Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laeva võlliliin (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus:
Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile.
Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma..
Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv.
Ühe sõukruviga võlliliin:

1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend
2. Sõuvõll 8. Peatugilaager
3. Kandelaager 9. Tugivõll
4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll
5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin
6. Vahevõllid
Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem.
Laeva telgjoone suhtes on võlliliin tavaliselt nurga all kuni 5 o . Kahe võlliliiniga laevadel on võlliliinid laeva diametraaltelje suhtes nurga all kuni 3o .
Kui peamasin asub laeva ahtriosas võib sõuvõll olla otseselt ühendatud läbi tugilaagri peamasina väntvõlliga.
Iga vahevõll toetub ühele või kahele kandelaagrile. Tugivõll toetub tugi-kandelaagrile . Vanematel pika võlliliiniga transportlaevadel kasutatakse eraldi peatugilaagrit, mille kaudu sõukruvi poolt arendatav tõukejõud kantakse üle laevakerele. Tänapäeva laevadel integreeritakse peatugilaager reeglina peamasina või
Vasakule Paremale
Laeva võlliliin #1 Laeva võlliliin #2 Laeva võlliliin #3 Laeva võlliliin #4 Laeva võlliliin #5 Laeva võlliliin #6 Laeva võlliliin #7 Laeva võlliliin #8 Laeva võlliliin #9 Laeva võlliliin #10 Laeva võlliliin #11 Laeva võlliliin #12 Laeva võlliliin #13 Laeva võlliliin #14 Laeva võlliliin #15 Laeva võlliliin #16 Laeva võlliliin #17 Laeva võlliliin #18 Laeva võlliliin #19 Laeva võlliliin #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor poison1986 Õppematerjali autor
Võlliliin, ülesanne, ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
56
doc

SPM JAHUTUSSÜSTEEM

tagasi, kuna katkestati jõuvooluahel seiskub ka starter. Akud Kasutatakse väävelhappeakusid, elektrolüüdi tihedus 1,24 – 1, 28. Laadimisvool Võib olla kuni 10% aku nimi pingest.Elektrolüüdi tase peab olema 10mm üle plaatida pinna. Starter Alalisvoolu elektrimootor, mis on mõeldud tugevale voolule 500 – 600A . Seetõttu mähised on valmistatud vasklindist. Starteril võib olla lülitusmuhv (vabakäigusidur seda selleks, et ei lõhuks hambaid) LAEVA REVERSEERIMINE I Otse ülekandega PM siin on reverseeritav PM II Reverseerimine läbi reversreduktoriga III Reverseerimine RSS abil LAEVA SPM REVERSEERIMINE Mootori reverseerimiseks tuleb muuta  kütuse silindrisse pritsimis nurka  õhujagaja avanemis momenti  klapide avanemis momenti Kõiki neid operatsioone teostatakse nukkvõlli nukkide abil st. Meil tuleb muuta nukkide asendit, kusjuures 4tak SPM korral on nukkvõll varustatud kahe komplekti nukkidega

Laevandus
thumbnail
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel

Laevade ehitus
thumbnail
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1

Merepraktika
thumbnail
34
docx

Laevade ehitus eksam

Spoon bow ­ LUSIKVÖÖR Clipper bow ­ KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow ­ JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdjatel) Bulbous bow ­ PIRN(BULB) VÖÖR (selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu) · Ahtri kuju RISTLEJAAHTER ­ kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel ELLIPTILINE AHTER ­ aeglasekäigulistel laevadel PEEGELAHTER ­ uuematel laevadel, kujutab endast ,,lõigatud" ristlejaahtrit · Masinaruumi paiknemine MR keskel ­ parim koht eluruumideks Vahepealne ­ seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel

Laevade ehitus
thumbnail
142
pdf

Aruanne mv TransDistinto

MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp ...................................................................................................... 7 1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus..................................................................................

Masinamehaanika
thumbnail
15
doc

Diisel

4. Kolvigrupi tehnilisest seisukorrast ( näit. kolvirõngaste ja Teoreetiliselt vajalik õhu mass 1kg kütuse põlemiseks võib arvutada seinte kaudu kompressiooni takti lõpul ja seega hea käivituse. Hea klappide tiheduse vähenemisel jne. polütroobinäitaja valemiga : G0 = µõhk L0 = 28,95 * 0,495 =14,3 kg/kg ,kus käivitusomaduse tõttu ehitatakse suurem osa laeva peamasinaid langeb). µõhk = 28,5 , on õhu näiv molekulmass. silindri diameetriga üle 150 mm mahuliste otsepihustamisega Reaalses mootoris polütroobi näitaja suurused Mahuliselt arvestatakse 1 kg diiselkütuse põlemiseks keskmiselt 11,2 põlemiskambritega. komprimeerimisprotsessi lõpuosas vähenevad . m3 õhku

Abimehanismid
thumbnail
78
doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

 Peakatel; 2- pea aurumasin; 3- reduktor; 4- sõukruvi; 5- jahuti; 6- mageveepump; 7- soojavee kast, mageveepump; 9- õhu eraldaja 2. Auruturbiin jõoseade: (reverseerijaks on turbiinivõll koos tagasi- käigu kettad koos labadega)  pea aurukatel  pea auruturbiin  pea ülekanne (reduktor)  sõuvõll  sõukruvi 3. Turbo elektriline laeva jõuseade: (tagasikäik saadakse sõuelektri mootori reverseerimise teel)  pea aurukatel  sõu elektrimootor  sõuvõll  sõukruvi 4. Aatomi jõuseade  Aatomkatel  peaauruturbiin  peaülekanne  sõuvõll  sõukruvi LAEVA DIISELJÕUSEADMED 1. Otseülekandega diiseljõuseade: (tagasikäik saadakse peamasina

Laevandus
thumbnail
30
doc

Auto vedava tagasilla remont

differentsiaali ristmik on kulunud; laagrid kulunud; tihendid on kulunud või vigastunud; õli immitseb välja tagasilla karteri ühendustest. Pooltelgede rikked: Pooltelje murdimine; hambad või liistusoon on murdunud, mis kinnituvad pooltelje äärikut ratta rummu külge, onlõdvenenud või murdunud. Kardaanülekande korratuse tunnuseks on järsud tõmbed ja löögid paigalt liikumisel või käigu vahetamisel sõidu ajal. Kardaani viskumine pöörlemisel näitag et võll on kõvertunud. Peaülekande rikked avalduvad tugeva mürana, mis kostub tagasilla karterist auto liikumisel nii väiksel kui ka suurel kiirusel. Kardaanülekande rikked kõrvaldatakse remontimise või kulunud detailide välja vahetamise teel. Kõverdunud võll tuleb õgvendada. Väiksemad lõtkud laagrites ja peaülekandes kõrvaldatakse reguleerimise teel. Peaülekande ja differentsiaali detailide tunduva kulumise korral tuleb kulunud detailid asendada

Auto õpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun