Mandri-Kreeka ja Väike-Aasia ranniku (nt Trooja) kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Selle pärast räägitakse tihti ka Kreeta-Mükeene kunstist. Kreeta ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega
Toit Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru ja vahepeal ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Rikkamad roomlased sõid kolm korda päevas. Hommikusöök oli tavaliselt kerge ja nii sellel kui ka lõunasöögil söödi eelneva päeva pidustuste jääke. Õhtusöök oli kõige uhkem ja enamasti peeti seda külalistega, mis oli väga rikkalik ja uhke. Roomlaste elamud Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmel asus ristkülikukujuline ruum ehk aatrium, mida piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal puudus katus ja sealt pääses sisse ka valgus. Linna arenemisega muutus ka palju arhitektuuri ilme. Selle tõttu andsid hooned väga kiirustatud ja lohaka mulje. Hakati ka ehitama odavaid mitmekorruselisi puust ja hiljem kivist üürimaju. Eriti palju oli neid sadamates. Rooma linn
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Aja jooksul olukord muutub ja Kreeta Mükeenel on keda või mida karta. Palleed on pisikesed ja kõik on ümbritsetud väravate ja müüridega. Palleed on ehitatud suurtest kiviplokkidest. Ehitistest olid levinud paleed, linnad ning megaronid. Megafon on palleekuju, mis on ristkülikukujuline. Eest on lahtine koda, mis on kahel sambal. Ruumid on paigutatud kaootiliselt ja keeruliselt. Sellest areneb välja Kreeta tempel. 5 Neil on kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga hauakamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik. Üheks selliseks oli näiteks Arteuse varakamber, mille lläbimmõõduks oli14,2 meetrit ja kõrguseks 13,6 meetrit. Ehitusstaatiliselt areneti niipalju edasi, et kuna valevõlvi veel kasutati ja see osutas ustele väga suurt raskust, pidi välja mõtlema mingi lahenduse. Selleks võeti kasutusele okse kohal kolmnurk, mis pidi koormust, mis uksele edasi kandub, vähendama.
Alles kolmandal päeval sai sellest keedust taina segada. Selliselt valmistatud leivad olid hea pehme sisuga ja magushapu maitsega. 19. sajandi viimasel kümnendil hakati ka täisterajahust leibasid tegema sellise tehnoloogia abil. Needki leivad olid kohevad ja magushapu maitsega, eriliselt krõbeda koorikuga ja seisid kaua värskena. Muutused toimusid küttekollete ehituses. Kui varem tehti maal ümara või ovaalse põhiplaaniga kerisahi, siis nüüd rajati suuremad nelinurkse põhjaga (põrandaga) küttekolded, millele laoti pärast süte koristamist hapendatud tainast vormitud ovaalse kujuga leivad. Need kerkisid ja küpsesid parajalt kuumas ahjus, pealispinnale moodustus krõbe koorik. Pärast ahjust välja võtmist niisutati leivakoorikut veega ja seejärel kaeti rätikuga. Selliselt küpsetati taluperes leiba kord nädalas või kord kahe nädala tagant. Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord
mööda. Tööseadis (käpp, pii) koosneb terast ja säärest (ankrust). Tera on tööosa, mis peitpeapoltide abil kinnitatakse sääre alaotsale. Terade kuju järgi eristatakse hanijalg- ja peitelteri (joonised 3.3 ja 3.6). Tera nimetatakse ka käpa- või piiotsakuks (-otsaks). Vedrupiid liigituvad sääre (ankru) kuju järgi C- ja S-kujulisteks, mõlemad omakorda veel jäikadeks ja elastseteks (joonised 3.3 ja 3.4). Jäik C-pii on kogu ulatuses nelinurkse ristlõikega topeltvedrulehega, elastsel C-piil on vedrusilmus, ristlõige on muutuva kujuga. Jäigal S- piil on topeltleheline ülaosa, sääre ristlõige kogu ulatuses ühesugune nelinurk. Elastse S-pii ristlõige on muutuv ja keskosas ovaalne. 3 13. Lauskultivaatori töövalmendus ja töö tehnoloogia. Töövalmendus seisneb komplektsuse, koostamise õigsuse, tehnilise ja tehnoloogilise
