(eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtt. Baktereid ja seeni kasutatakse taimede seenhaiguste ja kahjurputukate biotõrjeks ning baktereid heitvete puhastamiseks. Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Selles kasutatakse linde, putukaid, seeni, baktereid ja viirusi. Biotõrje on üks mahepõllunduse eeldusi. Biotõrjed: Seen seene vastu – Nakatumine toimub eostega värskelt raiutud kändude kaudu. Värskete kändude töötlemine biotõrjevahendiga ROTSTOP vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See
· tervenenud mikroobikandjad. · mittehaigestunud mikroobikandjad Nakkuse leviku teed · otsese kokkupuute teel või esemete vahendusel · saastunud õhu sissehingamise teel · saastunud toidu ja vee kaudu 10 · verd imevate putukate kaudu. Sõltuvalt mikroobide asukohast haige või pisikukandja organismis erinevad nakkushaiguste puhul mikroobide väliskeskkonda sattumise viisid, samuti ka inimese organismi tungimise teed. · SOOLENAKKUSTE puhul (düsenteeria, koolera) toimub nakatumine ainult suu kaudu. Haigustekitaja asub ja paljuneb soolestikus ning eritub sealt väljaheitega; kõhutüüfuse, koolera puhul ka uriini ja oksega. Eritisegaa saastuvad vahetult haige nahk, pesu, käed. Käte vahendusel on võimalik toidunõude , esemete, vee ja toidu saastumine. Nakkust levitavad ka kärbsed, kes jalgade ja kehaga võivad pisikuid edasi kanda. Soolenakkuste tekitajad säiluvad ja paljunevad hästi toiduainetes.
Väga tõenäoline Lubatav risk (III) Lubamatu risk (V) kontrollimisega (IV) Tabel 1.2. Maatriks bioloogilise ohutegurite hindamiseks TAGAJÄRG TÕENÄOSUS Reaalne 2. ohugrupi ohutegur 3. ohugrupi ohutegur 4. ohugrupi ohutegur kokkupuute võimalus Nakatumine Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk vähelevinud I II III Nakatumine Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk võimalik II III IV Keskmine risk Suur risk Talumatu risk
Hüdrat nimetatakse polüübiks. 19.Kes on lahksugulised loomad? Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites, nimetatakse lahsugulisteks loomadeks. 20.Kuidas toitub ja paljuneb maksakaan? Selgita mõistet liitsuguline. Maksakaan toitub peremeeslooma maksast. Maksa kakssuguline on liitsuguline loom. Looma, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis, nimetatakse liitsuguliseks loomaks. 21.Paelussi ehitus, paljunemine, nakatumine. Paelussi keha on paelakujuline ja koosneb paljudest lülidest. Inimene nakatub paelussiga siis kui sööb veise vähekeedetud või toorest põstangutega nakatunud liha. Pealussi igas lülis on sigimiselundid, tagumistes lülides valmivad munad, valmis munadega lülid murduvad keha küljest ja väljuvad koos väljaheitega. Edasiseks peavad nad sattuma teise soolde, kus väljub munast vastne. 22.Kus ja kuidas toitub limuksolge? Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust
· Unetus, isutus Tunnused: · Südame rütmihäired · Laienenud pupillid · Klaasistunud ekslev pilk · Kõhnumine · Higistamine Lisatunnused: · Kurk on kähe ja kibe · Nina jookseb vett · Punetus silmadel ja limaskestade ümber Tagajärjed: · Hingeline ja kehaline sõltuvus · Tolerantsuse kiire kasv · Nina limaskesta põletik, veenipõletik · Sage nakkushaigustesse nakatumine · Peaaju verevalumite oht 3.2.2 Amfetamiin Rahvapärased nimetused: vaht, blomsten, piri, spiid, birma Mõjud: · Eufooria, mõnutunne · Seksuaalelamusesarnane naudingutunne · Agressiivsus, hirm, kärsitus · Unetus, isutus Tunnused: · Laienenud pupillid · Närvilisus 9 · Kiirenenud pulss · Higistamine · Kõhnumine
Pärilikud silmahaigused Progresseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA Progresseeruv reetina e. võrkkesta atroofia (PRA) on üldnimetus grupile koerte pärilikele võrkkestahaigustele. Kuigi on olemas mitmeid liigitusi sellele haigusterühmale lähtuvalt haiguse ilmnemise east ja võrkkesta haigusnähtudest, viivad kõik PRA vormid paratamatule pimedaksjäämisele. Mõnel tõul, näiteks iiri setteritel või norra põdrakoertel, hakkab haigus avalduma väga varakult (juba kuuenädalastel kutsikatel). Sellist tüüpi PRA puhul on probleem põhjustatud kolvikeste ja kepikeste võrkkestal paiknevate valgustundlike nägemisrakkude arenguhäirest. Sellised kutsikad ilmutavad juba kolmekuuselt sageli käitumismärke, mis viitavad vähenenud nägemisele ning võivad ühekaheaastaselt kaotada nägemise täielikult.Mitmel teisel tõul esineb haigus vormina, mida kutsutakse degeneratiivseks (prcd). See on levinuim koerte pimedaksjäämist põhjustav PRA vorm. Reeglina aval...
väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 46-nädalase eluea vältel käikudesse 4050 muna, millest 34 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva; seetõttu nakatumine voodipesu, riiete ja esemete kaudu on võimalik, kuid vähem tõenäoline. Sügeliste tekkepõhjused · Sügelised kanduvad edasi nahk-naha kontakti kaudu. Nooremaealised täiskasvanud saavad haiguse tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sügelisi tekitab väike nahalest Sarcoptes scabiei var. hominis, mis on vaevalt inimsilmale nähtav (mõnikord näha väikse valge täpina naha pinnal). Soodustavad tegurid · soe keskkond ja kehalõhnad · Ülerahvastatus
Põhjused: 1. Füsioloogilised vaegused- mikroelementide vaegus, tihti rasedatel naistel. 2. Etnokultuurilised vaegused- Ameerika lõunaosariikide neegrinaistel tihti amülofaagia- sünnib heledama ja pehmema nahaga laps. 3. Magusavajadus lastel- Süüakse seda, mis annab magusaaistingu 4. Vaimse tervise häired. Tulemus: Osa söödavast mürgine, rasedatel loote väärarengud, seedekulgla vigastused, rikutud hambad, nakatumine parasiitidega. Milline on haiguse kulg ja ravi? Anorektikutel on füüsilised häired tingitud nälgimisest ja kehalisest ülekoormusest, buliimikutel lisandub sellele kehavedelike lektrlüütide tasakaalu häirumine oksendamine ja lahttistise kasutamise tagajärjel. Raskematel juhtudel, mil füüsilised probleemid on tõsised, on esmane ravi nende kõrvaldamisele suunatud. Psühhoteraapia on vajalik igal juhul. Raske öelda, kui suur osa anorektikutest ja buliimikutest paraneb
Kui müoom tekitab vaevusi, on raseduse ajal tavaliselt ainsaks raviks valuvaigistid. Sünnitusjärgsetel nädalatel tõmbub müoom tavaliselt kokku. Kui see on jätkuvalt probleemiks, võib selle mõni kuu pärast sünnitust kirurgiliselt eemaldada [9, lk 255]. INFEKTSIOONID Tsütomegaloviirus (CMV) Tsütomegaloviirus on herpese perekonna liige ning tavaline sünnipärane infektsioon, mis levib kokkupuutes sülje, uriini ja fekaalidega [9, lk 256-257]. Ema esmane nakatumine raseduse ajal võib põhjustada ka loote nakatumist. Sellisel juhul on tegemist kaasasündinud viirusnakkusega. Vastsündinud võivad nakatuda sünnituse käigus või hiljem rinnapiimaga. Peale nakatumist jääb viirus vaikselt ehk latentselt organismi, põhjustades vaevusi immuunsüsteemi nõrgenemisel [4]. Käesoleval ajal puudub CMV preventiine ravi. Seni võib CMV nakatumise riski vähendada hoolia, hügieeniga, näiteks käte pesemine pärast
inimeste muutunud elutingimused ja pärilikkus. Äratõukereaktsioon – immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu. Saab vältida, kui valida doonoriks haigega võimalikult sarnane organism ning kasutada immuunsüsteemi alla suruvaid ravimeid AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, põhjustab HI – viirus. Nõrgestab organismi immuunsust, Aidsihaiged surevad tavaliselt nakkustesse, mida tervete inimeste immuunsüsteem suudab tõrjuda. Kõige sagedasem on HIV-ga nakatumine seksuaalvahekorra kaudu või viirusekandja verega kokku puutudes. HI – viirus võib olla kaua aega puhkeolekus, enne kui aktiveerub, ometi saab selle vereprooviga kindlaks teha. 5. Elundkondade koostöö Stabiilne sisekeskkond Organismi eluspüsimiseks peavad tema keharakud pidevalt tööd tegema. Rakkudes aset leidvad reaktsioonid vajavad aga toimumiseks kindlaid tingimusi: temperatuur ei tohi olla liiga kõrge ega liiga madal,
Ohtlikud nakkushaigused maailmas Andra Pant, NT 12 Shigelloos, teise nimega düsenteeria Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Shigelloos on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, p...
