärgipärasus 4. Õiguse tänapäevane mõiste a/ objektiivne õigus b/ subjektiivne õigus c/ õigus kui normatiivne kommunikatsioon Normatiivne info Normatiivne kommunikatsioon- Sattudes Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus 2. EL õigus a)primaarne e. esmane - kuuluvad asutuslepingud ja lisad, liitumislepingud. Asutuslepingud panevad aluse kõigele, kuidas toimida. b)sekundaarne e. teisene. - Milliseid akte võivad Euroopa Liidu organistasiioonid vastu võtta
Ühendtegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine, genitiiviga liitsõnade tähenduserinebus, sõnavara rikastamine 8. Karl August Hermann (1851-1909) · 1880 doktoriväitekiri Leipzigis · 1889 TÜ eesti keele lektoriks. Mitmekülgne, kuid pinnaline. Huvi idamaiste jeelte vastu. Taotles lektorikraadi muutmist professuuriks. · 1884 ,,Eesti keele grammatika" esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamatm normatiivne. Eestikeelne terminoloogia: ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, asesõna, määrsõna, lihtajad, liitajad, täisminevik, enneminevik, käänete nimetused, lihtlause, liitlause, alus. · 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) 9. Johannes Voldemar Veski (1873-1968) ja keelekorraldus. 4
või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid. Põhimõtteliselt on majanduses ühe majandusagendi tulu teisele agendile kulu. TULUDE KULUDE RINGKÄIK (joonis) 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs Positivistlik analüüs: · Selgitab, kuidas majandus toimib. · Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid. · Ei sisalda hinnanguid. · Tulemuseks on majanduslike institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid. · On võimalik kontrollida vaatluse teel. Normatiivne analüüs: · Sisaldab hinnangut või kriteeriumi. · Pole alati teaduslikult tõestatavad. · Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel. 4.2
arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (kr. k. komme, harjumus) 1. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Kui sellised põhimõtted puudutavad otseselt ainult teatud inimgruppi, siis on tegemist näiteks arstieetika, juristi eetika või muu sellisega. Üldkehtivusele pretendeerivatest normatiivse eetika teooriatest on ehk kõige tuntumad kohuse-eetika, utilitarism ja kristlik eetika.
Perekond on majandusüksusest saamas majandusliku koostöö üksuseks, kus pere täisealised liikmed on kõik võrdväärsed individuaalse sissetuleku toojad ning perekonnagrupi heaolu tagajad. Perekonnaliikmete vahelised kohustused on nüüd vähem normatiivselt määratletud, toimides sageli kui pereliikmetevaheliste läbirääkimiste tulemus, kokkulepe. Lapse tulek peresse on planeeritum ning pigem emotsionaalne otsus kui normatiivne paratamatus. Kahaneb võimusuhete hierarhilisus ning rohkem kui eales varem tuleb arvestada lapse kui indiviidiga, anda endale aru, et ka lapsel on küps tundeelu ja omad vajadused ning tal on õigus kaasa rääkida tema elu puudutavate otsuste tegemisel. Uurimused on näidanud, et kui laps on tulemas registreerimata kooselupaarile, siis tekib soov kooselu registreerida, põhjenduseks see, et laps peab sündima abielusse ning tal võiks olla vanematega ühine perekonnanimi
(propositsioonina, mis väidab kõiki kogumisse kuuluvaid propositsioone). Loogika jätab üldjuhul kõrvale küsimuse sellest, kas põhjendid ise on tõesed või põhjendatud (õigustatud). Epistemoloogia huvitub üldjuhul ka sellest küsimusest. Põhjendi headus tuleneb üksnes tema suhtest õigustatava uskumusega ega ole seotud põhjendi enda usutavusega. Seega tähendab põhjendi headus õigupoolest õigustuse headust. Loogika on normatiivne distsipliin, mis ütleb, millisel juhul on põhjendid head. Seejuures ta küll lähtub sellest, millisel juhul terve mõistus põhjendeid heaks peab, kuid võib ka ette kirjutada norme, mis on terve mõistusega vastuolus. Loogika kui mõtlemise mudel Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Induktiivne loogika Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.
