Kommenteeritud vastused mikro ülesannete kogule TEEMA 1 (1)

Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999.
KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 1. MIKRO - JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 5­11) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile ­ piiratud ressursid versus piiramatud vajadused;
2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral);
3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest keerukast tegelikkusest esitatakse vaid kõige olulisemad (põhjuslikud) seosed, jättes ebaolulised üksikasjad kõrvale;
4. ÕIGE; Võrdelist seost saab nimetada ka samasuunaliseks e positiivseks seoseks
5. c; vastusvariant d) otseselt vale; vastus a) üks mikroprobleemidest; vastus b) ei ole probleem vaid kirjeldus;
6. b; vastusvariant c) on igal juhul vale; a) ja d) samuti valed;
7. c; vastusvariant a) igal juhul vale, sest majandusressursse e tootmistegurid kasutatakse kõikide toodete ja teenuste valmistamisel; vastusvariant b) on küll õige, kuid ei vasta esitatud küsimusele; vastuses d) esitatud viide prognoosile tähendab aga püüdu ette ennustada tulevikku, mis võib osutuda täpseks või vähem täpseks;
8. a) kapital (e kapitali- või investeerimiskaubad) b) maa (e kõik loodusest saadav e kõik loodusressursid ) c) kapital d) maa e) töö(jõud) f) kapital
9. b; kapital esineb siin tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses!;
10. b; tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses vaadeldakse nimelt reaalset kapitali e uusi kapitali (investeerimiskaupu);
11. c; 1) maa ­ rent; 2) töö ­ palk; 3) kapital ­ intress; 4) ettevõtlus (e ettevõtlikkus) ­ kasum (kahjum);
12. d; esmajoones võrreldes palgatööga küll riski võtmist, kuid ka äriotsuseid (firma majandusvalikuid) ning uuendusi (innovatsioone);
13. d; piiratud ressursiks on kõik see, mida ei jätku kõigile soovijaile tasuta (0-hinnaga) jagamise korral;
14. b; valikute tegemisel piiratud ressursside tingimustes ilmnevad aga alati alternatiiv- e loobumiskulud;
15. c; teisisõnu tegeleb mikroökonoomika majanduse üksikosalejatega, üksikute turgudega jne; vastus a) makroökonoomika kirjeldus;
16. b; makroökonoomika uurides majandust kui tervikut pöörab erilist tähelepanu majanduse kogu- e agregaatnäitajatele; vastused a) c) d) on mikroökonoomika uurimisobjektid ;
17. b; ainukene vastus, kus viide majanduse kogu- e agregaatnäitajatele; ülejäänud vastusvariandid viitavad seosele mikroökonoomikaga; 18. c; ainuke vastusvariant, kus vaadeldakse üksikut turgu; ülejäänud vastusvariandid on makroökonoomilised seisukohavõtud;
19. c; majandusteooriate aluseks on mudelis esitatud hüpoteeside kontrollimine e tõestust leidnud (verifitseeritud) mudelid ;
20. a; vastusvariant b) on vale seepärast, et kunagi pole võimalik kasutada kogu kättesaadavat infot (eriti makroökonoomikas); vastusvariant c) on ebatäpne, sest mudelite puhul kasutatakse lisaks matemaatilistele esitlusvahenditena ka verbaalseid, graafilisi ja loogilisi; vastusvariant d) on vigane, kuna oluline on mudelis välja tuua ainult kõige tähtsamad seosed ja olulised küljed, ebaoluline aga tuleks mudelis kõrvale jätta; reaalsusele 100%-selt vastav mudel on nagu maakaart mõõdus 1:1!