· Haigustekitaja on probleemiks üle kogu maailma ja seda samuti Eestis, nimetatud liiki on viimastel aastatel leitud järjest enam kahjustamas perekond leppa (hall lepp ja sanglepp) ning seda eelkõige veekogude läheduses · Phytophthora liigid kahjustavad oma peremeestaimi ensüümide abil, millega mõjutatakse peremeestaimede keemilisi ja mehaanilisi vastupidavuse mehhanisme. · Mõned peremeestaimed omavad mõne Phytophthora liigi vastu virulentsuse geeni ning nakatumine toimub ainult konkreetse geeni olemasolu korral. · Eristatakse Phytophthora liike, mis nakatavad peremeesorganismi pinnase või õhu kaudu. · Õhu kaudu levivad liigid põhjustavad haavandeid taimede varrel ja tüvel, nekrootilisi laike, tüve- ja lehelaiksust. · Pinnase kaudu levivad liigi tekitavad enamasti varre-, juure-, juurekaela-, mugula- ja viljade mädanikku. · Phytophthora haiguskollete arenemiseks on vajalik niiske pinnas ning happeline kuni neutraalne
mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse limaskestas kinni, ripsmed kannavad tagasi neelu – köhitakse või neelatakse alla. Hingamisteedes on lisaks ka lümfoidorganid. NALT – ninaga seotud lümfoidorganid. BALT – mandlid ja bronhidega seotud lümfoidorganid. Samas on kõige sagedasem viiruse sisenemiskohaks. Viirus kasutab retseptorina epiteeli rakke, toimub invasioon ja levib vere või lümfi kaudu. Gastrointestinaal trakt – nakatumine toimub, kui neelatakse toidu või joogiga viirused alla. Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu. Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid
AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. HIV-nakkuse kulgemises eristatakse mitmeid faase. Viirus võib aastaid inimese organismis elada, ilma et mingid sümptomid selle olemasolu reedaksid. Haiguse kulg sõltub sellest, millise viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Tsütoskelett tagab raku kuju ja liikumisvõime. 4. Viirused on nukleiinhapete supramolekulaarsed kompleksid, mis on kapseldatud kattevalkudega (kapsiidid) ning mõningatel juhtude ümbritsetud membraaniga. Nad on elutud, sest neil puudub rakuline ehitus, ainevahetus ja võime iseseisvalt paljuneda. Lüütiline tsükkel: viiruse paljunemise protsess, millega kaasneb raku kindel nakatumine ja hukkumine. >toimub raku nakatumine >viirus vabaneb apsiidist ja viirusosake sisestab oma DNA peremeesrakku >algab viiruse DNA alusel regulaatorgeenide süntees, et pidurdada peremeesraku ainevahetust. Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja apsiidi valkude süntees. >moodustatakse uued virioonid >lagundatakse peremeesraku membraan (ja kest) Lüsogeenne tsükkel: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi külge. Haigus ei pruugi avalduda.
• teenindussektoris töötajad: hingamisteede viirusinfektsioonid, tuberkuloos. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada Haigused - allergia, - nakkushaigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; - toksilised haigused (bakterite poolt produtseerivatest, seente poolt); - vähkkasvajad. Nakatumine võib toimuda • Kontaktülekanne 1.Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga, • Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. • Saastuda võivad kuni 1 m kauguseni nakkusallikast horisontaalpinnad, mis on kaudseks nakatumisallikaks. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu, ka nakatunud reovee piiskade kaudu. • Mikroobid sisenevad silma-, nina- ja suulimaskesta ning naha kaudu lähikontakti teel. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
põhjal on seni telefonikõnede pikkus olnud keskmiselt 18 minutit. damist registreeriti esimese päeva jooksul 46 telefonikõne pikkus. pidavust olulisuse nivool 0,05. ekvaliteedi parandamine ei mõjuta kõnede kestvust) kvaliteedi parandamine mõjutab kõnede kestvust) amine ei mõjutanud kõnede kestvust vus ei muutunud (p=0,11) AIDS Seksuaaleelistus 1 M Uurija soovib kindlaks teha, kas AIDSi nakatumine on seotud isiku 1 B seksuaaleelistusega. Toodud on andmed 30 mehe kohta. 0 N Kontrollida olulisuse nivool 0,05, kas seksuaaleelistus mõjutab AIDSi nakatumist. 0 N 0 B 1 N 0 N 0 N Kodeerimine 0 M AIDS Seksuaaleelistus 1 N 0 ei ole M mehed
Vakuool Vee ja selles lahustunud ainete mahuti jah ei Kloroplast Selles toimub fotosüntees jah ei Viirused 3. Ehitus:On üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, elus ja eluta looduse piirimail. Koosnevad valgulisest kattest ja pärilikkusainest. Paljunemine: Vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. 4. Nakatumine: 1)Piisknakkus:1)gripp 2)viiruslik nohu 3)punetised 4)mumps 2)Otsene kontakt:1)leetrid 2)punetised 3)tuulerõuged 3)Saastunud toidu ja joogiveega:1)soolepõletik 2)kõhulahtisus 4)Vere või kehavedeliku kaudu:1)HIV 2)hepatiit 5)Emalt lootele:1)punetised Võimalik loote arengukahjustus
