Phytophtora cinnamomi (0)

Phytophtora cinnamomi
Merlin -Hans Hiiekivi
• 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on 
tegu (seente puhul too välja, kas  kottseen , 
kandseen, ikkesseen, viburseen või 
seenetaoline organism). 
Taksonoomia
• Hõimkond: 
Heterokonta(stramenopiilid)
• Klass:          Oomycetes(munaseened)
• Selts:     Pythiales
• Sugukond: 
Pythiaceae(tõusmepõletikulised)
• Perekond:  Phytophthora
• kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed 
organismid. 
• hõimkond Oomycota (munasseened), 
• Biotroop 
• juurepatogeen
• Põhjustab peremeestaimedel 
juuremädanikku ja äkksurma
Kastanid, 
tammed...
Juuremädanik, 
haavandid  
tüvel,...
P.Cinnamomi
Keskkond
Peremeestaimed
• Arvatakse, et P. cinnamomi  peremeestaime  hulk 
võib  ulatuda  kuni 1000 liigini.
• Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea 
sativa  (euroopa  kastan ) - põhjustab enamasti 
juuremädanikku ja haavandeid tüvel.
• Põhjustab ulatuslikke kahjustusi tamme ( Quercus  
sp.) liikidel.
• äkksurm mõjutab suurt hulka aias kasvatatavaid 
liike ja aiasaaduseid 
• Võib  nakatada  vilja- või pähklipuid ja teisi 
dekoratiivtaimi:  samblaid, sõnajalgu, okaspuid, 
heintaimi, liiliaid...
Levik
• Avastati USA’s, tänaseks on levinud üle 
maailma.
• Enimlevinud Vahemere kliimaga aladel 
aastase sademetehulgaga üle 600 mm 
(Kagu-Aasia saared ja   Austraalia ). 
• Euroopas on laiemalt levinud peamiselt 
Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja 
Portugalis
• suudab elada ka jahedamas kliimas. 
Haiguse levimine
• P. cinnamomi levib, kui zoospoorid ja/või 
klamüdospoorid mullas ja vees satuvad 
sobivatesse(soe ja niiske) tingimustesse. 
•  tuulega ; 
• põhja- või pinnaveega nagu jõed või 
kastmisveega; 
• Masinate/agregaatide külge kleepuv pinnas.
•  Metsloomad . 
• Inimtegevus
1.1.1 Metsapuid kahjustavad liigid Euroopas
• Phytophthora perekonna liigid kahjustavad puid kogu 
Euroopas põhjustades juure- ja tüvemädanikku, võrse- ja 
lehelaiksust ning lehtede närbumist, nakatunud taimed 
enamasti hukkuvad, kui taimed siiski ellu jäävad on nende 
kasv pärsitud. 
• Kõige olulisemad tegurid, mis mõjutavad Phytophthora 
haiguse levikut ja suurendavad nakatunud leppade arvu on 
jõe  laiuse  suurenemine,  suvine  veetemperatuuride tõus, 
savine pinnas jõekallastel ja aeglane vool jõgedes. 
• Phytophthora levik looduses on tihedalt seotud kliimatiliste 
parmeetritega nagu sademed, temperatuuride ning niiskuse 
kõikumisega ja kliimasoojenemisega.
Elutsükkel  ja mõju taimedele
• Elab mullas ja taimekudedes, võib võtta erinevaid vorme ja 
võib liikuda  vees. 
• Ebasobivate tingimuste korral muutuvad klamüdospoorideks. 
•  Sobivate  tingimuste juures klamüdospoorid idanevad, tootes  
mütseele ja sporangiat. 
• Sporangiad valmivad ja levitavad zoospoore, mis nakatavad 
taimejuuri, sisenedes juurde juuretipu tagant. 
• Zoospores peavad ujuma  läbi pinnasevee, seega on 
nakatamine tõenäolisem niiskemates muldades. 
• Mycelia kasvab läbi juure omastades karbohüdraate ja 
toitaineid,  hävitades  juurekudede struktuuri, „mädandades" 
juure, ja takistades taime vett ja toitaineid omastamast. 
• Sporangia ja klamüdopoorid tekitavad nakatunud juurel 
mütseeli  ja haigus levib järgmisele  taimele .
Sümptomid
•
Sümptomid on erinevad: tekitab juuremädanikku, haavandeid ja nekrootilisilaike 
tüvel, millega kaasneb sageli tume  eritis  koorel.
•
Haigustunnuste tagajärjel ei suuda taim omastada enam eluks vajalike toitaineid ning 
hukkub 3-5 aasta jooksul. 
•
Lisaks suudab P. cinnamomi üle elada kuivad perioodid niiskemas kasvukeskkonnas 
nagu taimekoed.