21. a; ceteris paribus tähendab ,,muude tingimuste samaks, muutumatuks jäädes";
22. d; normatiivne seisukohavõtt (analüüs, majandusteadus ) sisaldab alati hinnanguid mingi (subjektiivse) normi või kriteeriumi alusel, normatiivsed seisukohavõtud ei ole üheselt kontrollitavad ; vastusvariandid a) b) c) on positivistlikud;
23. a; positivistlik seisukohavõtt (analüüs, majandusteadus) kirjeldab fakte, seda ,,mis on, mis toimub" ilma hinnanguid andmata; positivistlikud seisukohad on hiljem ka kontrollitavad (faktikontroll); vastusvariandid b) c) d) on kõik normatiivsed;
24. c; kompositsiooniviga nimetatakse ka üldistusveaks e eksiüldistuseks ja viga võib tekkida ka sellest, et terviku kohta saadud teadmised arvatakse (ekslikult) olevat ka terviku kõikidel osadel (või ka vastupidi);
25. a; vale põhjuse viga nimetatakse ka post hoc viga; küsimuse vastusvariant d) on aga kompositsiooniviga;
26. c; õige väide, kus põhjus ja tagajärg (causa ja effectus) on õieti seostatud : kuna vihma hakkas sadama, sain ma töölt vaba päeva võtta, mis võimaldas (ajaliselt) ka maale sõita;
Järgnevad küsimused ja vastused aitavad meelde tuletada aritmeetika mõningaid põhitõdesid, nagu näiteks joone võrrand y=b+ax; sirgjoone tõus, lineaarne funktsioon. 27. b; 28. 1.a 2.b; 29. 1.d 2.c 3.c; 30. 1.b 2.a; 31. c; horisontaalse sirgjoone tõus on alati 0, seega joonise 1.3 kõverjoonele tõmmatud ristpuutuja tõus ongi 0; 32. a;
PEATÜKK 2. MAJANDUSANALÜÜSI VAHENDID (LK 12­19)
1. ÕIGE; võiks veel lisade, et kõigi olemasolevate ja kättesaadavate majandusressursside (tootmistegurite) maksimaalsel ja efektiivsel ärakasutamisel;
2. VALE; ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool TVK-d, kuna selle saavutamiseks ei ole ressursse (tootmistegureid);
3. VALE; avaldab küll, eriti kui jaotada toodetavad hüvised nii, nagu seda on tehtud järgmises küsimuses joonisel 2.1; mida rohkem toodetakse kapitalikaupu (e investeerimiskaupu), seda suurem on toodang tulevikus, kuid praegu tehtavad investeeringud tulevad tarbimise arvelt;
4. a) VALE; punkt Y on ühiskonna jaoks kättesaamatu; b) VALE; punktis X kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt; c) VALE; vastupidi, liikumine TVK-lt (a) TVK-le (b);
5. VALE; pigem siiski seespool TVK-d, ainult juhul kui kõiki ressursse kasutatakse maksimaalselt ja efektiivselt ära, toodetakse mingis TVK punktis; 6. c; alternatiivkulu nimetataksegi loobumiskuluks e selleks et aru saada kui palju valitu on väärt, tuleb mõõta mida me piiratud ressursside tingimustes tehtava valikuga kaotasime (järelikult tulebki hinnata järgmise parima alternatiivi väärtust millest jäime ilma);
7. d; alternatiivkuluks võib olla ükskõik mis, millest tuli loobuda , et osta jäätist (kui rahasumma on piiratud ja tuleb valida, kas osta seda või teist või hoopiski kolmandat hüvist);
8. d; kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab koordinaatide alguspunkti e origoni suhtes nõgus (NB!), konstantsete alternatiivkulude seadust aga sirgjoon ;
9. d; vt alternatiivkulu e loobumiskulu määratlust küsimuses 6;
10. d; vt alternatiivkulu e loobumiskulu määratlust küsimuses 6;
11. b; suhteline eelis tähendab, et tööjaotuse aluseks on võimalikult väikesed alternatiivkulud e teisisõnu põhimõte et tegevusest (valikust) tulev kaotus oleks võimalikult väike; Vt ka ülesanne 12 ja 13;
12. c;
13. 1.b; NB! Peetri muru niitmise alternatiivkulu on 6/5= 1 ja 1/5 pesemata autot ning Toomase muru niitmise alternatiivkulu on 4/3= 1 ja 1/3 pesemata autot ceteris paribus. Peetri auto pesemise alternatiivkulu on 5/6 niitmata jäänud muruplatsi ja Toomasel ¾ niitmata muruplatsi. Kui võrrelda nüüd poiste alternatiivkulude suurusi on selge, et Toomasel on auto pesemise alternatiivkulu väiksem kui Peetril (3/4 niitmata muruplatsi efektiivsust tõsta.
14. d
15. 1.d 2.a
16. d; probleem milline punkt TVK-l valida, nõuab täiendavat analüüsi (peame , sest põhimõtteliselt on küll kõik punktid efektiivsed (ressursside maksimaalne ärakasutamine) kuid vaevalt et oleks ratsionaalne valida kasvõi telgedel asuvaid TVK punkte; Vastustes a) b) c) toodud parameetreid aga TVK kajastab!