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
a) toiduainete tööstuses b) antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid) c) vitamiinide, ensüümide, aminohapete tootmine 16 d) alkoholi ja tekstiilitööstuses (amülaas) e) toidu paksendaja f) põllumajanduses (mügarbakterid) g) biopuhastises (reovee puhastamiseks) Ülesanne 7 a) surnud organismide lagundamisel b) süsinikuringes c) lämmastikuringes Bakterhaigused Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond 1.Difteeria Piisknakkus Kurk, kõri 2.kopsupõletik Piisknakkus Kopsualveoolide, bronhioolide põletik puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus hammustuse kohal, närvisüsteem Salmonelloos Toiduga Soolestik
endotoksiin) ja toiduintoksikatsioonideks (tekivad siis kui toidusse sattunud mikroobid on tekitanud eksotoksiini ja inimene sööb sellist toksiini sisaldavat toitu). Salmonelloos Salmonelloosi põhjustavad mikroobid on salmonellad. Salmonellad on kogu maailmas kujunenud tõeliseks nuhtluseks (eriti linnukasvatuses). Eestis registreeritakse aastas salmonelloosi haigestumise juhtusid üle 300 korra. Salmonelloos on toksikoinfektsioon. Toidumürgistuse tekkimise vajalikuks tingimuseks on nakatumine suure hulga (miljonid) elusate mikroobidega, mis on toidus paljunenud enne inimese organismi sattumist. Salmonelloosi haigestumise esimesed nähud (oksendamine, kõhuvalu) võivad ilmneda juba paar tundi pärast saastunud toidu söömist. Haigus võib ilmneda ka paar päeva hiljem pea-ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Üks salmonelloosi tunnuseid on ka liigesevalu. Haigusnähud kestavad keskmiselt 2...3 päeva.
makroliidid, klindamütsiin, streptogramiinid 3) nukleiinhapete sünteesi pärssivad ained: Kinoloonid, rifampitsiin, metranidasool 4) mikroobide ainevahetust e. Metabolismi pärssivad ained: sulfoonamiidid, dapsoon, trimetoprim. 12. Tuberkuloos- Seda põhjustavad inimestel M.tuberculosis, M. Bovis ja M.africanum. Levib süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Difteeria- corynebacterium diphteriae. Nakatumine peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid ka nahakontakti kaudu nahahaavandite puhul. Salmonelloos e. Salmonella-enteriit e. Enerokoliit. Tekitavad S.typhimurium ja S.enteritdis. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kõhulahtsust tekitab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. Elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Shigelloos e. Batsillaarne düsenteeria – jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Levib (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Põhjustab Shigella bakter. Gonorröa e
Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud. Haiguse pidurdamiseks kasutatakse mürkaineid mida pritsitakse lõigatud kuuskede kändudele, kasutatakse ka tuhaga pinnase üle puistamist. Söögiseentena tuntud külmaseened (Armillaria spp.) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku
Elutegevus algab raku nakatamisega viiruse poolt, mis lõppeb uute viirusosakeste tootmisega ning vahel raku surmaga. Eluviisid saab jagada kaheks: 1. Presistente kasv aeglane viiruse kasv, mis ei kahjust rakke ja organeid, kuid toodetakse viirusosakesi. 2. Latentne kasv viirus püsib rakus, ilma, et kahjustaks rakku või toodaks uusi viirusosakesi. VIIRUSTE PALJUNEMINE Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes. Selleks peab viirusosake sisenema rakku. Paljunemise etapid: 1. Raku nakatumine Viirusosake seondub raku pinnale kapsiidis või ümbrises olevate ankurmolekulide abil, need seonduvad rakupinnal olevate retseptoritega. 2. Viiruse sisenemine rakku Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ja sisestavad nii viiruse kapsiidi raku sisemusse. Ümbriseta viirused viirusosake siseneb rakku otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel. 3. Viiruse genoomi paljunemine Raku tsütoplasmas viiruse genoom vabaneb kapsiidist
3. Koertekatk Koertekatk (inglise keeles canine distemper) on väga nakkav ning raske kuluga viirushaigus, mis ründab seedesüsteemi, hingamisteid ning kesknärvisüsteemi. Surma põhjuseks on närvisüsteemikahjustus ja sellest tingitud tüsistused nagu näiteks krambid või halvatus. Koerte katku põhjustab koerte katku viirus, mis olles üheahelaline RNA viirus kuulub Morbilliviiruste sugukonda. (Lempp jt., 2014) Infektsiooni kliiniline pilt on väga varieeruv. Esmane sümptom, kehatemperatuuri tõus, ei ole spetsiifiline. Klassikalisteks nähtudeks on nõre eritus silmast ja ninast, isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks ...