•
Varased   nakkuse sümptomid:
– kuivanud lehestiku 
– närtsimine, 
– koltumine ja 
– juurevärvi tumenemist.
•
Sümptomid:
–  närbumine, 
– väiksem viljasuurus, 
– madalam saagikus, 
– nekroos, 
– lehekloroos, leaf  curl , ja stem cankers. 
•
Võib põhjustada äkksurma noortel võrsetel ja takistada võrsete teket. 
•
Taimed surevad tavaliselt phytophthora äkksurma suve lõpus, seepärast võib 
phytophthora äkksurma segi ajada põua sümptomitega. 
 Perekond Phytophthora spp.
• Phytophthora liigid põhjustavad ulatuslikke kahjustusi taimlates, 
metsa- ning teistes looduslikes- ja poollooduslikes 
ökosüsteemides. 
• Phytophthora liikidele sobib looduses niiske ja märg 
kasvukeskkond , see muudab nende leviku inimese poolt raskesti 
kontrollitavaks, sest tõrjevõtteid on keeruline rakendada ning 
need on sellistes tingimustes ka vähem tõhusad. 
• Eriti ohtlikud on visuaalselt veel terved taimed, mida 
transporditakse teistesse riikidesse, mis on juba nakatunud, kuid 
sümptomid veel ei ilmne, sest haigus ei ole piisavalt arenenud 
või on see tingitud sümptomite allasurumisest fungitsiitidega.
Ennetus  ja tõrje
(üldised abinõud, mitte preparaadid). 
• P. cinnamomi ei reageeri ühelegi 
kaubanduses kättesaadavale 
seenetõrjevahendile 
• kuulub maailma saja kõige 
kahjulikuma taimepatogeeni hulka.
• Peremeesliikide suur arv muudab 
selle leviku kontrolli keeruliseks. 
1.1.4 Leviku tõkestamine
•
Phytophthora ei talu külmutamist
•
Phytophthora liikide leviku tõkestamiseks vajalikud abinõud on Euroopa Liidus reguleeritud komisjoni 
otsustega 2002/757/EÜ, 2004/426/EÜ ja 2007/201/EÜ. 
•
Lisaks on liikmesriikidel kohustus teostada haiguse leviku tõkestamiseks monitooringuid. 
•
Ohtlike taimekahjustajate järelvalve läbiviimise eest vastutab Eestis Põllumajandusamet ning 
monitooringut viiakse läbi alates 2005. aastast. 
•
Monitooringu  17 käigus teostatakse taimede kontrollimist, pöörates tähelepanu kõikidele taime 
osadele. Samas ei ole visuaalne kontroll alati tõhus, sest taimed võivad olla nakatunud, kuid väliseid 
sümptomeid veel ei ilmne.
•
Vältimaks saastunud taimede importimist riiki peab taimedel kaasas olema taimepass, kus lisaks 
muudele andmetele peab olema märgistus taime päritolu kohta, kas eesti keeles (EÜ Taimepass EE) 
või mõnes teises Euroopa Liidu ametlikus keeles. 
•
Euroopa Liidus peavad paljudel taimedel olema vastavad tõendid, mis kinnitavad, et selle tootja või 
müüja on taimi kasvuperioodil kontrollinud.
•
Taimi on võimalik Phytophthora nakatumise vastu töödelda vastavate preparaatidega, näiteks 
kartuli-lehemädaniku (P. infestans) kahjustuse vältimiseks tuleb vastavate fungitsiididega pritsida 
taimi põllul vähemalt kaks korda, intervalliga 4-10 päeva (vastavalt preparaadi tugevusele). 
•
Kui põllult avastatakse mõni sümptomitega taim tuleb see ära korjata ja hävitada.. 
•
Fungitsiidide kasutamise miinuseks on nende  toimeaeg , sest neid saab kasutada ainult kindlatel 
perioodidel, seega ei anna nende kasutamine efektiivset tulemust.
•
Puukoolides  tuleb pidevalt rakendada kaudseid tõrjevõimalusi. 
•
Tuleb täita hügieeninõudeid: kastmisvee hea äravool, kasutada puhast vett niisutamiseks (vältida 
looduslikest veekogudest pärinevat vett, vajadusel kasutada veepuhasteid), kasutada uusi  potte  või 
vanu regulaarselt desinfitseerida , ladu hoida puhtana ning koristada lehekõdu, kui mõni taim 
haigestub siis koheselt see hävitada. 
•
Looduses levivate Phytophthora liikide leviku tõkestamine on raskendatud, seega vältimaks 
Phytophthora liikide sattumist loodusesse  tuleks pidevalt kontrollida imporditavaid ja puukoolidest 
metsa istutatavaid taimi.