õnnistanud keiser Lalibelat. · Kujutav kunst tugines eeskätt kristlikule traditsioonile esindavad maalitud ning nikerdatud ikoonid. · Kõrgel arenenud juveelikunst eriti hõbeehted. · Puidust, hõbedast või pronksist tseremoniaalristid Saalomoni dünastia taastamine 1270. aastal ei katkestanud kloostri- ja kirikuehitust. Hääbus Aksumi arhitektuuristiil monoliitsete kiviehitiste asemel kerkisid linnadesse ja küladesse savitellistest ja puidust väikesi nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kirikuid jm hooneid. 17. sajandil algas arhitetkuuris uus tõus eeskujuks olid Euroopa, peamiselt portugali ehituskunst. Rajati ka uus pealinn Gondar (Tana järve lähistele) kuhu ehitati kivist keisripalee, arvukalt kirikuid, ülikute elumaju jm. Üle Sinise Niiluse ehitati kivisillad. 16. sajandi II poolel ja 17. sajandi I poolel külastas Etioopiat mitu katoliiklikku
Ruhe ja mõlad ventojist Lääne-Leedus Reed ja suusad Reejalased on teada Soomest Heinolast, neist vanim leid on dateeritud 8000 ema. Sellist kelku vedasid arvatavasti koerad. Soomest ja Lätist on leitud ka suuski, lisaks on suusatajaid kujutatud kaljujoonistel. Soomest leitud reeosade rekonstruktsioon Elamud Varem arvati, et kiviaja elamud olid üksnes ümmarguse põhiplaaniga, praeguseks on aga Eesti naabermaadest leitud jäänuseid ka nelinurkse 15 põhiplaaniga hoonetest. Ilmselt ei erinenudki need väga hilisemast ajast teada olevatest hoonetest. Kiviaja elamute rekonstruktsioone Soomes ja Lätis Püügiala ja kogukond Praegu levinud teooria kohaselt (mis on toodud ära ka Kriiska õpikus) elati aastaringselt nn emakülades, kust korraldati välja püügiretki, mille ajal elati sessoonsetes asulates. Tuleb siiski märkida, et Eestist pole ühtegi
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes o...
1980ndatel aastatel sai selgeks, et telliskivisid on Marsil lihtne valmistada. Selleks on vaja võtta Marsi pealispinda kattev tolm, segada see veega, kokku pressida ja lõpuks põletada. Esimesed ehitised Marsil on tõenäoliselt kenad punased telliskivimajad. Madal temperatuur ja kosmiline kiirgus tekitavad ainult lisaprobleeme. Üks lahendus on majade katmine betooniga, kuid kupliga võib katta terve asunduse. Ühe ettepaneku kohaselt tuleks ehitada kupli alla nelinurkse kujuga keskväljak, kus oleks taimi ja ehk ka tehisjärv. Keskväljakust saaks kolonistide kogunemispaik. Sellistes linnades elavad inimesed saavad luua täiesti oma kultuuri, mis on rohkem suunatud teadusele ja kosmoselendudele. Kuid kuplite all elamisel on ka oma hind. Lapsed, kes on sündinud Marsil ja seal ka üles kasvanud, ei saa planeet Maad külastada. Nende luustik ja lihased on kohandunud Marsi väikese raskusjõuga
- poolsambad ja pilastrid (dekoratiivsed) - VIILUD akende ja uste kohal - korrusevahesid märgiti SIMSSIDE abil - fassaadi ülemine osa kaunistati antiikseid motiive sisaldava FRIISIGA. - KULDLÕIKE REEGEL ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: - madal katus - raskepärased ja kindlusetaolised - tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega - akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed - domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus (gootika vastand) - rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1. korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus kergemailmelisem 3
Kõige paremini väljendub see arhitektuuris ja selle arengule aitasid kaasa ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada juba kaari, võlve ja kupleid. Neid võis kohata ka juba varem, aga roomlased andsid neile enneolematu tehnilise taseme ja tähtsuse. Kaari kasutati seites olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringkujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida ja tulemuseks on silindervõlv. Nelinurkse ruumi katmiseks sobib veel ristvõlv. Ümmarguse ruumi katmiseks kasutati kuplit. Roomlaste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmiseks ja müüride ehitamisel. Kasutati ka marmorit väärtuslikel hooneteil. Rooma kividega sillutati ka teid, mis osaliselt on tänapäevani säilinud.
sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel
14.sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. § 34. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13.sajandil. Linnust hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi: a) neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. b) tornlinnus sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. c) kastelllinnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi, nt võisid torn või kastell linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp konvendihoone, mis oli pärit Preisimaalt. Võimas ordulinnus oli Viljandis. Ainsana on oma põhiliselt keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone Kuressaares
Lossid: · Suured ja koosnesid paljudest eriilmelistest ruumidest · Alumisel korrusel laoruumid, ülemisel esinduslikumad toad · Eritasapinnalisi ruume ühendasid trepid · Seinad kivist, laed puust · Puust ka allapoole ahenevad sambad, mis olid tavaliselt värvilised · Peasissekäik ei olnud paraadlik, vaid rõhk pandi rohkem värvidele ja vabale vormile · Ruumid paiknesid korrapäratult ümber nelinurkse siseõu · Seinad olid krohvitud ja katsid seinamaalid Kreeta lossid hävitas maavärin, ehitati uuesti üles ja siis hävitas vulkaanipurse, nii näeme neid Pärast vulkaanipurset oli kreeta ühiskond nõrgenenud, kaotasid valdused ahhaialastele, kes mälestasid neid oma legendides(minos-minoiline kunst, müüt knossose paleest) Kreeta kunst levis ka Mandri-kreekale ja sealt veel põhja poole, seal oli sõjakam elulaad, mis ei puudunud ka kunstist
hoonetega ümbritsetud turuväljak, see oli mõeldud avalikuks läbikäimiseks ja poliitilise elu üritusteks. Foorumid olid piklikud nelinurksed väljakud, ümbritsetud kõrgete müüridega, mis pidid kaitsma linnakära eest. Foorumil asetsevatest ehitistest olid tähtsamad tempel ja basiilika (kohtu- ja kaubamaja). Templid säilitavad etruski templi ruumijaotuse, samuti poodiumi ja avara eeskoja, põhiplaan ja sambate asetamine viitab aga Kreekale. Kujuneb välja basiilika pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks. Basiilikat kasutati kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuaastatest on säilinud hästi dooria stiilis tempel Coris, joonia stiilis Mater Matuta tempel Roomas ja korintose stiilis ümmargune Vesta tempel Tiberi ääres Roomas. Ümarehitistest on säilinud ka Caecilia Metella hauamonument ümmargune hoone ruutjal alusel. Teatrihoonetest on vähe säilinud
PIPARKOOGITAIGEN Jahu 6,0 + 0,5 rullimiseks Suhkur 3,3 Margariin 1,6 Maitseainesegu 0,190 Kergitusained 0,040 ( küpsetuspulber) Vesi 1,800 Väljatulek: 10,0 Pruunistatud suhkrusiirupi valmistamine: * 1/6 suhkrust kõrvetada * 2/5 suhkru kogusest vett, lastakse keema * keev vesi lisatakse pruunistatud suhkrule Suhkrusiirupi valmistamine: * ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas...
kullavärvuseline vase ja tsingi sulam) väikeste ja keskmiste rõhkude puhul, berülliumpronksist ja roostevabast terasest suurte rõhkude puhul. Staatilised karakteristikud sülfoonandurite puhul on sarnased membraanandurite omadele. 19/27 jklng3.sxw Manomeetriline ehk Bourdoni toru. Bourdoni toru on kõverdatud elastne metalltoru ellipsilise või nelinurkse läbimõõduga (joonis 0.2.23c). Jäigalt kinnitatud otsa tuuakse mõõdetav rõhk P, milline mõjub toru erinevat sisemist pinda omavale sisemusele ja püüab toru sirgeks painutada. Mõjuv jõud tasakaalustatakse manomeetrilise toru enda jäikusega. Väljundsignaal Xv on toru vaba otsa liikumine, mis on proportsionaalne mõjuva rõhu muutusele ΔP. Bourdoni toru eeliseks on tema suur mehaaniline tugevus, konstruktsiooni lihtsus ja suur
l= r= V= [ ] a 6 6 3 6 © Allar Veelmaa 2014 12. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 39 NELINURKNE PÜRAMIID N1. Korrapärase nelinurkse püramiidi kõrgus on 6 ja külgtahk moodustab põhitahuga nurga 30º. Leida täispindala, ruumala ja püramiidi sisse kujundatud kera pindala. S S C h l h l r h