8A. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid: 1. (varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2. Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle 8B. Neid kujundanud tegurid: Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine Harukondlik planeerimine Riiklik elamu- ja majanduspindade ehitus; defitsiidimajandus Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 9. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 9A
TÖÖ MÕISTE INFORMATSIOONILISE KAPITALISMI AJASTUL JA INTERNETIS Christian Fuchsi on artiklis väidetud, et informatsioonilise kapitalismi ajastul ei tohiks mõistet ,,klass" piirata ainult ühe määratlusena ehk ,,kapitalina" ja ,,palgatööd" teise klassina. ,,Klassi" mõistet tuleks laiendada selliselt, et see hõlmaks kõiki, kes loovad ja taasloovad ühise kogemuse ruume ning need ruumid ja kogemused on omaks võetud ja seeläbi võõrandatud ning ära kasutatud kapitali poolt, et koguda samuti kapitali. Ta arutleb selle üle, kuidas toimus Marxi klassi liigitus meie teadmiste töö teooria käsitlemisel ning kuidas mõista klassi määratlust internetiajastul. Klass Christian Fuchs käsitleb selles artiklis Marxi klassikontseptsiooni määratlust, mis on normatiivne ja poliitiline ning selle eesmärk on kasutamise muutmine ja parlamentaarse demokraatia loomine. Manu...
Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. 5 otstarvet:
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodata...
Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusenakunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika – kehtestab reeglid ja normid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma. Näiteks nõuab normatiivne poeetika, et luule on ainult see, mis on kirjutatud kindlas riimis ning vabavärss luule alla ei liigitu. 3. Positivistlik kirjandusteadus põhineb prantsuse filosoofi August Comte´i (1798-1857) maailmakäsitlusel. Positivismi kohaselt vaid teaduslikult tõendavatavad ja empiirilisel vaatlustel põhinevad väited võivad olla tõde ning ka ühiskonnad arenevad kindlate seaduste alusel paremuse poole. Kuna positivism tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis positivistlik kirjandusteadus
Küsimused lk.77. "Õiguse vormid ehk allikad": 1.Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on olnud õigusvormina kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja haldus-pretsedent, leping, normatiivne ehk õigusloov akt, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Euroopa Liidu õigusaktid.. 2.Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liidul on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ja teisest õigust. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, mis on Liidu õiguslikeks alusteks ja kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest ja tuleneb esmasest õigusest. 3
- kivi tugevus; - mördi tugevus ja konsistents; - kivi pinna puhtus; - kivi pinna siledus; - kivi veeimavus; - vertikaalsete vuukide täitmise aste; - seotise liik; - töö kvaliteet. 4.1. MÜÜRITISE TUGEVUS. Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. Müüritise arvutuslik nihke- (lõike)tugevus fvd = fvk / M. Müüritise arvutuslik paindetugevus fxd = fxk / M. M on müüritise materjali osavarutegur (tabel 1, lk. ) fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist. Müüritise normatiivne survetugevus. Põhimördi kasutamisel fk = Kfb0,65fm0,25 , kus K väärtus sõltub kivi tugevusgrupist (tabel 2, lk. ) ja võetakse järgnevalt: - 0,48 esimese tugevusgrupi kividele, kui müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki;
4. lapsepõlves alates 10 eluaastast 4. Primaarse grupi tunnuste hulka ei kuulu 1. Personaalsus 2. Lähedased suhted 3. Formaliseeritus * 4. Hierarhia 5. Milline tunnus ei sobi sekundaarse grupi iseloomustamiseks 1. Konformism 2. Formaalsus 3. Hierarhia 4. Isikupärasus * 6. Ralf Nilton eristab ühiskonnas kahte tüüpi isiksust. Need on 1. Normatiivne ja modaalne * 2. Modaalne ja neutraalne 3. Normatiivne ja nataalne 4. Modaalne ja pseudomodaalne 7. Peegelpildi mina teooria kohaselt areneb isiksus tänu sellele, et 1. inimesel ei ole isiklikku arvamust kuidas käituda 2. inimene ei arvesta sellega kuidas teised hindavad tema käitumist 3. inimene arvestab ainult oma arvamusega kuidas käituda 4. inimene arvestab sellega kuidas teised hindavad tema käitumist * 8
Iga süsteem on liigendatud, tal on oma struktuur, mis rajaneb süsteemi moodustavatel elementidel. Organiseeritus. See eeldab teatavat arengut ja kvalitatiivsed muudatusi. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab seda väljastpoolt mõjutada. Üldist käitumisreeglit tuleb mõista kui normi. On palju inimestevahelisi suhteid, mida reguleerivad tavanormid. Nii tava korra, korporatsiooni korra, moraalikorra jms alus on sotsiaalsed normid. Õiguskorra normatiivne alus on õigusnormid. Mitte reeglist ei tulene õigus, vaid õigusest peab loodama reeglid. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on õiguses lausevorm – õiguslause, mis on pidamislause. Õigusnorm ei väida millegi olemasolu. See lubab midagi teha; kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on õiguslausetena formuleeritud käitumiseeskirjad. Need ei räägi eksisteerivatest asjaoludest
Eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskonda. Rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist. Ühiskonna põhiinstitutsioonideks on perekond, majandus, poliitika, religioon, haridus. 25. Mis on kultuur? Inimtegevus ja selle tulemus. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mis omandatakse sotsialiseerumis protsesside käigus. 26. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) Siin pead oskama näiteid tuua ka kui annan foto või kirjelduse situatsioonist, siis pead olema võimeline neid komponente märkama ja välja tooma. Kultuuri 3 komponenti: Kognitiivne (kuidas me mõtleme) (keel, sümbolid, väärtused, reaalsustaju) Normatiivne ( kuidas me käitume) (normid, kombed) Materiaalne (mida me teeme) materiaalsed asjad (kunst, arhitektuur) Nt. Sõbralikkus on kognitiivne, kuidas seda väljendan on normatiivne.