Töötlemine fungitsiidiga 
• Tavaliselt kasutatakse fosfiitsooli nagu potassiumfosfiit. 
• Fosfiit ei ole mürgine taimedele ja loomadele ning  kujutab 
vähe ohtu keskkonnale 
• Toimimiseks peab fosfiit  sisenema  taime veeringesüsteemi. 
• Fosfiit kaitseb taimi phytophthora tinditõve nakkuse eest ja 
aitab nakatunud taimedel  taastuda
• Phytophthora äkksurm ei ole ravitav ka fosfiidiga 
töötlemisel, aga integreeritud lähenemisega saab piirata 
selle mõju ja levikut. 
• Integreeritud lähenemine võib  sisaldada  strateegilist 
fostiidiravi, fumigante, drenaaziprobleemide parandamist, 
nakatunud taimede eemaldamist ja paremate 
hügieeninõuete rakendamist. 
Fumigatsioon
• Istutuseelne fumigeerimine võib olla tõhus
• Ei pruugi hävitada klamüdospoore mis paiknevad 
sügavamal mullas kuhu fumigatsioon ei pruugi 
ulatuda 
• P. cinnamomi suudab tihti fumigeeritud mulda 
tagasi tulla ja võib põhjustada veel hullemat kahju 
kuna fumigatsioon on ka konkureerivaid 
mikroorganismide arvu mullas vähendanud. 
Istutamine kõrgematesse 
peenardesse
• Piirab haiguse  mõju ja levikut.
• Vähendab kontakti taimejuurte ja vee vahel 
• soodustab kiiret äravoolu kuna 
• niiskus on antud  patogeeni   põhjustatud 
haiguste kujunemisel, levimisel ja 
pikaealisusel võtmetähtsusega. 
Solariseerimine
• Spetsiifilistele taimedele nagu noored 
avokaadotaimed,(integreertud lähenemine) 
• Protsess kujutab endast päikeselt kiirguva 
kuumuse viimist  puhaste  mullapinnale asetatud 
polüetüleenist linade alla .
Tagajärjed keskkonnale
•  tapab  paljud vastuvõtlikud 
taimed, 
• bioloogilise mitmekesisuse 
jäädav vähenemine
• Ökosüsteemi protsesside 
häirumine
• resistentsete taimede arvu tõus
Kasutatud kirjandus
• https://
en.wikipedia.org/wiki/Phytophthora_
cinnamomi
• https://
dspace .emu.ee/xmlui/bitstream/han
dle/10492/2238/Signe_Sabas_2015MA
_LV_täistekst.pdf?sequence=1
• levib lisaks looduslikele ökosüsteemidele ka näiteks 
põllukultuuridel ja metsataimlates ning patogeeni 
peremeestaimede hulk on laiaulatuslik. 
• Peremeesstaimedeks võivad olla nii  lehtpuud  kui 
okaspuud , näitkes: hall  lepp ,  sanglepp , harilik kastan, 
rododendron, harilik tamm,  raagremmelgas , suurelehine 
vaher , harilik  ebatsuuga  ja hall  nulg .
•  Haigustekitaja  on probleemiks üle kogu maailma ja seda 
samuti Eestis, nimetatud liiki on viimastel aastatel leitud 
järjest enam kahjustamas perekond leppa (hall lepp ja 
sanglepp) ning seda eelkõige veekogude läheduses 
• Phytophthora liigid kahjustavad oma peremeestaimi ensüümide abil, millega mõjutatakse 
peremeestaimede keemilisi ja mehaanilisi vastupidavuse  mehhanisme . 
• Mõned peremeestaimed omavad mõne  Phytophthora liigi vastu virulentsuse geeni ning 
nakatumine  toimub ainult konkreetse geeni olemasolu korral.
• Eristatakse Phytophthora liike, mis nakatavad peremeesorganismi pinnase või õhu kaudu.
• Õhu kaudu levivad liigid põhjustavad haavandeid taimede  varrel  ja tüvel, nekrootilisi laike, tüve- 
ja lehelaiksust. 
• Pinnase kaudu levivad liigi tekitavad enamasti varre-, juure-, juurekaela-,  mugula - ja viljade 
mädanikku.
• Phytophthora haiguskollete arenemiseks on vajalik niiske pinnas ning happeline kuni  neutraalne  
mulla pH (vahemikus 3,3-7,8). 
• Olulist kahju võib  patogeen  põhjustada ka mullas, mille pH on alla 4,0. 
• Kui patogeen on juba puukoores on see võimeline levima ksüleemi osas põhjustades näiteks 
haavandeid.