13. saj. said linnadeks veel Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Kokku tekkis 9 linna. Algas eestlaste linnarahva kujunemine. Kaitseehitiste rajamine 13. saj. tehti Tallinna ümber paekivist müür. Müüre hakati rajama ka Tartus, Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus. Kiirest kattus Eesti kivilinnustega. Esimene kivilinnus rajati 1224.a. Otepääle, see on praegu vanim teadaolev telliskiviehitis. Taanlased rajasid kastell-linnuse (korrapärase nelinurkse müüriga) Toompeale. Viljandis paiknes Eesti võimsaim konvendihoone (orduvendade elukoht). Veel ehitati tornlinnuseid, nt. Paidesse. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Jüriöö ülestõusu põhjused Poliitilised: Taani kuningal oli plaan müüa Harju-Virumaa Liivi ordule Majanduslikud: Harju-Viru vasallides olid laialdased vabadused elasid juba mõisates, nende aladel olid talupoegade koormised suurimad
elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon
näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. ● 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. ● Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD – 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: madal katus raskepärased ja kindlusetaolised 6 tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus (gootika vastand)
päikesetroon, mis oli arvatavasti keeruline astronoomiline mõõteriist. Samasuguseid rajatisi ei ole kuskil mujal enam säilinud, kuid arvatakse, et seda kasutati teatud kuupäevade, näiteks pööripäevade väljaarvutamiseks. Astronoomilisi vaatlusi tehti Päikesetornis hobuserauakujulise põhiplaaniga hoones, kuhu läbi spetsiaalse päikesele suunatud akna langesid päikesekiired just talvisel pööripäeval, ja Kolme Akna Templis, kus akende ja hoone keskele püsti asetatud nelinurkse kivi asendil oli kindlasti mingi eriline tähendus. Machu Picchusse olid rajatud aiad, terrassid, grandioossed kultuurihooned ja paleed. Samuti on säilinud akveduktide, purskkaevude ja saunade varemeid. Terrasspõldudel kasvatati maisi, kartuleid ja köögivilja. Erinevatel tasanditel asuvaid ehitisi ja terrasse ühendasid sajad trepiastmed. Hispaanialaste poolt avastamata linn jäeti millegipärast maha. Oletatakse, et
Kummalgi hõimuliidul oma kuningas, samuti kõikidel maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. - Toimunud sisevõitlustest annavad tunnistust linnused, mille ehitamise algus ulatub 5.-6. sajandisse. Säilinud on ka kindlustatud asulaid. LAEVAD JA RETKED - Retkedeks kasutatud viikingilaevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. Laeval oli mast nelinurkse purjega, kuid 40-60- liikmeline meeskond võis laeva edasi viia sõudeski. - Merel orienteeruti tavaliselt taevakehade järgi, kasutades 16 ilmakaart. Tuntud oli ka kristall, mis näitas päikese asukohta pilves taevast hoolimata. - Harilikult pani laeva välja kogukond. Läänemere rannikualad jagunesidki laevkondadeks, millest igaüks saatis retkele ühe laeva. Laevkond oli jaotatud istekohtadeks- rühm talusid pani välja ühe mehe.
Vanem rauaaeg Eelrooma ja rooma rauaaeg: perioodi nimetus, töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed. Eelrooma ja rooma rauaaeg: ( u 500 eKr-50 pKr) oli sõdateta aeg perioodi nimetus- tööriistad olid rauast töö- ja tarberiisted- Rauast, pronksist ehted kivi jäi tahaplaanile elatusalad- põllu harimine, karjakasvatus, käsitöö areng, kalastus, küttimine, korilus ühiskond- asustus kaugenes veekogudest. Eluviis oli paikne. Elamud olid nelinurkse põhiplaaniga palktared. matmiskombed- tarandkalmed + põletusmatus + arvukalt ehetest hauapanuseid PILET 11 Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asukoht Vahemere idarannik - suhteliselt kitsas kuid küllalt mägine, viljakas ala. Vihma sajab piisavalt, põldu hea harida. Foiniikia tähendab purpurimaad (sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi)
Emaklooster asutas majandusmõisa tavaliselt kuhugi küllaltki kaugele sobivasse kohta, loa saamisel emakloostrist hakkasid ilmikvennad rajama kivist kloostrihooneid, et mungad saaksid hiljem sinna elama asuda. Kloostriruumide paigutuses valitses kindel reeglipärasus. Kõik kloostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli keskel madal kloostrikirik, mis oli kõige tähtsam ehitis ja rajati tavaliselt esimesena /Tamm, lk 21/. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber, moodustades sellega klausuuri. Vt Padise kloostri plaan järgmisel lehel. Kloostriruumides kasutati palju uusi tehnilisi lahendusi: nt kütet, veevärki ja kanalisatsiooni. Eesti oli mungaordude jaoks kauge paganlik ääremaa, tsistertslased jõudsid siia siis, kui nende ordu hiilgeajad (1130 kuni 1200ndate algus) hakkasid mööda saama. Samuti olid Eestis looduslikud olud palju raskemad kui Lääne-Euroopas ja seetõttu lubati kõikidele kloostriordudele nii mõnelgi korral
