Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike ...
Inge Org maa suuruse järgi. Uue maatüki kasutuselevõtmisel sai määravaks maa suurus, mille jõudis uus harija läbi käia päikesetõusust loojanguni. Seega tähendab inimese suhtumine loodusesse keskajal iseenda leidmist välismaailmas. Ta näeb maailmakõiksuses neidsamu omadusi, mis on tal endal. Leides maailmas iseenda jätku, avastab ta samal ajal universumi endas. Inimese keha on maast, veri veest, hingamine õhust, soojus tulest. Loodus on Jumala looming ning personifitseeritud Natura on Jumala teener. XII saj. filosoofid räägivad juba vajadusest loodust uurida, sest loodust tunnetades leiab inimene iseenda koha selles ja läheneb selle tunnetuse kaudu jumaliku korra ja Jumala enda mõistmisele. Nende arutluste aluseks oli usk maailma ühtsusesse ning see, et Jumala poolt loodud maailmas kuulub keskne koht inimesele. Kui inimeses võib leida kõiki maailmakõiksuse põhijooni, võib ka loodust käsitada inimesekujulisena. XII saj. poeet Lille
Hiiumaa Ametikool Anneli Veel S16 TURUMAJANDUSETEOREETIKUD ALFRED MARSHALL Referaat Suuremõisa 2016 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Elulugu .................................................................................................................................................... 4 Töö ja majandusalased ideed .............................................................................................................. 5 Olulisemad postulaadid ........................................................................................................................ 8 Kokkuvõte ..........
Cicero üksikasjalikud ümberjutustused põhiliseks või isegi ainsaks alliakks hellenismiperioodi eri koolkondade õpetuste tundmaõppimisel. Cicero teeneks tuleb pidada ka filosoofia-alase terminoloogia loomist ladina keeles. Tunnetusteooria alal võttis Cicero omaks akadeemia skeptilised vaated, eitas teadmiste tõsikindlust ja arvas, et tuleb rahulduda ainult küsimuste tõenäoliste lahendustega. Näiteks kummutas ta teoses ,,De natura deourm" (,,Jumalate olemusest") jumalate olemasolu tõestused, mis esinesid epikuurlastel ja stoikutel, kuid ei asunud seejuures mitte ateistlikule, vaid agnostitsistlikule vaatekohale: olevat teadmata, kas jumalad on olemas või mitte, kuid riigiusund tuleb säilitada. Vastupidiselt 6 stoikutele kaitses ta tahtevabaduse printsiipi ja rühutas inimese täielikku vastutust ta tegude eest
teistega) ning esimestest katsetest kirikulaulude eestindamisel 1636, lükkas Brockmann siiski kuni 1638. aastani kõik pakkumised pastori ametikohale tagasi. Alles 1639 loobus Brockmann gretsistikaprofessuurist ja võttis H. Stahli järglasena vastu Kadrina pastori koha. Tallinnast lahkumisel pidas ta 1639. a. veebruaris gümnaasiumis ladinakeelse humanistlikus traditsioonis hüvastijätukõne ,,Discursus Valedictorius /.../ de natura et constitutione historiae"(,,Lahkumisarutlus ajaloo loomusest ja avaldumisvormidest"). Kadrina-perioodil lisandus R. Brockmannile järjest uusi kirikuameteid: 1642 sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks, 1643 Virumaa praostiks, 1645 Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. Sellest tulenevalt muutus tema loodud kirjavaras ilmalik juhuluule ilmselt teisejärguliseks, kuigi ka Kadrina-aja juhuluuletustes jätkus temale juba varasemast omane kristlik-teoloogiline argumentatsioonitehnika
Joonis 28 KurtnaVasavere piirkonnas ristuvad erinevad huvid Maavarade kaevandamise, põhjaveevõtu ja looduskaitse erinevate huvide konflikti ilmekaks näiteks on olukord Kurtna maastikukaitsealal. Seal asuvad (joonis 28) Eesti parim põlevkivivaru; suur ehitusliiva maardla Pannjärvel; arvestatav turbavaru; IdaVirumaa parima kvaliteediga ja suur põhjaveevaru Kvaternaari veekihtides; olulise puhkeväärtusega Kurtna maastikukaitseala koos Natura 2000 võrgustiku Kurtna järvede loodusalaga. Inimmõju põhjavee kvaliteedile Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja kemikaalide hoidlad ning tööstusjäätmete prügilad. Põhjaveele on ohtlikud ka lekkivad kanalisatsioonirajatised, reostunud vee juhtimine põhjavette, väetiste ja
lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse (Pojman 228-229). 9. Nietzsche: selge hoiak oli tal, ja kutsuti natsi vihkajaks. Tema arvates pole olemas ’’kristallpuhast teadust’’. Ja arvas, et reaalsus koosneb vahenditest. Platonismi ümberpööramine- inimene on ideedega, iseseisev, uus, sõltumatu ja ilma Jumalat. Einevalt Platonist ei pea Nietzsche inimese uhkuseks ja väärtuseks mõistust. Mitte homo sapiens vaid homo natura. Igasuguse tunnetuse paratamatut seotust arendab Nietzsche, kuigi fundamentaalselt ainult. Väitis, et me loome ise reaalsuse, kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Ta viib Kanti teema väga äärmusesse. Tema teooria on selgelt inimkeskne. Nihilism- õpetus, mis keelab inimesel tema peamise väärtuse, uhkuse ja väärikuse. kes kuulutas välja "väärtuste", s.o. kultuuri, moraali ja õiguse ümberhindamise. Nietzsche pidas
1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 alustas tööd Keskkonnaamet. 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL
Mootorsõidukite ja jalgratastega tohib liikuda vaid üldkasutavatel teedel. Üle 50 osalejaga rahvaüritusi võib korraldada vaid kaitseala valdaja Ida-Virumaa keskkonnateenistuse nõusolekul. Jahitegevus on lubatud ainult kindlal perioodil. [] Muraka soostik on üks kuulsamaid muraka- ja jõhvikakasvupaikasid ning nende korjamine on lubatud. Soostikus leidub mitmeid erinevaid kaitsealuseid taime- ja linnuliike. Kaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. [] Soostiku külastamiseks on rajatud spetsiaalne matkarada, mille tinglik alguspunkt on Oonurme Külaseltsi poolt rajatud loodusõppekeskus, kus lisaks loodushariduslikele ekspositsioonile on võimalik teada saada raja kohta täiendavat infot. Rada on 23km pikk, millest Muraka looduskaitsealale jääb 3,6km. Seal on võimalik ka telkida ja lõket teha, kuid
riigiabina antavast arenguabist säästva metsamajandamise valdkonnas. Lisaks sellele on EL 33% häältega kõige suurem osaleja Rahvusvahelises Troopilise Puidu Organisatsioonis.(1) ELi metsade seisukord on hea ning peegeldab sajanditepikkusi inimese ja looduse vahelisi suhteid. Enam kui 85% Euroopa metsadest majandatakse ja 50% neist on sertifitseeritud. Enam kui kaks kolmandikku Euroopa metsadest on poollooduslikud, ligi 12% metsade suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid. 30% Natura 2000 aladest on metsad. Euroopa tunnustatud metsanduskoolide abil toetab EL arvukate metsandusspetsialistide ja metsandustöötajate väljaõpet. Need isikud levitavad omakorda kogu maailmas säästva metsamajandamise põhimõtteid.(1) 7 Euroopa Liit osaleb ametlikult metsade kaitset ja säästvat majandamist käsitlevas üleeuroopalises Strasbourgi ja Helsingi protsessis. Samuti on EL kas otseselt või
jagu Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. § 4. Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. § 5. Oluline keskkonnamõju
1990 – Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala 1991 – Eestimaa Looduse Fond (ELF) 1992 – ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1993 – Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Karula rahvuspark 1994 – kaitstavate loodusobjektide seadus 1995 – „Säästva arengu seadus“ 1997 – I „Eesti keskkonnastrateegia“ 1998 – „Eesti punane raamat“ 2000 – Natura 2000 2002 – ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents Johannesburgis 2004 – VI looduskaitseseadus; Eesti esitab Euroopa Komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga 2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus 2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013 2009 – Keskkonnaamet
korralduse. o Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. o Kaitsealad jagatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. o Nende ülesandeks on sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. o Eestis: 5 rahvusparki, 82 looduskaitseala, 116 maastikukaitseala. o Käesoleval ajal on rajamisel üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik nimega Natura 2000. o Selle eesmärgiks on väärtuslike ja ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. o Looduskaitseseadus ja sellega seotud keskkonnaministri määrused reguleerivad ka haruldaste ja hävimisohus liikde kaitset. o Kaitsvad liigid on jagatud kolme kategooriasse: 1. Haruldased ja hävimisohus liigid 2. Väheneva arvukusega ohustatud liigid või liigid, mis on
Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste ...