• Phytophthora liigid on mitmekülgsed ka seetõttu, et neil on iseloomulik võime toota erinevaid 
eoseid - zoospoore lühiajaliseks ellujäämiseks ja levikuks, klamüdospoore (eos, mille ülesanne 
on üle elada ebasobivad perioodid) ning oospoore pikema ajaliseks kohastumiseks. 
• Oospoorid suudavad ellu jääda ka loomade (näiteks tigude) seedeelundites.
Phytophthora cinnamomi
• Phytophthora cinnamomi avastati USA’s, tänaseks on patogeen levinud üle 
maailma. 
• Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. 
• Levinumateks peremeestaimeks Euroopas on Castanea sativa (euroopa 
kastan), millel põhjustab enamasti juuremädanikku ja haavandeid tüvel.
• Laialdaselt on P. cinnamomi levinud peamiselt Itaalias, Prantsusmaal, 
Hispaanias ja Portugalis, kus põhjustab ulatuslikke kahjustusi tamme (Quercus 
sp.) liikidel. 
• Patogeen elab mullas kui ka taimede kudedes. 
• Sümptomid on erinevad: tekitab juuremädanikku, haavandeid ja 
nekrootilisilaike tüvel, millega kaasneb sageli tume eritis koorel.
• Haigustunnuste tagajärjel ei suuda taim omastada enam eluks vajalike 
toitaineid ning hukkub. 
• suudab  üle elada kuivad perioodid niiskemas kasvukeskkonnas nagu 
taimekoed.
1.1.2 Taimlaid, puukoole ja põllumajandustaimi kahjustavad 
liigid
• Phytophthora erinevad liigid kahjustavad leht- ja okaspuutaimi taimlates ja 
puukoolides.
• Metsapuude puhul võtmeroll Phytophthora’sse nakatumisel on ka puukoolidel, 
kust levib
• suur osa patogeene loodusesse.
• Taimlates võib ohuks olla taimede  kastmine  avatud veekogust pärineva 
kastmisveega, sest haigustekitaja eosed suudavad ellu jääda veekogudes. 
Taimlates kasvavad seemikud on tundlikud juuremädanikku põhjustava 
Phytophthora cinnamon’i suhtes, mis tekitab ka nekrootilisi laike ja pidurdab 
taimede kasvu. Lisaks tekitab südamemädanikku, mis sageli areneb allpool 
maapinda ja ei ole koheselt äratuntav. Edasi liigub mädanik läbi taime varre 
lehtedesse, selle tagajärjel taim närbub ning  lehestik  on hõre ning koor on 
pragunenud. Paljud Phytophthora liigid võivad moodustada haavandeid 
peremeestaime tüvel, esimene märk sellest on märg  punakaspruun  kolle koore 
pinnal, sissevajunud koor ning koore alune puit on kahjustatud sageli väga 
ebakorrapäraselt, kuid on hästi  eristatav .
2.1.2 Veekogud
• Kirjanduse andmetel on veekogude kallastel 
olevad puud sageli Phytophthora poolt 
nakatunud just seetõttu, et patogeeni eosed 
säiltavad elujõulisuse ja kanduvad edasi jõevees 
ning taimlate ja puukoolide tiikide kastmisvesi 
võib samuti sisaldada Phytophthora eoseid.
• Rododendron on  paljudele Phytophthora liikidele 
peremeestaimeks, taime lehed on patogeeni 
suhtes vastuvõtlikud. 
2.3 Phytophthora isoleerimine ja määramine 
puhaskultuuri meetodil
• Phytophthora on kultuuris  aeglase  kasvuga.
• Perekond Phytophthora hulka kuuluvad laialt 
levinud ning ohtlikud patogeenid, mis 
põhjustavad kahju paljudele põllukultuuridele, 
viljapuudele, metsa- ning taimlataimedele.
• Phytophthora liigid on temperatuuride 
kõikumise ja niiskuse suhtes tundlikud ning 
lisaks veel aeglase kasvuga.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Taksonoomia
• Slide 4
• Peremeestaimed
• Levik
• Haiguse levimine
• 1.1.1 Metsapuid kahjustavad liigid Euroopas
• Elutsükkel ja mõju taimedele
• Sümptomid
•  Perekond Phytophthora spp.
• Ennetus ja tõrje (üldised abinõud, mitte preparaadid).
• 1.1.4 Leviku tõkestamine
• Töötlemine fungitsiidiga
• Fumigatsioon
• Istutamine kõrgematesse peenardesse
• Solariseerimine
• Tagajärjed keskkonnale
• Kasutatud kirjandus
• Slide 20
• Slide 21
• Phytophthora cinnamomi
• Slide 23
• 2.1.2 Veekogud
• Slide 25