ratsahobune muretsemiseks. Nad tegelesid kaubandusega ja olid kohtunikud. 3. Linnade käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud Orjad ja vabakslastud Orje kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena, arstidena ning õpetajatena. Omanik võis orjaga teha mis tahtis. Sageli lasti orjad tänutäheks vabaks Perekond ja kasvatus Lk. 181 Kalender Lk. 182 Rõivastus ja toit Lk. 182 Roomlaste elamud ja rooma linn Elamu oli ühe korruseline, nelinurkse põhiplaaniga kivist maja, mille keskel asus ristkülikukujuline aatrium. Vaesed elasid mitmekorruselistes üürimajades. Tekkis maa-alune kanalisatsioon. Linnas asusid avalikud saunad ehk termid. 4.5 Kirja sõna ja kultuur Rooma kirjandus kujunes kreeka kultuuri mõjul kolmandal sajandil enne Kristust. Teoreetiliste teaduste ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Rooma keisririigi ajal algas tänu Augustusele kultuuriõitseng
· 10 a. Hiljem vallutas Muhamedi sõjavägi kogu Pärsia, poole Bütsantsist ja kustustas igaveseks Iraani püha tule. V ptk. Legend: Abraham rändas läbi Hidzaasi kõrbe. Viimaks jõudis ta sügaval asetsenud oru lammile, mida ümritsesid kaljud. Siin laskis maailmade Isand Aabrahamile oma armulikust osakas saada. Ta läkitas taevast valge kivi, niisama valge kui oli peaingli tiib. Jumala auks ehitas Aabraham orgu pühakoja nelinurkse hoone, selle seinas puhkas eredasti hiilgav al- hadzar al-Aswad, Jumala kivi. Kivi võtab kõik patud endasse ja nii tulid paljud kohale,et seda kivi suudelda ja oma patte lunastada. Inimkond oli nii patune,et kivi muutus peagi mustaks nagu öö, nagu patt. Kohtupäeval saab kivi kaks silma ning muutub taas valgeks. Ta annab aru Kõikväelisele nende kohta,kes olid talle patte pihtinud. Sinna tekkiski Meka linn. · 5 saj. pKr. Läks Meka linna Kuraisi hõimu kätte.
Valdavaks said humanistlikud ideed. Kunstnikud said ühiskonnas tunnustatud positsiooni. 14.ja 15. sajand Kõike kujutati tõetruult ja õpiti tundma tsentraalperspektiivi. Ehitistes võeti eeskuju antiikarhitektuurist, kasutati sambaid, pilastreid, ornamentikat, kolmnurkset viilkatust. Arhitekt Filippo Brunelleschi sai kuulsaks Firenze toomkiriku 8-tahulise kupli kavandamisega. Rikkad lasid ehitada endile palazzosid ehk losse, mis olid kolmekordsed hooned nelinurkse sisehooviga, valitsevalt horisontaasle suunaga jälgides kõiki proportsiooni reegleid. Leon Battista Alberti kujundas kirikutele triumfikaarest inspireeritud fassaade, idealiseeris matemaatilisi reegleid, korrapära ja tsentraalehitisi. Skulptuuris rakendas kontraposti taas Donatello, kes tegi arhitektuurist sõltumatuid kujusid: ,,Püha Jüri", ,,Taavet" ja taas kord ratsamonumendi (Gattamelatale). Taavetit modelleerisid mitmed skulptorid, kellest kuulsaim oli Andrea del Verrocchio
sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid
orjad. Keldi valitsejad õppisid kiiresti ära müntide ideoloogilise väärtuse: propagandaväärtuse, kui mündil on valitseja profiil või kui alamale kingitakse münte. Müntidel on hõimupealike näopilte, paljudel müntidel on taimesümboolikat, puuvõõrikut jms. Ehituskunst lihtne, kasutati puitu, saviga tugevdatud vitspunutisi. Kasutati ka kivi, kuid ilma mördita. Majad olid 2 tüüpi Eur mandrialadel nelinurkse põhiplaaniga, saartel ja Hispaanias ümmarguse või ovaalse põhiplaaniga. P-It maju eriti ei tunta, kuna seal võeti kohalik elustiil kiiresti üle. Levinud oli puumajade ehitamine kivist vundamendile, sõrestikehitis, õlgkatus. Majad olid sooja pidavad. Soti keltidel oli nn ratasmaja ümmargune kivist maja, keskel kolle, sopistused (panipaigad, magamiskohad). Kaubavahetuse käigus on üpris kaugete piirkondade kaupu keltide juurde jõudnud, nt Hiina siidi