Muud maakastusviisid on erinevalt arenenud. Joonis . Lappi, Hammastunturi ja Ivalo põhjapõtrade karjatamise piirkonnad Looduse säilitamise tähtsus Looduskaitsealade proportsioonide uurimise eesmärgiks oli teada saada, milles seisneb nende tähendus ÖTde tootmises. Uurimisalas paiknesid erinevad kaitsealade tüübid: Urho Kekkoneni Looduspark, Hammastunturi ning Sarmitunturi põlisloodusalad, Sompio Looduspark, looduskaitse all olevad rabad ja sood, ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad. Need looduskaitsealad on bioloogilise mitmekesisuse ning inim-heaolu seisukohast olulised, kuna pakuvad võimalusi rekreatsiooniks ning ligipääsu looduspärandile. Ökosüsteemi teenused ja CORINE land cover system Euroopa CORINE2000 maakatte andmebaasi sobilikkust (CLC2000) testiti hindamaks ÖT produktsiooni uurimisalas, võttes aluseks aasta 2000. Soome maakatet on kaardistatud Euroopa CORINE2000 Land Cover'i projekti osana
o Keskkonnaseire seadus o Keskkonnajärelvalve seadus o Keskkonnatasude seadus - Looduskaitse o Kuni II ms (klassikaline): looduse säästmine loodusmälestised haruldased liigid maastikukaitse o Pärast II ms lisaks keskkonnakaitse (vesi, õhk, pinnas) - Kaitsealad o rahvuspark o looduskaitseala o maastikukaitseala ehk looduspark - Eesti NATURA 2000 o EL programm elukeskkonna kaitseks o haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse - Keskkonnakaitsetehnoloogia lähenemisviisid o heitmete lahjendamine o heitmete puhastamine o saastumise vältimine või minimiseerimine o tehnoloogia täiustamine 3
Kaasaegne massihävimine, Liigne ekspluateerimine, Reostus, Elupaikade hävimine, Uute liikide sissetoomine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid - Rahvusvahelised kokkulepped: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992 Rio de Janeiro, CITES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine, Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse, Ramsari konventsioon 1972 märgalad. Regionaalne tasand: nt EL LK alates 1970ndatest, Natura alad. Siseriiklik: rahvuspargid, LK alad. Energia - Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast - Nafta, maagaas, kivisüsi. Tuumaenergia u. 6 % energiast. Taastuvad energiaallikad 7% - Päike, tuul, vesi, biomass ja biokütused, geotermiline energia. Energiakulu seotud GDP-ga. USA tarbib 25% maailma energiast aastas. Hiina energiakulu kiiresti tõusmas. Ökoloogiline jalajälg - Maa võime toetada rahvastikku. Kui palju maad kulutatakse inimese "elatamiseks".
