Põhjavee kaitse Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

25

pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1  Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

8

rtf

Põhjavesi

Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad

Keemia

2

doc

Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel

Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud

Eesti keskkonnakaitse korraldus

10

doc

Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal

 2011 Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat. Eesmärgiks on tutvuda antud probleemi puudutava seadusandlusega ning analüüsida selle kohasust. 2 1. Keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus 1.1. Ülevaade olukorrast

Keskkonnaõigus

20

docx

Hüdrogeoloogia II KT

7. Kuidas igikelts mõjutab veevarustust? Kus igikelts esineb? V: Aladel, kus on igikelt on veevarustust raske korras hoida, sest pinnas on aastaringi külmunud. Igikeltsa leidub Siberis, Lapimaal,Koola poolsaarel, kõrgmägedes. 8. Mis on pinnasevesi? V: Pinnasevesi - pinnakattes leviv ülavesi või maapinnalähedane põhjavesi. 9. Mis tähtsus on sellel, kui paks on aeratsioonivöö? V: Aeratsioonivööndi, kui loodusliku puhastusfiltri paksusest ja omadustest sõltub suurel määral põhjavee kaitstus reostuse eest. (Aeratsioonivöös nimetatakse pinnaseveest kihi pealispinnast ülevalpool asuvat vööndit, kus kivimite poorid on täitunud veeauru ja õhuga. Vesi esineb siin seotult kapillaarse või molekulaarse veena. Sademete vesi infiltreerub või imbub põhjavette läbi aeratsioonivöö. Sellel vööl on väga oluline tähtsus põhjavee puhastamisel, kuna siin esineb vaba hapnik.) 10. Kuidas toimub pinnasevee liikumine ja kuidas seda määratakse?

Hüdrogeoloogia

12

doc

Põhjavesi

Kool Üleminekueksam PÕHJAVESI Autor : Juhendaja : Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. PÕHJAVESI.............................................................................................................................4 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele..............................................................................................4 1.2 Flouri sisaldus......................................................................................................................5 1.3 Radioaktiivsus põhjavees.....................................................................................................5 1.4 Reostuse kaitse........................................................................................

Geograafia

2

docx

Põhjavee reostus

kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid Põhjavee tase on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud, kuna veekasutamise hulk ületab veevarude taastumise hulga. Seda on põhjustanud näiteks inimeste hoolimatu veetarvitamine, Eestis tarvitatakse peaaegu 1 miljon m3 põhjavett ööpäevas. Lisaks kasutatakse seda põllumajanduses, tööstustes ning kaevandustes ja karjäärides pumbatakse põhjavett kaevandamise eesmärgil välja, kuid seda vett ei tarvitata ära. Näiteks Eesti põlevkivimaardla kaevandamisel pumbatakse välja (keskmiselt 300 000 m³) vett ööpäevas, millest praegu kasutatakse ära vaid väike osa, kuid mida tegelikult annaks kasutada nii põllumajanduses, tööstustes, kui ka mujal. 4.slaid

Bioloogia

9

doc

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis

Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik

Keskkond

Kommentaarid (0)