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest - Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes) - Osalus: huvirühmadepoolne algatus ja võimalus osaleda otsuste tegemisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel vms. 20. Kaasamise normatiivsed, sisulised, instrumentaalsed ajendid Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine. - Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks; nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised) või ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud), konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab
MAJANDUSANALÜÜSI MÕISTETE JA TERMINITE SELETUS* aegridade analüüs spetsiifiline analüüsi meetod, mis käsitleb mingi protsessi perioodiliselt ajas muutuvaid arvnäitajaid (näiteks müügi või tarbimise kõikumist aasta, kuu, nädala, päeva ulatuses, liikluse muutumist, tootmis-tehnoloogilise protsessi muutusi jne.). Kasutatakse ärimudelite ja prognooside koostamisel (time series analysis) analüüs, eritlus probleemi lahendamine objekti (eseme, majandusliku tulemuse, mõiste) osadeks jaotamise teel või majandusliku tulemuse põhjustanud üksikasjade ja nende põhjuste selgitamine. analüütik majandusanalüüsi spetsialist, väärtpaberituru analüüsi spetsialist, analüüse tegev ametnik analüütika analüüsiõpetus, eritlusõpetus. 1.Õpetus uuritavate objektide kohta mingite üldistavatele järeldustele jõudmist menetluse abil, mille tähtsaim tunnus on uuritavate objektide või probleemide osadeks jaotamine ja nende uurimisel saadud tulemus...
VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt ) Õigusaktid kehtivad: ajas, ruumis, isikute ringi suhtes Õigusnorm Reguleerimine: Individuaalne või Normatiivne Sots normide liigid: Moraali-, korporatiivsed-, tava-, religioossed ja välise kultuuri normid Õigusnormi tunnused: lähtub riigist, täitmine tagatakse riigi sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, formaalselt määratletud reegel Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon
5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse liikumine ajas) logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias, audioloogias
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressi...