koostoimes. Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust teatud keskkonna tegurite suhtes (lühinägevus, alkoholism, suhkrutõbi jne), keskkonnategurid seejuures kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. 3) Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei ole seotud pärilikkusega. Nt olmetraumad, nakatumine. Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Selleks, et normaalne rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon mõnelt selliselt geenilt, mis sel hetkel ei tohiks avalduda. antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. fenotüüp organismi genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest tulenevad tunnused. geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi.
Eestis on HIV-nakatunuid avastatud üle 5600. Esimene HIV-nakatunu avastati 1988. aastal; aastatel 19891999 oli uusi juhtusid aastas kümmekond. Uute juhtude arv hakkas kasvama aastast 2000. Kontsentreeritud epideemia (see tähendab nakkuse levik mingis kindlas inimeste ringis) süstivate narkomaanide hulgas kuulutati sotsiaalministri poolt välja 14.02.2001. Aastast 2002 on uute registreeritud juhtude arv aasta-aastalt langenud. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. HIV-nakkuse kulgemises eristatakse mitmeid faase. Viirus võib aastaid inimese organismis elada, ilma et mingid sümptomid selle olemasolu reedaksid. Haiguse kulg sõltub sellest, millise viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Lisaks sellele
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri. Ettevalmistus peab algama alati sealt, kus on laps, mitte sealt, kus täiskasvanu meelest on loogiline alguspunkt. Kapillaarvere võtmine ·Tähtis on näidata kõiki asju, mida proovi võtmisel kasutatakse küsi, kas varem on võetud, lase rääkida mida ta torkest teab, mis tunne on. ·Räägi, miks proovi tehakse vereproovi järgi näeme, kas sa oled...
HIV-nakkuse kulgu, kuid kahjuks ei ole nendega võimalik viirust organismist hävitada. Ei ole olemas ka vaktsiini, mille abil saaks nakatumist vältida. HEPATIIDID Hepatiiti ehk maksapõletikku võivad põhjustada erinevad viirused. Tuntumad nendest on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalsel teel. C- hepatiit levib peamiselt verega kokkupuutel ning A-hepatiit eelkõige pesemata käte, saastunud toidu ja veega. B-hepatiiti nakatumine põhjustab maksapõletiku. Kui palju sümptomeid esineb, sõltub põletiku tõsidusest. Mõnikord ei ole üldse sümptomeid. Ainult üks kolmest B- hepatiiti põdevast inimesest märkab, et on haigestunud. Sümptomid võivad ilmneda alles kaks kuni kuus kuud pärast nakatumist ja nendeks võivad olla näiteks väsimus, iiveldus, gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda
karusnaha pärast enam eriti ei kütita ja nende populatsioon on sealtpeale, kui kadus küttimise majanduslik motiiv ka kasvanud. Kährikkoera arvukuse kasvule aitas kaasa ka käesoleva 6 sajandi algusest alates läbiviidav marutaudivastane vaktsineerimiskampaania. Täna levitavad kährikud kärntõbe, trihhinelloosi ja alveokokk-paelussi nakkust. Alveokokk-paeluss on inimese tervisele surmavalt ohtlik. Kähriku liha inimene ei söö, aga nakatumine võib toimuda läbi metssealiha söömise, kuna metssiga võib kõigesööjana olla söönud nakatunud kährikkoera korjust. Populatsiooni kontrolli all hoidmiseks on vajalik piisav küttimine, seda soodustaks nõudluse suurenemine karusnahaturul, kuid see protsess pole ei ökoloogide ega jahimeeste meelevallas, vaid sõltub pigem moeloojaist ja filmitööstusest. [23] Kodutuvi (Columba livia f. domestica) on toodud meile arvatavasti kodustatud tuvidena Saksamaalt
o Nahavalk kollageen, passiivne kaitsevalk ja annab elastsuse. o elastiin - valk, mis annab kududele elastsuse o AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (väljakujunenud HIV nakkuse lõppstaadium) o HIV - viirus, mis mõjutab lümfotsüütide tööd. selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus, inimene haigestub järjest enam nakkushaigustesse. o HIV-ga nakatumine: *tupe või sperma vedelike kaudu *vere kaudu *rinnapiima kaudu LIIKUMIS o lihasvalgud. lihasraku valgud (aktiin, müusiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, selleks kulutatakse energiat o kromosoomide liigutamine raku eri poolustele ENERGEETILINE o valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul.