17. c; NB! Alternatiivkulu mis tekib selle tõttu, et ressursse/tootmistegureid tuleb ümber jagada, kuna kõik on juba maksimaalselt ja efektiivselt kasutuses;
18. b; kui esineb töötus, siis toodetakse seespool TVK-d, järelikult töötuse vähendamisega on võimalik vaid läheneda TVK-le, niikaua kuni esineb töötus, ei saavutata punkti TVK-l; NB! Vastustes a) c) d) toodud tegurid nihutavad aga TVK-d väljapoole;
19. d; vt ka eelmine küsimus;
20. b; vastuses d) toodud tingimustel liigume piki TVK-d, vastuses c) esitatud situatsioon aga võib TVK-d nihutada sissepoole; vajaduste muutumine võib samuti muuta valikuid , mida toota, seega kutsub esile liikumise piki TVK-d;
21. b; piiratud ressursside/tootmistegurite tingimustes ja TVK-l tootmisel tuleb ressursse lihtsalt ümber jagada, järelikult ilmnevad ka alternatiivkulud (e loobumiskulud);
22. 1.c kiirem majanduskasv saavutatakse kapitalikaupade (e investeerimiskaupade) eelistamisega, kuid seda ilmselt tarbimise arvel; 2.b seespool TVK-d tootes ei ole ressursid/tootmistegurid maksimaalselt ja efektiivselt ära kasutatud; 23. d; ceteris paribus e muude tingimuste püsivaks jäädes;
24. d; TVK nihkub väljapoole e tootmisvõimalused kasvavad;
25. a; tegemist on konstantsete alternatiivkuludega, tootmistegureid on ilma kadudeta võimalik ühe toodangu valmistamiselt ümber suunata teisele; Näiteks kampsunid ja käpikud;
26. c; pangem tähele, et küsitakse ,,mis ei nihuta!" a) vastuses nimetatu nihutab TVK-d sissepoole, b) vastuses nimetatu väljapoole ja c) vastusega esitatu väljapoole;
27. a; kui investeeringuid tehakse vähem (kapitali e investeerimiskaubad) siis tekib raskusi isegi nn asendusinvesteeringutega e ärakulunud (amortiseerunud) kapitali asendamisega, mis võib aga ohtu seada tootmise jätkamise isegi praeguses mahus ;
28. c; lahenduseks soovitan graafilist analüüsi;
29. 1.d 2.a 3.d 4.b; tähelepanu alternatiivkulude arvutamisele! Punktist A punkti B liikumisel saame juurde 1 ühiku traktoreid kuid kaotame 2 ühiku leiva tootmise võimaluse, seega ühe ühiku traktorite alternatiivkulu on siin 2 ühikut leiba, mis jäävad tootmata. Edasine liikumine punktist B punkti C toob juurde 1 ühiku traktoreid, kuid kaotame 4 ühiku leiva tootmise võimaluse, seega ühe ühiku traktorite alternatiivkulu on 4 ühikut leiba, mis jäävad tootmata. Jne jne. Tegemist on nõgusa TVK- ga, seega peavad ka alternatiivkulud olema kasvavad?!? Vastus b kasvavaid alternatiivkulusid ka arvuliselt tõestab. 5.c; järjekordselt tähelepanu alternatiivkulude arvutamisele! Punktist E punkti D liikumisel saame juurde 8 ühikut leiba, kuid kaotame tootmistegurite ümberjaotamise tõttu 1 ühiku traktorite tootmise võimaluse, järelikult ühe ühiku leiva alternatiivkulu on 1/8 ühikut traktoreid, mis jäävad tootmata. Järgmises vahemikus punktist D punkti C minekul saame juurde 6 ühikut leiba kui seda 1 ühiku traktorite kaotamise arvel, järelikult ühe ühiku leiva alternatiivkulu on selles vahemikus 1/6 ühikut traktoreid, mis jäävad tootmata. Jne jne. Ning järjekordselt tuleb tähelepanu pöörata kasvavate alternatiivkulude seadusele. Alternatiivkulud 1/8 1/6 ¼ ja ½ ühikut traktoreid on tõepoolest kasvavad!
30. b; paraku saab kapitalikaupu (e investeerimiskaupu) rohkem toota ikkagi praeguse tarbimise piiramise või mitte nii kiire kasvu arvelt. Tarbijatena me sooviksime paremini elada aga juba praegu. See-eest on investeeringute tegemisega tagatud tootmise suurenemine tulevikus (TVK nihe väljapoole) ja suuremad (tarbimis)võimalused tulevikus.