- teisi sekkumisi looduskeskkonda ja maastikku, k.a neid, mis hõlmavad maavarade kaevandamist. Eesti seadus defineerib keskkonnamõju hindamise objekti läbi keskkonnaloa andmise menetluse: - taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju - kavandatakse tegevust, msi võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Loana käsitletakse ehitusluba, ehitise kasutusluba, keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saaasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsensi või kiirgustegevusluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba vm eldatavalt keskkonnamõjuga tegevust lubavat dokumenti. Arendaja on - eraprojektile loa taotleja - projekti algatav avalik-õiguslik isik
Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aasta tagusest ajast. Ajalooürikutesse ilmub Lihula 1211.a. seoses eestlaste võitlusega Saksa-Taani- Rootsi vallutuste vastu. 1220.a. vallutas Rootsi kuningas Johan Sverkersson Lihula linnuse. Linnusesse jäetud 500 meheline garnison hävitati aga 08.august 1220 toimunud lahingus saarlaste poolt viimse meheni. 1224.a. alistus Lihula
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A Tarmo Lepik Bulgaaria Referaat Juhendaja: Raivo Raam Tallinn 2012Sissejuhatus Kagu-Euroopas, Musta mere rannikul asuv Bulgaaria on mitmekesise looduse ja huvitava ajalooga riik. Tegemist on ühe vanima riigiga Euroopas. Käesolevas referaadis kirjeldatakse Bulgaaria geograafiat, kliimat, samuti rahvastikku ning majandust. Töö esimeses peatükis keskendutakse riigi üldandmetele. Teine peatükk hõlmab enda alla geograafilise asendi ja kliima, kolmandas peatükis kirjutatakse riigi rahvastikust. Neljas peatükk räägib Bulgaaria majandusest. Töö viimases peatükis on välja toodud huvitavad faktid Bulgaaria kohta. Sisukord Sissejuhatus............................................................
Eesti Maaturism. Endla Looduskaitseala [http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=37]10.10.10 Ala on rikas ka kaitsealuste liike ja nende elupaikade poolest, samuti on see ala olnud läbi aegade hea paik teadustööde ja uuringute läbiviimiseks. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Riigmetsa Majandamise Keskus. Endla Looduskaitseala [http://www.rmk.eu/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/endla- looduskaitseala]10.10.10 Kaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse. Endlal on soode mõistmisel eriline tähendus. Siinset soostikku on kõige kauem ja kõige põhjalikumalt uuritud
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisnii...
Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub (Suur Kollaps). Tänapäeval läh...
valu tundma. Solamen miseris socios habuisse malorum õnnetule on lohutuseks omada õnnetuses kaaslasi. Solus cum sola, in loco remoto, non cogitabuntur orare "pater noster". mehe ja naise kohta, kes on kahekesi eraldatud kohas, ei arva keegi, et nad loevad issameiet. Suavis laborum est praeteritoeum memoria meeldiv on meenutada möödunud hädasid. 5 Sufficit ad id natura, quod poscit loodus annab küllaldaselt selleks, et rahuldada loomulikke vajadusi. Summum nec metuas diem, nec optes öra karda viimset päeva, kuid öra teda ka ihalda. Sunt delicta tamen quibus ignovisse velimuson ka selliseid vigu mida me tahame jätta tähelepanuta. T Tantum possumus, quantum scimusniipalju suudame kui palju tahame. Tempora mutantur et nos mutamur in illis. Ajad muutuvad ja meie nede sees. Tempora si fuerint nubila, suolus eriskui tulevad kurvad ajad, jääd sa üksi.
europa.eu.int/comm/environment/ eia/full-legal-text/0142_en.pdf KSH kohustuslikkus • KSH korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus • Koostatakse § 33 põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse,veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas • On üleriigiline, maakonna-või üldplaneering • On detailplaneering- oluline mõju • On aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju § 34 • KSH hindamise algatab, selle eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja • § 36 KSH programm-määrab KSH ulatuse, selgitab eeldatava keskkonnamõju, nimetab isikud ja asutused , keda planeeritav tegevus võib mõjutada, avalikustamise ajakava KSH • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/42/EÜ,27. juuni 2001,teatavate
http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html?ftuId=FTU_5.4.3.html [10.04.2016] 2. Keskkonnaministeerium (2016) Säästev areng. http://www.envir.ee/et/saastev-areng [11.04.2016] 3. Keskkonnaministeerium (2005) Säästev Eesti 21. http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web.pdf [13.04.2016] 4. Miksike (2016) Bonni konventsioon. http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7- 1-1.htm [11.04.2016] 5. Natura 2000 (2016) Ramsari konventsioon http://www.natura2000.envir.ee/? nodeid=43&lang=et [20.04.2016] 6. Peedel, M. (2011). Jätkusuutlik arengutegevus. http://cmsimple.e-uni.ee/arendamine/?S %E4%E4stev%26nbsp%3Behk_j%E4tkusuutlik_areng [21.04.2016] 7. Peedel, M. (2011). Jätkusuutlik arengutegevus. http://cmsimple.e-uni.ee/arendamine/?J %E4tkusuutlikkuse_m%F5iste_ja_rakendamine [10.04.2016] 8. Praxis (2016) Eesti arengu aternatiivne hindamine. http://www.praxis.ee/tood/eesti-
