Andurid (0)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Mehaanika KT 1 D

Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ ­ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel

Abimehanismid

6

doc

Automaatika alused

motoorjõud) või ka takistustermomeeter, mille väljundiks on muutuv elektriline takistus 1.9 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtelülitus? Elektrilise väljundiga tajuri väljundsuuruse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi ML. 1.10 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtemuundur? Edasi muundatakse anduris signaal standardseks signaaliks, seda teeb mõõte-muundur MM. 1.11 Mida teeb juhtimissüsteemis andur? Andur muundab objekti väljundi edaspidiseks kasutamiseks sobivaks standardseks signaaliks, paljudel juhtudel on selleks elektriline signaal. Siit paistab välja anduri (ehk laiemalt võttes mõõtmiste) oluline osa automaatjuhtimise süsteemides, sest tagasi-sidestatud automaatjuhtimise esmane eeldus on väljundi mõõtmine. 1.12 Mis süsteemiga on tegemist? (joonis!) 1.13 Mis on süsteemi staatiline ülekandetegur?

Automaatika alused

70

docx

Automaatika andurid

SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................

Elektriajamid

24

doc

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

Mitmekeerulise manomeetrilise toruga mr on samuti ühest otsast suletud ümar toru, kuid ta koosneb 2...5 keerust (on vedrukujuline) ja tänu sellele on täpsem. Membraankarp koosneb elastsetest membraanidest ja rõhu muutumisel deformeerub (põhi liigub). 13  22. Elektrilise rõhumõõteriistad. Elektrilised rõhuandurid. Pieso-elektrilised ja piesokeraamilised andurid. Elektrilistes rõhumõõteriistades muundavad rõhuandurid rõhu elektriliseks signaaliks. Selliseid mr-e on vaja kiiresti muutuva rõhu mõõtmiseks, nt kolbmootorite ja ­kompressorite indutseerimisel. Piesoelektrilistes andurites tekitab mehaaniline surve kristallis elektrilaengu. Piesokeraamilises anduris toimib rõhk fluorplastist membraanile ja kandub elektroodi kaudu piesokeraamilisele kettale, mis tekitab elektrisignaali.

Soojustehnika

24

doc

Eksamiküsimused õppeaines „Soojustehnilised mõõtmised“,

Mitmekeerulise manomeetrilise toruga mr on samuti ühest otsast suletud ümar toru, kuid ta koosneb 2...5 keerust (on vedrukujuline) ja tänu sellele on täpsem. Membraankarp koosneb elastsetest membraanidest ja rõhu muutumisel deformeerub (põhi liigub). 13  22. Elektrilise rõhumõõteriistad. Elektrilised rõhuandurid. Pieso-elektrilised ja piesokeraamilised andurid. Elektrilistes rõhumõõteriistades muundavad rõhuandurid rõhu elektriliseks signaaliks. Selliseid mr-e on vaja kiiresti muutuva rõhu mõõtmiseks, nt kolbmootorite ja ­kompressorite indutseerimisel. Piesoelektrilistes andurites tekitab mehaaniline surve kristallis elektrilaengu. Piesokeraamilises anduris toimib rõhk fluorplastist membraanile ja kandub elektroodi kaudu piesokeraamilisele kettale, mis tekitab elektrisignaali.

Soojustehniliste mõõtmised

1

doc

Automaatika eksami küsimused(vastused)

vastavalt vajadusele oma vastavaid parameetreid ja kui vaja siis isegi struktuur muutumise kiirusega.Lüli annab signaali ainult siirdeprotsessi ajal. Võnkelüli- skeemi.Need on targad ehk iseõppivad regulaatorid.Andurite liigitus ja Siirdeprotsess on võnkuva iseloomuga. Viitelüli-Tekitab viite ehk struktuur?-1.kontrollitava parameetri järgi,ntx temperatuuri andur,kiiruse, hilistuse.Nimetatakse lüli mille väljund on võrdeline sisendiga,mis esines nivoo(nii palju kui füüsikalisi suurusi,sisendi järgi)2.väljund suuruse järgi. ajavahemikul . y(t)=kx(t- ) elektrilise väljund suurusega.3.pneumaatilised, väljund suuruseks õhurõhk. Tagasiside liigid?-Neg tagasiside .Tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastas Elektrilise liigitatakse veel omakord kahte suurde rühma: 1.parameetrilised, faasis

Automaatika alused

30

doc

Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus"

on temperatuur, jõud, elektrivool ja -pinge, magnetväli, rõhk jt. Passiivsete suuruste mõõtmiseks on vaja kasutada lisaenergiaallikat, mille abil tekitatakse mõõteinformatsiooni signaal. Selliste suuruste hulka kuuluvad elektriline takistus, mahtuvus, induktiivsus, viskoossus, mass jt. Lisaenergiaallika (ergutuse) kasutamisel mõõdetavad passiivsed suurused osalevad mõõteinformatsiooni signaali tekitamisel ning neid võib sellisel juhul vaadelda kui aktiivseid suurusi. Kõik andurid võivad olla kas passiivsed või aktiivsed. Passiivsed andurid muundavad mõõdetava füüsikalise suuruse elektriliseks väljundsignaaliks ilma lisaenergiaallikata, st genereerivad elektromotoorjõudu või voolu. Selliste andurite hulka 1  kuuluvad termopaarid, piesoelektrilised andurid, fotoelemendid jne. Aktiivsete andurite funktsioneerimiseks on vajalik nn ergutussignaal, mille olemasolul

Mõõtmine

47

rtf

Automaatika alused

Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reversee

Automaatika alused

Kommentaarid (0)