Linnuste juures saab eraldada 3 tüüpi: · Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana · Tornlinnus sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja kivist torni võis kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. · Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud linnused olid tegelikud Eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Eesti alal ehitati mõnikord konvendihoone kastell-linnuse sisse ja nii muutus viimane eeslinnuseks, nt Tallinna linnuses
ehk E=I*R mida eelmine valem väidabki. [vaata | 6. Harmoonilise signaali parameetrid ja spekter. muuda] Siinussignaali avaldis ja parameetrid: amplituud, sagedus, ringsagedus, periood, algfaas. Definitsioonid ja ühikud. Siinussignaali graafik. Amplituudspekter. Perioodilise signaali esitamine harmoonikute summana, Fourier' seeriad. Nelinurkse ja kolmnurkse perioodilise signaali Fourier' spekter. 1. o Siinussignaali hetkväärtuse sõltuvus amplituudist, sagedusest, ajast ja algfaasist -- s ( t ) = A sin ( 2f t + ), kus A on amplituud - max kõrvalekalle
Leo Tõnissoni mälestuste järgi oli veel enne viimast sõda selgesti eraldatav koobaskäigu suue, mis oma võlvitud laega tõepoolest andis põhjust oletamiseks. Käik oli aga juba mõne meetri kaugusel kivirusust ummistunud. Nagu 1942. aastal U.Hermanni poolt koostatud vareme jooniselt nähtub, oli torniehitus nii sise- kui väliskülgedel krohvitud. Kolmanda korruse NO nurgas leidus paekivist töödeldud konsooli jäänus, millele toetus nähtavasti mingi danskeri taoline ehitus. Peale nelinurkse kirjeldatud tornivare leidus tollal veel küllaltki kõrge paekivist lõunaseina osa. Varemete pohjakülje ees oli märgata loogasarnast vallikraavi aset. Tänapäeval on linnusest säilinud ainult rusukuhil, mille põhjaosas avaneb mõne meetri pikkuselt alusmüür. Veel aastate eest, kui ei olnud kõrvaldatud maha tommatud kivikamakaid, võis mõõta vundamendi osi. Tornitaolise ehituse põhjamüüri pikkuseks oli 7,35m. Idakülje pikkus (vastu endist mõisa laudahoonet, praegu garaa) 9,06m
III r . 3 3 3 3 Näpunäited I Kerade keskpunktide ühendamisel tekib nelinurkne püramiid, II variandis -kolmnurkne püramiid. Ülemise kera kõrgeima tipu kaugus koonus põhjast on leitav püramiidi kõrguse abil. Koonuse telglõike tipunurga saab leida koonuse diagonaallõikelt. Lahendused O5 I Joonestame nelinurkse püramiidi, mille tippudeks on kerade keskpunktid. O4 O3 O O1 O2 Selle püramiidi kõik servad on pikkusega . Püramiidi põhi on ruut, mille diagonaalid on
ehitusmeistritele ja arhitektidele. Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest. Siis polnud Rooma enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja pidas silmas oma auasjaks lasta ehitada toredaid ja sammaskäikudega väljakuid, nn. foorumeid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna
Ruume paigutati anfilaadsüsteemis, mis andis võimaluse läbi maja näha avarat ruumide perspektiivi; Koridorsüsteemis paigutati kahele poole hoonet pikuti läbivat koridori ühesuurused ruumid üksteisega vastakuti. Taolist ruumide paigutust harrastati ühiskondlikes hoonetes. Seinte kujunduses säilis varaklassitsismis jaotus paneelidega, ornamentaalne raamistus kadus järkjärgult ning seinu hakati liigendama seinapinnast pisut ettepoole ulatuvate nelinurkse läbilõikega poolsammaste ja pilastritega Poolsambad ja sambad olid olulised ka ruumi jaotamisel. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Hakati valmistama ja kasutama kunstmarmorit interjööri kujundamise juures. Tekstiili kasutamine oli varaklassitsistlikus ruumis pigem tagasihoidlik kui rikkalik. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku,
including the Vicus Jugarius, Vicus Tuscus, Argiletum, and Via Nova.) B.EHITISMÄLESTISED algselt täielikult etruski eeskujude mõju, pärast Campania allaheitmist (338 eKr) Kreeka mõju. Templid säilitavad etruski templi ruumijaotuse, samuti poodiumi ja avara eeskoja, põhiplaan ja sammaste asetamine viitab aga Kreekale. al II saj Kujuneb välja basiilika – pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks. Basiilikat kasutati kohtu- ja ärihoonena. Kitsal küljel asus nišš, kus istus kohtunik kohtuistungite ajal. vanima basiilika varemed säilinud Pompejis Vabariigi lõpuaastatest on säilinud hästi dooria stiilis tempel Coris, joonia stiilis Mater Matuta tempel Roomas ja korintose stiilis ümmargune Vesta tempel Tiberi ääres Roomas.