kaasa täiendavaid kulusid välistamatus - Kui avalik kaup on toodetud ja keegi seda kaupa juba tarbib, siis ei ole võimalik takistada kellelgi teisel selle kauba tarbimist Inimeste soovimatust maksta vabatahtlikult üldkasutatavate teenuste eest nimetatakse priisõidu probleemiks (free rider problem) Miks valitsus sekkub majandusse: a) Turg ei tule endaga toime. b) Tulude ebaühtlane jaotus c) Ebaefektiivsed otsused tarbija poolt Heaoluökonoomika - normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud ning mis püüab anda soovitusi, mida tuleks toota, kuidas peaks tootmine olema organiseeritud ja sissetulekud jaotatud, et heaolu oleks maksimaalne. Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Heaoluökonoomika põhiteoreem: kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid, st ostjad
Grammatika normeerimine. Hurt esitas ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus. Ühendtegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ära võtma), genitiiviga liitsõnade tähenduserinevus (tuuleveski - venna raamat). Sõnavara rikastamine: alaealine, sõnastik, laevastik. 9. Karl August Hermann. 1884 ,,Eesti keele grammatika" 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamat, normatiivne. Eestikeelne terminoloogia: sh käänete nimetused. 10. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine. Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja. Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine
· Intresse kapitali pealt Tasuta hüvised vabalt kättesaadav hulk on suurem, kui seee hulk, mida inimesed soovivad. Nt: õhk,merevesi Tasuta hüvitiste alla kuluvad need asjad , mis pole majandustegevuse tulemused Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Ceteris paribus st tingimuste saamaks jöödes Ratsionaalse käitumise eeldus Makroökonmmika on poliitiline ja tihti normatiivne Mikroökonoomika on mittepoliitiline ja positivistlik Normatiivne analüüs on hinnanguline ehk sõltub mingi indiviidi arusaamast Positividtlik analüüs näitab kuidas asjad on põhineb faktidel ja selle tulemused on kontrollitavad. Majandusliku uurimistöö tüüpilised vead Valepõhjuse viga tekib · Kui arvatakse, et sündmus A põhjustas sündmuse B · Kuna A toimus samal aja või enne kui sündmus B
kriteeriumi ning katse ja eksituse meetodiga kirjeldama teaduse olemust, s. t. andma küll varasemast erinevat, kuid ikkagi veel üht essentsialistlikku teaduse loomuse käsitlust? Popper väidab enda eesmärgi olevat siiski mitte kirjeldada teaduse muutumatut olemust, vaid pigem määratleda seda, milline peaks olema selline teaduse käsitlus, mis soodustaks teadusliku teadmise kasvamist. Tema käsitlus teadusest on normatiivne, mitte kirjeldav. Tema väide on järgmine – kui käsitleda teadust Popperi soovituste kohaselt, aitab see kõige tõhusamalt kaasa teaduslike teadmiste arenemisele. 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Teaduse puhul on inimkond tema hinnangul eelkõige huvitatud selle kasvamisest, s. t. teaduses peab toimuma pidev uute teooriate loomine, nende kontroll ja kummutamine. Kui see protsess
pakkuda avalikke teenuseid. Muu maailm e teiste riikidega toimuv kaubavahetus olulised ekspordi ja impordi kujunemisel. Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tulust või riigieelarvest jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuväline- kaitsekulud, päästetööd, saatkonnad, riiklik haridus jne. Tulude ja kulude ringkäik Tootmisteguritega ->hüvitiste turg-> valmis kaup >majapidamised Teraduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs. Positivistlikanalüüs. (on 25C) · Selgitab kuidas maj toimib · Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid · Ei sisalda hinnanguid · Tulemuseks on maj institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid · On võimalik kontrollida vaatluste teel Normatiivne analüüs ( on küllaltki palav) · Sisaldab hinnanguid või kriteeriume · Pole teaduslikult tõestatavad · Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel Muutujad 1
perekondlikud vajadused rahuldada, lisandub huvi teiste ja maailma vastu, selle kujunemise aluseks on turvaline ja innustav isiklik elu. 8. terviklikkus vs lootusetus vananemine, inimene on kas rahul endaga või oma eluga või rahulolematu; tuleb endale teadvustada, et ma jään vanaks ja mu elu muutub, surm on paratamatu; tuleb iseendaga rahu teha; oluline on rahuldus elatud elu suhtes Baltesi eluea arengu käsitlus normatiivne ea-määratletud mõju on seotud kronoloogilise ajaga, kõik mõjud võivad olla bioloogilise või mittebioloogilise komponendiga; kooliminek (bioloogiline hammaste vaheldumine); normatiivne ajaloo-määratletud mõju on seotud teatud generatsiooni enamiku liikmete jaoks kaugema minevikuga; näiteks näljahäda, televisiooni ja arvutite tekkimine mittenormatiivsed elusündmused mõjuvad igale inimesele eraldi, ei ole suuremat mõju
püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega ‘ KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija, kujundaja; kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis on materialiseerunud kirjasõnas, jooniste, fotode, filmide jne. kujul