tõenäosus on kaduvväike, tuleb risk hinnata väikeseks ning keskkonnamõju hindamist mittevajalikuks. /3:33/ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §3 sätestab keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse: seda peab tegema, kui taotletakse tegevusluba või olemasoleva loa muutmist ning kui loa taotlemist või selle muutmist eeldav kavandatav tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Eraldi käsitletakse olukorda, kui kavandatav tegevus mõjutab oluliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala siis tuleb eeldada olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõige 1 loetleb tegevused, millega eeldatavasti alati kaasneb oluline keskkonnamõju. Seaduse §6 lõikes 1 loetletud tegevuste korral ei ole vaja keskkonnamõju hindamise vajalikkust põhjendada. Seaduse §6 lõikes 2 on loetelu tegevusvaldkondadest, mille puhul
Ökoloogia · Demograafiline plahvatus on rahavastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnade pidurdamatu kasv. · Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780 Inglismaal. Selle käigus asendati manufaktuurne tööstus vabrikulisega · Teaduslik-tehniline revolutsioon · Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsionalistliku protsessina. · Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust palj...
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
enne seda, kui seda hakatakse ehitama. Seega ei ole üllatav, et valitsus ei ole langetanud otsust tehase rajamise kohta, kuna nendel ei ole veel piisavalt informatsiooni selle mõjude kohta (Ibid.). Peale selle, EST-FOR Invest eeltöö analüüsis ka võib leida mõjude kirjeldust. Esimeste hulka kuuluvad tehase asukohavalikuga seotud potentsiaalselt olulised mõjud ehk mõjud rohevõrgustikele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustike aladele, pinnasele, 3 maastikule, kultuuripärandile, maavaradele, taimedele ja loomadele ning populatsioonidele. Ka tehase käitamisel eeldatavalt kaasneda võivad müra, vibratsioonid, õhusaaste emissioonid, mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, metsade majandamisele ning seeläbi bioloogilisele mitmekesisusele, jäätmetekke mõju, loodusnähtuste või avariide poolt põhjustatud potentsiaalsed
elupaiga tegevuskava – koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Kaitse korraldamine Valitseja - tegevus ei ole vastuolus kaitse-eesmärgi saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisundit. kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik – koosneb linnu ja loodusaladest(linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas, ranna/kalda vööndid. Kallas – veekogu maismaavöönd. Funktsioon: rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand. Kallasrada (VeeS) Laius:
Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul? Pärandkoosluste pindala oli Eestis suurim 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini (rohkem kui pool põllumajandusmaast ja umbes 40 protsenti Eesti pindalast). Millised organisatsioonid tegelevad pärandkoosluste kaitsega? EESTI KESKKONNAÜHENDUSTE KODA (EKO) SA Eestimaa Looduse Fond Pärandkoosluste Kaitse Ühing Millistel kaitsealadel kaitstakse pärandkooslusi Eestis? Natura 2000 alad Kaitsealustel maadel asub hetkel umbkaudu 300 hektarit alvareid - Vilsandi ja Lahemaa rahvuspargis, Matsalu looduskaitsealal, Hiiumaa laidude, Sarve poolsaare ja Kostivere kaitsealadel. 9 Tuntumaks Eesti puisniiduks on kahtlemata Laelatu puisniit Laelatu-Puhtu-Nehatu kaitsealal. Saaremaa kaitsealustest puisniitudest on kuulsamad Tagamõisa ning
hindamine liikide arvukusele. Lindude poolt põhjustatavate kahjustuste vältimise ökoloogiliste meetodite väljatöötamine või täiustamine. Teatavate liikide rolli kindlaks määramine reostuse indikaatoritena. Uuringud, mis käsitlevad keemilise reostuse kahjulikku mõju linnuliikide arvukusele. · Natura 2000 o NATURA 2000 võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamine või taastamine loodusliku levikuala piires. o Loodushoiualade moodustamine toimub kolmes etapis ja need kinnitab Euroopa Komisjon. I etapp: riiklike nimekirjade koostamine. II etapp: ühenduse tähtsusega alade(ingl. k. Sitesof Community ImportanceSCI) määramine. III etapp: loodushoiualade määramine
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
Mõisted: Elurikkus, seda ohustavad tegurid, elurikkuse tähtsus: Looduskaitse - hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia - uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahul...
ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. MATSALU UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi konventsioon – üle maailma üle 1000 objekti. Eestist Tallinna vanalinn, Soomaa, Põhja-Eesti pankrannik. Euroopa maastike konevnsioon- mille eesmärk on kaitsta kõiki maastikke ja edendada koostööd maastike hindamisel ja väärtustamisel Natura 2000- kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti. Vaalapüügi konvensioon- Helsingi konventsioon– Läänemeri Sofia konventsioon – Doonau jõgi Barcelona konventsioon - Vahemeri Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPAR)
Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhand...
vahelduva pinnamoe. On raske öelda, kas suured põlengud tegid rohkem kahju või on uue ja omanäolise looduskoosluse tekkimine vaid suur võit. Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Kui Jussi nõmme viimane oluline kujunemine lahingõppustel kasutatud mürskude tagajärjel tundub kauge minevik, on tänasel päeval aktuaalne Soodlasse valitsuse poolt rajatav Kaitseväe keskpolügooni uus harjutusväli. Ehkki Natura alal ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal soomusmasinad sõitma ega tulistama ei hakka, on see ohuala, kus õppuste ajal inimesed viibida ei tohi. Samuti on plaan laiendada praeguse keskpolügooni ohualasid. Mõlemad ohualad sulgetakse kuni 90 päevaks aastaks, mistõttu ka matka- ja suusaradade kasutamise võimalus selleks ajaks kaob. Kuigi Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala osal, mis kattub harjutusväljaga, kasutataks masinatega sõitmiseks ainult olemasolevaid teid ja tehakse
munade ja poegade rööv pesast, et nende mõjude osatähtsus ei suureneks. Tuleks leida ennetavaid meetmeid Eestis ohutumate tehniliste lahenduste kasutamiseks elektriliinidel nagu liintraatide kaabliga asendamine ja ohutumate postitüüpide ja isolaatorite kasutamine. Selleks, et leida sobivaid lahendusi on abiks Berni konventsioon, kus on välja toodud võimalike lahendusi ning mida tuleks jälgida. Veel oleks ennetatava meetmena soovitatav väljaspool Natura alasid asuvate püsielupaikades maaomanikele saamata jäänud tulu kompenseerida, mis vähendaks vastuolusid riigi ja maaomanike vahel. Väljaspool Natura 2000 alasid on vajalik toetada rangelt kaitstavate erametsade toetamine, kuna see kaitseb ka teisi linnuliike ja seda näeb ka ette arengukava aastani 2020. Suur-konnakotkaste pesade ümbruses (pesast 500 m kaugusel) põhjustavad uued rajatised olulise ohuriski ning häirivad suur-konnakotka pesitsemist
1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika” 1998 ilmus „Eesti punane raamat“. 1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri. 2000 alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses“) KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus
Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 Natura 2000 31. Eesti looduskaitse organisatsioon. Looduskaitse regioonid. Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnaametil on 6 regiooni: 1. Harju-Järva-Rapla 2. Hiiu-Lääne-Saare 3. Jõgeva-Tartu 4. Põlva-Valga-Võru 5. Pärnu-Viljandi 6. Viru regioon Eesti looduskaitse selts Suurima seltsi eesmärgiks on kooskõlastada looduse ja ühiskonna
teisest küljest Nohipalo-Lepassaare tee vahele. Meenikunno maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana. 1999. aastal suurendati pindala (2649 ha) ja nimetati ümber maastikukaitsealaks. Kaitseala eesmärk on säilitada ja kaitsata omapärast Meenikunno raba ökösüsteemi, Nohipalu Valg- ja Mustjärve, Nohipalu mõhnastikku ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala kuulub üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 5 Joonis 2. Meenikunno raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba ning kujunemisjärgus on laukaraba. Raba edelaosa on tekkinud pärast jääeaga, enam kui 8000 aastat tagasi kujunenud veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud rabaosa areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel- rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Meenikunno raba turbalasundid on veega küllastunud
Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 – Natura 2000 31. Eesti looduskaitse organisatsioon. Looduskaitse regioonid. Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnaametil on 6 regiooni: 1. Harju-Järva-Rapla 2. Hiiu-Lääne-Saare 3. Jõgeva-Tartu 4. Põlva-Valga-Võru 5. Pärnu-Viljandi 6. Viru regioon Eesti looduskaitse selts – Suurima seltsi eesmärgiks on kooskõlastada looduse ja ühiskonna
LISAD 15.1. Luitemaa looduskaitse ala Luitemaa looduskaitseala (vana nimega Rannametsa-Soometsa looduskaitseala) asutati 2005. aastal Rannametsa-Soometsa looduskaitseala baasil, mitme endise väiksema maastikukaitseala ja looduse üksikobjektide ning muude kõrge loodusväärtusega alade tervikuks liitmisel. Kaitsekorra uuendamise käigus liideti veel mõned alad ja nüüd on kaitseala pindala 11 150 ha. Luitemaa on tervikuna arvatud üleeuroopalise looduskaitsevõrgustiku NATURA 2000 osaks (nii loodus- kui ka linnuhoiualana), lisaks sellele on kaitseala ka rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). Alal on täheldatud 263 linnuliiki, neist 130 liiki on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on ilmselt suurim kogu Euroopas. 15.2. Võiste alevik Võiste alevik paikneb Liivi lahe ääres, Luitemaa looduskaitsealal. Mererand on
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad Ehkki direktiivi kohaselt on kõik linnud, samuti nende munad, pesad ja elupaigad kaitstud, ei tähenda see veel, et kõik linnuliigid ja nende elupaigad tuleks võtta range kaitse alla. Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda. Natura 2000 •Linnuhoiualad •Loodushoiualad Võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamine või taastumine loodusliku levikuala piires
millele vastandub vaimne maailm mõtlemise atribuutidega. Materiaalne maailm = loodus. Vaimne maailm = jumal. Jumal on res extensa = ulatuv asi. Asi = geomeetria. Seega jumal = geomeetriline ulatuvus. Inimest juhivad affektid = alateadvuslikud aktiivsed tunded. Mingit affekti saab välja suruda ainult sellele vastandliku affektiga, näiteks armastust vihkamisega. Eristas mõisteid natura naturata (loodud loodus) ja natura naturans (loov loodus). DAVID HUME (17111776) Empirist ja skeptik. Seniajani lähtuti kogemustest ja mõistusest, ülistati mõistust. Hume väitis, et ,,Ma ei ole muud kui üks pundar aistinguid". Põhjuslikkuse probleemis märkas ta, et inimesed on harjunud kahe sündmuse järgnevust pidama põhjuse ja tagajärje seoseks. Hume aga mõistis, et paljas sündmuste järgnevus ei anna alust väita, et kahe sündmuse vahel on põhjuse ja tagajärje seos
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
3) edendada säästvat arengut. 2. peatükk KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 1. jagu Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. § 4. Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. § 5. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6
Kui keskkonnamõju hindamist lõpule ei viida, siis konkreetset vastust ei saagi ning keegi ei saa ka dokumentaalselt tõestatult väita, kas reguleerimine on mõistlik tegevus või mitte. Teadlaste ja tavaelanike suhtumine probleemi on teada: viimased pooldavad reguleerimist, esimestel lihtsalt põnev jälgida teaduslikust aspektist nii madal- kui kõrgveeseise. Võrtsjärve äärsed vallad pooldavad järve looduslikku staatust, samuti keskkonnaametnikud, kes toovad põhjuseks Natura 2000 seadustiku. Meedia (põhiliselt Sakala ja Postimees) on käinud probleemiga alati kaasas ning ühtviisi kajastatakse nii kõrg- kui madalveeseise ja sellega kaasnevaid probleeme. Intervjueeritavateks 13 on reeglina kas kalurid või teadlased. Keskkonnaametnikud või valdade esindajad siin eriti kaasa ei räägi. Aga ehk ka sellepärast, et nende jaoks probleemi pole ja loodus elab ning peabki elama ainult oma elu ja sinna sekkumine on pühaduserikkumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