Raidkiviportaal ongi nn Tallinna gootika üheks silmapaistvamaks elemendiks. Vastandina teravkaarsele peaportaalile oli kangialuse portaal Tallinnas reeglina ümarkaarne ning sageli ka raidkividega ääristatud, kuid nende profiil oli eelnevaga võrreldes väga lihtne. Puhaste raidkividega olid reeglina piiratud ka fassaadil leiduvad kaubaluugi- ja valgusavad ning vahel koguni petiknishid. Peasissekäigu ees asetses elamutel ning ka ühiskondlikel hoonetel tavaliselt nelinurkse platvormi kujuline etik, mis kujutas endast peaportaali ette tõusvat sirget treppi. Mainitud trepp oli sageli väga kõrge, ulatudes kuni 2 meetrini, seega ka väga pikk. Kahel pool treppi paiknesid kivipingid, nende otstesse olid asetatud aga püsti seisvad paeplaadid ehk etikukivid, millega etik oli kaunistatud. Etikukividele olid raiutud omaniku peremärgid ning sageli ka muud kaunistused. Raidkunsti teosteks muutusid etikukivid peamiselt just renessanssperioodil, 16. sajandil.
meisterlikkuselt ületada. Peamise ehitusmaterjalina kasutati põletatud tellist, mida pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt lubas roomlastel konstrueerida kaari, võlve ja kupleid, mis eristavadki rooma-aegseid ehitisi varasematest kreeka omadest. Ehitiste vaälispinda ja interjööri kaunistati aga kreekapäraste sammaste ja poolsammastega. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekordne nelinurkse põhiplaaniga kivist maja, mille keskmes paiknes igast küljest muude ruumidega piiratud ristkülikukujuline atrium. Aatriumi kohal oli katus avatud, nii et päevavalgus pääses ruumi otse ülalt. Aatriumi keskel oli aga väike bassein, mis kogus katuseavast sisse sadavat vihmavett. Aatrium oli igapäevase elu keskkoht ja varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal rajati
Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus. Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüpkonvendihoone, oli pärit Preisi maalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kol m e korruselised. All olid majapidamisruu mid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknesid kirik , rüütlivendade koosolekuruum, s öö gisaal, maga missaal ja linnusepealiku eluruumid. Tihti ümbritses siin sise õue ristikäik nagu kloostris. Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilo m e etrit pikk. Mitu torni oli Tallinna linnamüüril?
mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid olid suured ja rohmakalt tahutud (rustika-talupoeglik müür), teise korruse omad on juba tasasemad ja väiksemad, kuid
Aristokraatia seas kujunesid omavahel konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid teineteist ka poliitilises elus. Olulisel määral hoidis sõpruskonda koos ka ühiste pidusöökide sümpoosionide (symposion kreeka keeles koosjooming) pidamine sõpruskonna ühe või teise liikme majas. Tähtsaim ruum aristokraatlikus majas oli külalistetoa otstarvet täitev andron (meeste ruum). See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad
Aristokraatia seas kujunesid omavahel konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid teineteist ka poliitilises elus. Olulisel määral hoidis sõpruskonda koos ka ühiste pidusöökide sümpoosionide (symposion kreeka keeles koosjooming) pidamine sõpruskonna ühe või teise liikme majas. Tähtsaim ruum aristokraatlikus majas oli külalistetoa otstarvet täitev andron (meeste ruum). See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad
piazzetta'sse, mis viib Suure kanalini. Sellel kaunilt struktureeritud ja nägusate detailidega kaunistatud ruumil on intiimne ja viimistletud suhe paleeresidentsi, religioossete struktuuride, akadeemiliste institutsioonide ja äriettevõtetega, mis teda raamivad. Rikkalt dekoreeritud Püha Markuse katedraal, selle kuulus kampaniil ja Doodzide palee on kolm kõige esileulatuvamat arhitektuurilist figuuri selles unikaalses maastikus. Kuigi basiilika ja torn hõlmavad domineerivalt kahe nelinurkse siseruumi lõikejoone, mängivad kõik hooned olulist rolli, defineerides ülekaalukat tunnet harmooniast ja ühtsusest. Püha Markuse basiilika on rikkalikult ornamenteeritud Bütsantsi struktuur, mida iseloomustab sibulakujuline kuppel. See on nii suure piazza kui ka piazzetta fookuseks. Kujunduse omadused: · "Regulaarselt ebaregulaarne mitteväljakulik väljak." · Ootamatult üllatava ruumi, valguse ning regulaarsuse kogemine. "Plahvatav" avastus.
