Mikro makro töö spikker (2)

Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda , et toota mingi teise kauba täiendav ühik.
Ceteris paribus - eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju.
Enamasti on kauba nõudlus elastsem , kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem.
Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike.
Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist.
Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne.
Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid , saamata jäänud intressid ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid.
Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval.
Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger , ujulapääse.
Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga.
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem.
Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab.
Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline.
Kapitali all mõeldakse mikro - ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid.
Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC=p)
Kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab TVK, mis on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus.
Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust.
Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup.
Kauba K nõudluse muutust ei põhjusta kauba K hinna muutus.
Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab.
Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt.
Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude suurenemine.
Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad , mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kastatud kauba X valmistamiseks.
Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat.
Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne .
Kompositsiooni viga tähendab seda, et see, mis on õige indiviidi seisukohalt, et pea alati õige olema grupi (terviku seisukohalt).
Konstantsete kuludega tootmisharu pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne ning võib suurendada toodangu mahtu, tõstmata oma toodangu hinda.
Kui firma kahekordistab oma tootmismahti pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis on tegemist kasvava mastaabisäästuga.
Kui firma majanduskasum on nullo, siis tähendab see, et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit.
Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga.
Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole.
Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks.
Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes , siis on A ja B on täiendkaubad.
Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdseliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne.
Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale.
Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida.
Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb.
Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. (Väär)
Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. (E=▴q%/▴p%)
Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb.
Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhing tõuseb.
Kui kauba pakutav kogus suureneb, siis kauba hind on tõusnud.
Kui kauba upakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida vähemelastsem on kauba nõudlus.
Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tagajärjel nõutav kogus kasvab 50-lt ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus elastne.( Elastsus koefitsent on suurem 1-st. Kui hinna langedes kogutulu kasvab, siis elastne. 100*50Kui liikuda piki antud kauba pakkumiskõverat, ei pea samaks jääma antud kauba hind.
Kui liikuda piki kauba nõudluskõverat, ei pea jääma samaks antud kauba hind.
Kui nõudlus on elastne, siis nõudluse hinnaelastsuse koegitsent on suurem kui 1.
Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu.
Kui pereisa peseb alati nõusid, aga ei tee kunagi süüa, siis perekond kasutab suhtelise eelise põhimõtet.
Kui piirkasulikkus väheneb, suureneb kogukasulikkus .
Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vaujalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see AVC kõvera allapoole nihkumise, MC kõvera allapoole nihkumise ning ATC kõvera allapoole nihkumise.
Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis harru tuleb uusi firmasid.
Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis saab firma normaalkasumist suuremat kasumit.
Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil haru toodangu pakkumine suureneb.
Kui TVK on lineaarne sirge, siis tähendab see, et kahe toodetava kauba valmistamiseks kasutatavaid ressursse saab vabalt ümber paigutada.
Kui täielikult konkureeriva haru kõigi firmade piirkulukõverad nihkuvad allapoole, siis haru toodangu pakkumine suureneb.
Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahjumit, siis haru toodang tõenäoliselt väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob.
Kui ühiskonna tootmistegevus on maksimaalselt efektiivne, siis kauba A tootmise suurendamine toob kaasa kauba B tootmise vähendamise sest, et ressursid on piiratud.
Kuna hüviste hulk on piiratud, siis peame me nende vahel valima .
Kõige tõenäolisemalt toob kaasa TVK nihke paremale näiteks töötajate haridustaseme tõus.
Lühiperioodi iseloomustab kõige paremini näiteks see, kui firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet.
Majanduskasum= arvestuslik kasum – kaudsed kulud
Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustatud kujutis (mida kasutatakse mitmesuguste kõikvõimalike muudatuste toime uurimiseks), mis sisaldab endas ainult olulisi üksikasju ja seoseid .
Majandusteooriad on üldistused, mille aluseks on faktide hoolikas uurimine .
Makroökonoomika uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus.
Makroökonoomikaga on seotud üldise hinnataseme ja tööstuse taseme uurimine 1980-ndatel aastatel.
Mastaabisääst võimaldab selgitada, miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline.
Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv .
Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus.
Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on uurida majandust.
Mikro- ja makroökonoomika põhiprobleem on see, kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla.
Mikroökonoomika uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist.
Mikroökonoomiline seisukoht on näiteks eelmisel kuul oli kala hind kõrgem.
Millise tootmisteguriga on tegemist: laohoone - kapital ; nafta leiukoht- maa; autoosad - kapital; karjamaa - maa; pangaametnik- töö; printer - kapital.
Mudelit koostades majandusteadlased eevad lihtsustavaid eeldusi .
Nahktagide pakkumise vähenemist põhjustab näiteks naha hinna tõus.
Nappus eksisteerib alati ja igas ühiskonnas.
Normaalkasum kindlustab firma kaudsete kulude katmise .
Normatiivne seisukohavõtt on näiteks tuul on mereleminekuks liiga tugev.
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele.
Nõudluse muutus tähendab seda, et nõudluskõver on nihkunud.
Nõudluskõver kajastab seost (suhet) kauba hinna ja nõutava koguse vahel.
Oletame, et kalkulaatorite nõudlus on kasvanud. Järelikult hinna tõus on seda suurem, mida mitteelastsem on pakkumine.
Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikulot pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks pole piisavalt infot.
Olgu meil ainult 2 kaupa- õunad ja apelsinid . Mis juhtub, kui mõlema kauba hing kasvab 15% võrra? Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks.
Pakkumise hinnaelastsuse peamine mõjur on hinna muutustega kohanemise perioodi pikkus.
Peres on kaks poega : Peeter ja Toomas. Peeter niidab muru 1 tunniga ja peseb auto 50 minutiga. Toomas niidab muru 40 minutiga ja peseb auto 30 minutiga.- Toomasel on absoluutne eelis mõlemal tegevusalal ning suhteline eelis auto pesemisel. Järelikult peaks Toomas pesema autot ja Peeter muru niitma.
Piiratud ressursid on joogivesi , aeg, kvalifitseerimata tööjõud.
Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku.
Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulukõveraga viimase miinimumpunktis.
Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui ei toimu enam uute firmade juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist ning kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit.
Pikal perioodil ei ole firmal mingeid püsikulusid.
Positivistlik seisukohavõtt on näiteks täna on 12 kraadi sooja.
Reaalse kapitali all mõeldakse tehaseid ja seadmeid.
Ressursside (maa, töö, kapitali ja ettevõtliuse) omanike rahalised sissetulekud on vastavalt rent, palk, intress , kasum.
Riik N toodab kapitali- ja tarbekaupu. Kui ta vähendab kapitalikaupade tootmist, siis tema majanduskasv aeglustub.
Riina ostab tavaliselt ühe kasseti nädalas. Nüüd sai ta teada, et kassettide hind tõuseb tuleva nädalal 10 % võrra. Järelikult Riina nõudlus sel nädalal kassettide järele sel nädalal suureneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem.
Selle punkti asukoht TVK-l, mille ühiskond on praegu tootmiseks valinud, mõjutab TVK hilisemat seisukohta.
Sirgjoone tõus määratakse, kahe punkti vahelise absoluutväärtuses väljendatud vertikaalse muutuse jagamise teel absoluutväärtuses väljendatud horisontaalse muutusega.
Tarbija kogukulu väheneb, kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,4 ja hind tõuseb.
Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida kogukasulikkust.
Tarbijate sissetuleku suurenemine ei too kaasa inferioorse kauba nõudluse kasvu, inferioorse kauba pakkumise kasvu, normaalkauba nõudluse vähenemist ega normaalkauba pakkumise vähenemist.
Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu.
TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest.
TKF-i kogutulu on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis, suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra ja kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge joon.
TKF-i tooteühiku hind võrdub keskmise tuluga, piirtuluga ning kogutulu ja toodangumahu jagatisega.
TKT 0ika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kulu on minimaalne.
TKT-l ei tooda kõik firmad diferentseeritud toodangut.
TKT-l on firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodangu mahu muutmise teel.
Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemaslolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. (näitab hüviste erinevaid kombinatsioone, mida ühiskond võiks toota)
Tootmisvõimaluste kõver ei kajasta kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses.
Turu ülejääk “ surub ” hinnad alla, turu puudujääk “surub” hinnad üles.
TVK nihkumist väljapoole ei too kaasa töötuse vähendamine.
TVK nihutab paremale näiteks tehnoloogiline täiustus, mis võimaldab antud ressurssidega toota rohkem liha.
TVK väljendab tõsiasja, et kui ühiskond kasutab kõiki oma ressursse, siis saab ühe kauba tootmist suurendada ainult tänu teise kauba tootmise vähendamisele.
TVK-t ei nihuta näiteks vahendite otstarbekam ärakasutamine teeninduses.
TVK-t joonistades eeldatakse, et tootmistehnoloogia on fikseeritud, kõiki ressursse kasutatakse täielikult ja efektiivselt ning ressursside suurus on fikseeritud.
Tööjaotuse all mõistetakse seda, et töötajad on spetsialiseerunud teatud tööoperatsioonide teostamiseks.
Töötus ja/ või ressursside ebaefektiivne kasutamine esineb punktis, mis asub seespool TVK-d.
Vajaduste piiramatuse all mõeldakse seda, et vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada.
Vale põhjuse viga on näiteks, ma võtsin vaba päeva, et maale minna, seepärast hakkas vihma sadama.
Vale põhjuse viga tähendab seda, et kui sündmus A eelneb sündmusele B, siis on A tingimata B põhjus.
Vastavalt kahanevate tulude seadusele väheneb piirprodukt alates teatud pubktist, kui püsiressurssidele lisatakse täiedavaid muutuvressursside ühikuid.
Vastavalt nõudlusseadusele on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud.
Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral.
Vastavalt suhtelise eelise printsiibile kasutab riik oma ressursse selleks, et toota ja eksportida hüviseid, mille alternatiivkulu on madal.
Ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool TVK-d, kuna antud ressursid ja tehnoloogia on selles punktis kättesaamatud.
Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta.
Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdab kõige paremini sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks pluss õppemaks.
Ümbriku (normaalkauba) hinnatõusu sissetulekuefekt on ümbrike nõutava koguse vähenemine.
X ja Y vahel on võrdeline seos, kui hüpoteesi kohaselt “x suureneb, kui y suureneb)