HIV (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

HIV

AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. HIV-nakkuse kulgemises eristatakse mitmeid faase. Viirus võib aastaid inimese organismis elada, ilma et mingid sümptomid selle olemasolu reedaksid. Haiguse

Bioloogia

11

doc

HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS

1.2. HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg Üldiselt suudab immuunsüsteem organismi tunginud ja seal paljunevad viirused hävitada ning inimene terveneb, kuid HIV-infektsiooni ei suuda immuunsüsteem kontrollida ega võita. Kuigi organism suudab olenevalt immuunsüsteemi võimekusest viiruse jätkuvat paljunemist takistada ning hävitusprotsessi aeglustada paari kuni kümnekonna või ka enama aasta jooksul, ammenduvad lõpuks organismi kaitsemehhanismid. HIV vähendab organismi võimet võidelda igasuguste bakterite, viiruste ja teiste haigustekitajatega. HIV-nakkus on eelkõige immuunsüsteemi infektsioon, mis hävitab süsteemi progresseeruvalt. CD4-rakud on vere valgeliblede hulka kuuluvate lümfotsüütide alaliik, mille ülesanne on immuunsüsteemi tööd reguleerida. Lisaks CD4-rakkudele hävitab HIV makrofaage ehk õgirakke ning dendriitrakke, mis osalevad võõraste mikroorganismide

Sisehaigused

2

docx

HIV

HIV HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS on HIV nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harva esinevate nakkushaiguste või pahaloomuliste kasvajatena. HIV levib nakatunud inimeselt nakkuseta inimesele kolmel viisil: seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil ning emalt lapsele. Kuigi HIV viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond või isegi enam aastat, ei kao viirus inimese organismist mitte kuhugile ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult

Bioloogia

6

pdf

HIV ning AIDS

nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. Õigeaegne HIV ravi tagab täisväärtusliku elu aastateks. HIV-nakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid. Ravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab sellega immuunsüsteemi hävitamist. Korrapärase raviga saab organismi nõrgenenud vastupanuvõimet tugevamaks muuta. Nõnda osatakse tänapäeval haiguse süvenemist pidurdada. Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini. Vaktsiine kasutatakse selleks, et kaitsta terveid inimesi mingisse haigusesse nakatumise eest. On

Haigused

2

docx

HIV ajalugu

HIV ajalugu ERR uudisteportali vahendusel võib arvata, et AIDSi põhjustav HI-viirus hakkas inimeste seas levima 20. sajandil, kuid teadlased on juba ammu teadnud, et ahvide ja inimahvide hulgas on viirus märksa kauem eksisteerinud. Ajakirja PLOS Pathogens selle aasta esimesel poolel avaldatud uuringus selgus, et Aafrika primaatidel on lentiviirused, mis põhjustavad immuunpuudulikkust ning mille hulka kuulub ka HIV, väga levinud. Varasemad geeniuuringud on näidanud, et HIV'i "sugulasviirused" tekkisid mõnikümmend tuhat aastat tagasi, kuid osa teadlasi kahtlustas, et nende ajalugu võib olla pikem. Seattle'is asuva Washingtoini ülikooli ja Fred Hutchinsoni vähiuuringukeskuse teadlased uurisid HIV'le sarnaste viiruste geenimarkereid primaatidel, sh simpansitel, gorilladel, orangutanidel ja makaakidel. Geenimuudatused, mis on tekkinud Aafrika ahvide ja

Terviseõpetus

4

doc

AIDS ja HIV

AIDS ja HIV  MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt.

Bioloogia

7

doc

HIV levik Eestis

HIV-levik Eestis Seminaritöö Maailmas on HIV infektsiooni epideemia endiselt tõsiseks mureks kõikidele riikidele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO World Health Organization) hinnangul elab maailmas kuni 36 miljonit HIV positiivset/AIDSi haiget. Iga aasta röövib see infektsioon endiselt mitme miljoni inimese elu ja iga päev toob juurde umbes 7000 uut nakkusjuhtu. 1987.aastast on HIV infektsiooni diagnoositud Eestis ja tänaseni on nakkus diagnoositud ligi 7000 juhul. Tõsine epideemia puhkes meil 2000.aastal süstivate narkomaanide seas ja tänaseks on see haaranud kogu Põhja-Eesti. Muret tekitab see, et seksuaalsel teel toimunud nakatumiste arv on kasvutendentsiga. Eesti alustas HIV ja AIDSi vastast võitlust 1990. aastate alguses. Praegu toimub võitlus HIV/AIDSi epideemiaga neljanda riikliku programmi alusel.

Sotsioloogia

2

docx

HIV ja AIDS viktoriin vastustega

HIV ja AIDS Viktoriin 1. Mis on HIV? V: HIV (human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse ravimatu viirus 2. Mis on AIDS? V: AIDS on HIV haiguse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste nakkushaiguste kasvajatena 3. Kuidas levib HIV? V: Lisaks kaitsmata sekskuaalvahekorra kaudu nakatunud inimesega HIV võib levida otsesel kontaktil nakatunu verega ning sünnituse ja imetamise käigus 4. Kuidas HIV nakatumist ära hoida? V: Turvaline seksuaalelu; vali partnereid; stseriilse süstla kasutamine 5. Kust saab nõu ja abi ning kellele haigusest rääkida? V: Abi võib saada arstilt, terviselehekülgedelt, HIV ja AIDSI infoliinil. Nakatumisest peab rääkima lähidastele ja oma partnerile ning neile, kellega tahetakse seksuaalvahekorras olla 6. Millised on HIV sümptomid

Haigused ja ravi

Kommentaarid (0)