5) Seaduse avaldamine 7 päeva jooksul ja jõustub peale seda 10 päeva pärast. Lisaks seadustele võtab riigikogu vastu ka otsuseid. Riigikogul on õigus pöörduda rahva ja teiste rahvusvaheliste organite pool. Üldakt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele ja ta sisaldab üldkohustlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Kehtib määratlemata isikute arvule. Ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Ehk mitte normatiivne akt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorma vaid rakendavad neid konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Vabariigi president annab seadlusi ehk dekreete. On riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidile jõud sõltub riigipea Põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. President võib anda seaduse jõuga
Õiguse loogika Tänapäeva õigusmõtlemine eriti Mandri- Euroopas tundub toimuvat hästi esimesel 3 tasemel. Aga õigusteoreetikud räägivad õigesti, et probleemid algavad alles 4. tasemest. 4. Tänapäevane õiguse mõiste Allikas: Õiguse entsüklopeedia. Narits, lk 38 jj NB! Traditsiooniline arusaam õigusest: 1. õigus kui objektiivne fenomen, objektiivne arusaam. 2. õigus kui subjektiivne fenomen, subjektiivne arusaam. Tänapäevane arusaam õigusest: 3. õigus kui normatiivne info ja kommunikatsioonimeedium – selle on tänapäevane olukord juurde toonud. Infotehnoloogiaga seotud. Traditsioonilise arusaamaga õigusest: Mandrieuroopaliku õiguskultuuri silmas pidades peetakse õiguse all sageli silmas õigust objektiivses mõttes. Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit (õiguskord tema staatikas). Et õigus kehtiks objektiivses mõttes, peab ta olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee. See formaalne tee
Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus on süsteemide puhul väga lähedal asuvad mõisted. Oluline on süsteemi organiseeritus ehk korrastatuse aste. Eeldab süsteemi arengut, kõrgemale astmele jõudmine tähendab kvalitatiivseid muutusi. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab seda mõjutada väljastpoolt. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua normi-reegli vaid juhul, kui olemasolevat õigust mõistetakse kui ühtset ja põhimõttelist alget. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. ,,Sein" ja ,,sollen" (olema ja pidama) eristamine. Kirjutatud õiguses on õigusel lause vorm (nn. õiguslause). Õiguslaused on sellised laused, mis sisalavad tähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused
· kujutlused ja unistused saavutustest väljapaistvus unikaalsus väljakutse püsiv tegevus · edukuse ennustamine · keskkonna takistused · negatiivsed üleelamised ebaedu korral kõrge ja madal saavutusvajadus II Kõrge saavutusvajadus seostub: · keskmine riskivalmidus · vastutuse võtmine endale · kõrge enesekontroll · tuleviku planeerimine · edukus äritegevuses · reguleeritud kodukeskond ja kõrged tulemuslikkuse standardid · normatiivne käitumine ja välimus III Saavutusvajadus ja ühiskond kooliõpikud ja elatustase IV Saavutusvajaduse treening · eduelamus · vastavus enda eeesmärkidele · kujutlus edus · seotus väärtustega · mina-pilt · enesekindlus V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne Omistatud põhjused: · Võimed sisemine ja stabiilne · Pingutus sisemine ja ebastabiilne · Ülesande
dokumendid luuakse ; koht asjaajamissüsteemis; säilitustähtaeg ; Juurdepääsutingimus; SCRUM arendusmetoodika- mõeldud keeruliste süsteemide arenduseks ja seadistuseks, kus täpne skoop projekti alguses on teadmata. Olulisemaks põhimõtteks on toodet arendada lühikseste sammudena. Iga sammu lõppedes valmib väike osa, mis on testitud ja töötab tasemel mis põhimõtteliselt võimaldaks toote antud osa väljastamist. Seadus normatiivne akt. Selgitustaotlus - isiku pöördumine, milles isik: taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine Sense Making (Dervin)- liigutakse obj. ja subj. info vahel, tõlgendatakse maailma ja käitutakse vastavalt Sertifikaat - dokument, mis on välja antud, võimaldamaks digitaalallkirja või digitaalse templi andmist ja kontrollimist ning milles avalik võti seotakse üheselt sertifikaadi omanikuga.
tööpuudus; ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; monopolide tekkimine. Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduse tunnused: riik dikteerib tootmist, peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, tootja töötab etteantud plaani järgi, riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, töö tasustamine on normatiivne, tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: konkurentsi puudumine, planeerimisvead, tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub, inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest. Segamajandus on kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv ...
Vastus: Me peame reeglit järgima alati sõltumata tagajärgedest Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavas üksnes inimese tundeid? Vastus: Emotivism Emotivism- moraaliotsustused ei seleta ega kirjelda midagi, nad väljendavad ainult inimese tundeid Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? Vastus: Normatiivne tasand arutletakse, mis on õige ja hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus Metaeetiline (analüütiline). Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega, näit. mis on moraal, mida tähendab "hea" jne. Ei ole eetiline uurimus, vaid uurimus eetikast. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