peremeesraku, kinnituvad peremeesraku retseptorvalkudele. (peremeesrake järgi bakteriviirused, loomaviirused nt. puukentsefaliit, taimeviirused (puuduvad apsiidis retseptorvalgud) ei tunne peremeesrakku, vigastuste kaudu taime (Ümbris)- koosneb struktuurivalkudest, peremeesraku membraani osakestest, keerulisematel viirustel (HIV) Sellisena väljaspool elusrakku, nakatumisvõimeline (viirusosake e viroon) Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel I nakatumine, kinnitub rakule (1. Kas hävitatakse rakk koos viirusega või 2. Läheb tüüpiliselt koos apsiidiga peremeesrakku II Süstib oma DNA rakku Lüütiline III algab viiruse DNA replikatsioon IV DNAd on replikateeritud, pead ja sabad sünteesitud, rakk töötab viiruse heaks V DNAd pakitakse, pead ja sabad liidetakse VI raku kest laguneb, valmis viirusosakesed väljuvad, lähevad järgmist rakku nakatama Lüsogeenne III viiruse DNA lülitub raku DNA sisse IV viiruse DNA inaktiivses olekus
üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu) miljoni nälga surnut, 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse). Hk. Vesilimaseened
keskmiselt 30 päeva. Selle kohale, kus süüfilise bakter organismi sisenes, tekkib haavand. Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes staadiumis, kus juures iga läbi põetud staadium jätab järjest suuremad kahjustused. Tõsised muutused toimuvad luudes, närvisüsteemis ja siseelundites. · Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus, millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel. Iseloomulikud nähud on: miniatuursed lillkapsast meenutavad vohandid nii nahal, kui ka limaskestal. Haigus võib ka edasi kanduda ka kätega. · Sugulisel teel on ka võimalus nakatuda täitõppe ja sügelistesse, kuid nakatumine võib toimuda ka voodipesu kaudu. Satikad on lamedad kolmnurksed kubemekarvde külge, kusjuures nende liikumine ja hammustamine tekkitab sügelemist.
haigestumise kasv, 40-50 esmast haigestumist 100000 kohta. § Mikroobide äärmiselt resistentsed füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes. Mycobacterium tuberculosis'e ekspositsiooni tagajärjed § Ekspositsioon, infektsiooni ei teki § Esinemissagedus ? § Viamlik, et baketerid surevad/surmatakse organismi jõudmisel § Ekpositsioon, infitseerumine, haigust ei teki § 10 korda sagedasem kui haigestumine TB § Palju sagedasem teiste mükobakteritega § Ekspositsioon, nakatumine, haigus, surm § Erinev latentsi periood. Patogenees 2 § Pärast esmase tuberkuloosi põdemist ja paranemist võib haigestuda teisesesse tuberkuloosi. Sel juhul on tegemist: § uue nakatumisega või; § esmase tuberkuloosi vanade kollete aktiveerumisega. § Teisese tuberkuloosi kulg on reeglina raskem. Definitsioonid § Tuberkuloos (TB) on haiguslik seisund, mille korral: Toimub aktiivne bakterite replikatsioon, Haige on nakkav, külv on positiivne.
veriköha, mis võib olla retsidiveeruv ja mõnikord lõppeda surmaga. Õõnsusesse võib lisanduda bakteriaalne sekundaarinfektsioon. Invasiivsete aspergillusinfektsioonide tekkimise eeldus on selge immuunpuudulikkus või pindmiste kudede raske hüpoksia. on inimesel tavaliselt mingisugune lokaalset või süsteemset immuunsust mõjutav põhihaigus. · Aspergillus species · puulehed, teravili, kompost, loomadel · nakatumine inhalatsiooni kaudu · riskifaktorid: immuunsupressioon, kortikosteroidravi kopsuhaigused, eelnev kaviteet kopsus alkoholism krooniline granulomatoosne haigus · 3 põhivormi: · allergiline (astma taustal) · kopsuvorm (eelnev kaviteet: tbc!)