kaheks. Tähe T sisestamise järel ilmutatakse uus viip Specify apex point of tetrahedron or [Top]: Neljanda punkti sisestamisega joonestatakse teravatipuline tetraeeder (vt. joonis 3a), järje- kordse tähe T sisestamise järel aga äralõigatud tipuga tetraeeder (ülemise tahu kolm tippu 4 tuleb veel sisestada vt. joonis 3b). Kui aga esimesena toodud viiba ilmutamise järel sises- tada neljas punkt, saab see nelinurkse aluse neljandaks tipuks. Valik hargneb nüüd viibaga Specify apex point of pyramid or [Ridge/Top]: kolmeks. Viienda punkti sisestamisega joonestatakse teravatipuline püramiid (vt. joonis 3c), tähe T sisestamise järel aga äralõigatud tipuga tetraeeder (ülemise tahu neli tippu tuleb veel sisestada vt. joonis 3d). Tähe R sisestamine käivitab nn. katuseharja-pinna joonestamise, kus lisaks tuleb teatada kahe tipu asukoht (vt. joonis 3e)
ehistorn; võlvkaare või muu massiivne tugipost. Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haudehitis. Püramiid (kreeka sõnast πυραμίς) on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Seega peab püramiidil olema vähemalt kolm kolmnurkset pinda (alusega kokku neli külge). Kõige levinum variant on nelinurkne püramiid nelinurkse põhja ja nelja kolmnurkse küljega püramiid. Tuhandeid aastaid olid maakera suurimad ehitised Egiptuse püramiidid: esmalt Punane püramiid Dashuri nekropolis ning seejärel Cheopsi püramiid, ainus tänini säilinud antiikaegne maailmaime. Cheopsi püramiid koosneb tervenisti lubjakivist ning seda peetakse arhitektuuri tippsaavutuseks. Selles on 1 300 000 ehitusplokki kaaluga 2,5 tonnist 15 tonnini, ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit
on Parynge's, seitsmes on Carpailor Dzhetichi eelmägedes. Kuid need pole selles järjekorras, milles sulle loetlesin. Nende kaasaja funktsiooni ei tohi veel avalikustada, sest need pole täielikult aktiivsed. A: Aga Bucegi mäed? Võid sa midagi neist rääkida? D: Seal, nagu ka Chachleu's, asub see informatsiooni aare, millest ma sulle rääkisin. Kui inimesed vaataksid tõeliselt, võiksid nad seda näha. Neis kohtades on olemas energeetilised vormid nelinurkse põhjaga püramiidid. Praegu näevad nad välja kui hologrammid. Kuid vastavalt sellele, kuidas lähenevad teatud sündmused, muutuvad need kõik aina rohkem ja rohkem selgejoonelisemaks. A: Mis rolli mängivad need püramiidid? D: Need kaitsevad maad teatud energeetiliste rünnakute eest ja annavad mõttevorme- energiaid, mis on määratud kaitseks ja hingeliseks arenguks. Võib öelda, et omamoodi püüavad need tõsta kogu maa vibratsioonitaset. Nii kohal kui inimestel.
Need voolud, mida juhivad vabavooludioodid transistori sulgumisel, on näidatud joonisel punktjoonega. Liinipinged (pinged faaside vahel) avalduvad järgmiselt: UL1L2 = UL1 UL2, UL2L3 = UL2 UL3, UL3L1 = UL3 UL1. (3.6) Liinipingete efektiivväärtused on 2 ULL = Ud = 0,8165Ud . 3 Need pinged on nelinurkse kujuga ja pulsi laiusega 120°. Fourier analüüs näitab plokkpinge korral, et pinge harmooniline koostis kujutab endast geomeetrilist jada. Liinipinged ja faasipinged sisaldavad 1/5 viiendat harmoonilist, 1/7 seitsmendat jne. Liini-ja faasipingetes puuduvad kolmandad harmoonilised, samuti nende kordsed harmoonilised, järelikult puuduvad need ka vooludes. Liinipinge efektiivväärtus on 6Ud , siis standardkoormus pingega 460 V nõuab alalispinge väljundil pinget 590 VDC. Sel
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