See viirus kahjustab rohkem sojauba ja põhjustab põllul suurt kahju. Tunnused: Iseloomustavaks tunnuseks on silmatorkavad helekollased laigud lehtedel. Kollane piirkond on üle lehe laiali või on piiritletud ribadena piki leheroode. Sellel viirusel on lai vaheperemeestaimede hulk ja taimemahla ning seemnetega ei levi. MBYMV viiruse nakkuse levitajaks on valge kärbes. Kui nakkus on toimunud 75 päeva jooksul pärast külvi, siis on saagi vähenemine märgatav kuna nakatumine hiljem ei põhjusta saagi olulist langust. Tõrje: Kasvatada resistentseid sorte. Nakatunud taimed välja korjata ja põletada. Kasutada regulaarselt insektitsiide. 5. Haiguste ja kahjurite tõrje Maailma eri paikades tuntakse kokku sojaoal 35 haigust. Haigused võivad vähendada tunduvalt saaki. 10 Taimehaiguste tõrje jaguneb: 1. Ennetavad meetmed kvaliteetsetelt taimedelt kogutud haigustevaba seeme ilma mehaaniliste vigastusteta
helepunased laigud, mis tumenevad, levivad näole ja kehale hõõguvpunasteks laukudeks · SARLAKID: lööbelistest nakkustest ainus bakteriaalne infektsioon, tüüpiline sarlaki haige on koolilaps. Porgandivärvi meenutav õrn lööve algab näolt, kaelalt ja rindkerelt, levib jäsemetele, vahel kogu kehale. Lööve koosneb peentest täppidest, tekib tonsilliit, tumepunased nahavoldid ja valge suu- nina kolmnurk · PUNETISED: nakatumine hingamisteede kaudu, algab palaviku ja kurguvaluga. Näole, seejärel kiirelt kaelale, kehale ja jäsemetele ilmub õrn lööve. Iseloomulik on lümfisõlmede turse kõrva taga ja kuklas. Noortel naistel lisanduvad liigesevaegused · TUULERÕUGED: tekitajaks herpeseviirus, , nakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga väga kergesti. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased. Lööbele võib eelneda väike palavik,
Tolmnakkus levib samuti õhu kaudu. Tolmnakkusega levivad tavaliselt sellised haigusetekitaja mikroobib mis on väliskeskkonale vastupidavamad. Need mikroobid (bakterid) ei hävi kuivamisel, moodustavad spoore kui satuvad ebasoodsasse keskkonda. Kuivamisel muutuvad sülje- ja rögapiisad tolmuks. Niiviisi saavad nad kaua eksisteerida maapinnal, seintel, põrandatel jne. Õhu liikumise kaudu kantakse tolmuosakesed ning selles olevad mikroobid õhku ja sedakaudu on võimalik nakatumine mikroobi sissehingamise teel. Tolmnakkust võib täheldada siberi katku, tuberkuloosi ja tulareemia puhul. 6 Elanikkonna vastuvõtlikus eri nakkushaigustele on erinev, näiteks katku, koolerasse ja rõugetesse nakatub inimene peaaegu alati, kui ta ei ole kas vaktsrineeritud või varem põdenud neid haigusi. Vastuvõtlikus erinevatele nakkushaigustele võib sõltuda ka inimese enda
üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu) miljoni nälga surnut, 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse). Hk. Vesilimaseened
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit); Asteatootili...
ilmuvad saprofüütsed seened ja bakterid, mis tüsistavad haiguse kulgu. Stomatopapillomatoosihaigete angerjate kasv aeglustub järsult,nad kõhnuvad,nende rasvasisaldus võib mitmekordselt langeda ja lõpuks nad surevad. Lahangul leitakse fibroepiteliaalse koe vohandeid ka siseorganitest, eelkõige maksast ja soolestikust. Stomatopapillomotoosi etioloogia on viiruslik. Kuidas toimub nakatumine, pole selge. Et nakkuse levikut mitte soodustada , on soovitatav väljapüütud haiget angerjat vette tagasi mitte visata. Angerjate stomatopapillomotoosiviirust loetakse inimesele ja lihatoidulistele loomadele ohutuks. 3) Ihtüoftirioos Ihtüoftirioos on naha, uimede ja lõpuste kahjustusega kulgev mageveekalade, eriti tiigikalade invasioonihaigus, millesse kõige sagedamini haigestuvad karpkalad ja vikerforellid
loomanahalt ja juustust. · Selles perekonnas leidub ka nii loomade kui inimeste patogeene, osa liike on inimeste normaalse mikrofloora osad. Koloniseerivad tavaliselt inimese nahka, ülemisi hingamisteid, seedekulglat ja kuseteid. Corynebacterium Meditsiiniliselt olulised Corynebcteriumi liigid. C. diphtheria · nakatab peamiselt inimesi ja teda leidub ka tervetel inimestel (kandjad). Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin · See on valguline. Oli esimene eksotoksiin, mis avastati. Toksiini kodeeritakse lüsogeense faagi genoomiga. Toksiini toodab bakter, kes on limaskestale kinnitunud ja toksiin kandub verega üle kogu keha laiali. Toksiin kahjustab ka südamelihast, neere ja perifeerseid närve
- Puuviljad ja köögiviljad marineeritud ja hapendatud puu- ja juurviljad, oliivid, hapukapsas, seened Kääritatud toidu roll: toidulaua rikastamine, suurtes kogustes toidu säilitamine, toiteväärtuse tõstmine (vitamiinid, valgud), toidu detoksifikatsioon (kõhupuhitust põhjustavad suhkrud, lektiinid, fütaadid), Toidu töötlemisele kuluva aja ja energia vähendamine Ohutus: - toidumikroobidega nakatumine seoses värske juustu, vorsti, kääritatud kala ja kääritatud teraviljaga - mikroobide põhjust. toidu mürgistustest, mis on saadud mükotoksiinidest saastunud toorainest, mikroobide toksiinidest, mükotoksiinidest. - võivad tekkida toksilised kõrvalsaadused (etüülkarbamaat ja biogeensed amiinid). Riskifaktorid: - Saastunud tooraine kasutamine. - Vähene pastöriseerimine. - Ebapiisav kontroll loomuliku käärituse puhul - Ebaoptimaalsed käärimise starterid.
aga hoopis põuasemaks.Seega võib globaalne soojenemine tuua Põhja-Euroopasse ja Eestisse hoopis jahenemise perioodi. Iga kuues inimene planeedil kannatab puhta joogivee puuduses, aastas sureb sellest tingitud nakkushaigustesse keskmiselt 330 000 inimest, enamus nendest Aafrika arenguriikides. Metsad ja märgalad mängivad olulist rolli sademete- ja pinnasevee reguleerimises ning puhastamises, värsked uuringud näitavad, et troopilistel aladel, kus metsad on maha raiutud, kasvas malaariasse nakatumine pea poole võrra. 2008. aastal suri malaariasse üle 863 000 inimese, valdav osa Aafrikas.Vähenevad puhta joogivee varud initseerivad kokkupõrkeid ja konflikte. Näljahäda sunnib inimesi välja rändama suuremate linnade getodesse või illegaalsete immigrantidena Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Globaalse soojenemise negatiivsed mõjud ei avaldu pelgalt kuival maal, vaid ohustavad tõsiselt merede ökosüsteeme. Näiteks korallrahud, mis on ühed kiiremini hävivad
Hallikas kirme- ebaõigel säilitamisel - tõsine viga *Suhkruhallus - järskude temperatuurikõikumiste või suure õhuniiskuse korral (sok.pinnlveepiisad, milles lahustub suhkur. Vee aurustumisel hall kirme) *Rasvahallus - liiga kõrgel temperatuuril säilitamisel (väikesed rasvatilgad, ruumi jahenedes kirme) *Ebameeldib maitse, läppunud lõhn, nakatumine kahjuritest *Säilitustemperatuur 18..20 kraadi Sokolaadikompvekid karpides Käsitöökompvekid *Valmistatakse täiesti käsitsi *Sisud erinevatest kõrgekvaliteedilistest toorainetest *Katteks erinevad sokolaadiglasuurid
mis on põhjustatud eeskätt organismi immuunvastusest M. tuberculosis'ele kui fakultatiivselt intratsellulaarsele patogeenile. · Osa tuberkuloositekitajaid hukkub fagolüsosoomis, teine osa aga jääb ellu ning paljuneb edasi makrofaagi tsütoplasmas. · Kopsudest levivad tuberkuloositekitajad makrofaagidega lümfo- või hematogeensel teel. 7. Tuberkuloosi patogenees · Nakatumine toimub enamasti piisknakkusena. · Esmase tuberkuloosi korral tuberkuloositekitajad levivad lümfo või hematogeensel teel organitesse: kops, lümfisõlmed. · Tuberkuloositekitajad on organismis rakusisesed parasiidid. Haiguse algstaadiumis paljunevad nad makrofaagides (mittetäielik fagotsütoos). · Tervetel inimestel tekib vastusena IV tüüpi allergiline reaktsioon ja rakuline immuunvastus.
Tüüpliigiks nimetati Campylobacter fetus. C. fetus põhjustab veistel ja lammastel tiinuse katkemist. C. jejuni on üks põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. Komakujuline. Grami järgi värvitud preparaadis on rakud kahekaupa koos nagu kajakatiivad. Liiguvad raku mõlemas otsas asuva viburiga. Toitumiselt nõudlikud. Normaalselt on kampülobaktereid alati inimese, loomade ja lindude sooles. 1973. a. avastati, et ta on patogeen. Nakatumine toimub halvasti küpsetatud toidu, just kanaliha tarvitamisel. On nakatatud ka toorest piimast ja joogiveest. Üks väheseid baktereid, kellel on näidatud, et viburid on virulentsusfaktorid. Viburiteta variandid on avirulentsed. Kampülobakterid koloniseerivad peensoole epiteeli, sisenevad epiteelirakkudesse, limaskesta pind haavandub. Väljaheide on verine. Peiteaeg 1-7 päeva. Esimene tunnus kõhuvalu, mis meenutab pimesoolevalu ja palavik. AB ravi. Erütromütsiin. See lühendab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
