Sugulisel teel levivad haigused, HIV ja kaitsevahendid aprill 2014 Mis on STLH? • - Need on nakkushaigused, mis levivad sugulisel teel, st vahekorral nakatunud partneriga. Mis on AIDS? • - AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) on haigus, mis tekib, kui kaob inimorganismi võime kaitsta end nakkuste ja kasvajate eest. Mis on AIDSi ja STLH tekitajateks? • - bakterid või viirused - AIDS on HIV-nakkuse lõppstaadium, nakatumine HIViga tähendab, et organismi on tunginud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa - klamüdioos - trihhomonoos - herpesviirus-nakkus - inimese papilloomiviiruse nakkus - kubemetäid - jne Herpes • Tekitajaks viirus. • Herpesesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks
§ Laborijäätmed MUST PRÜGIKOTT (erikäitlust mittevajavad jäätmed) § Haigla segaolmejäätmed KANISTER(erikäitlust vajavad jäätmed - riskijäätmed) ·Valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist § Teravad,torkivad jäätmed Millised on riskijäätmetega seotud ohud? ü Füüsilised vigastused riskijäätmete käitlemisel ü Töötajate limaskestade, kahjustunud naha ja silmade saastumine patsiendi vere ja teiste kehavedelikega ü Nakatumine vere ja teiste kehavedelikega levivatesse viirustesse (HBV, HCV, HIV) Ravimite konteiner http://www.kliinikum.ee/patoloogia/index.php?menu=68&mod=page&id=38 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1024264 http://www.paroc.ee/Channels/ee/Do-It-Yourself/Handling/Waste+handling/d http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=68716 http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1
Jalgade seenhaigus e. Dermatophytia pedum/ Tinea pedis (lad.k) ning küünte seenhaigus e. Onychomycosis (lad.k) on teatud liiki seente ehk dermatofüütide poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Mittedermatofüütidest põhjustavad küünte seenhaigust pärmiseened (Candida albicans, Candida tropicalis) ja hallitusseened(Scopulariopsis brevicaulis, Aspergillus niger). (www.inimene.ee; www.derma.ee). Seenhaigusesse nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning külastavad paljud inimesed), harvem kodustes tingimustes. Samuti on oluline teada, et seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed
TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemak...
teenuste arengule. UNAIDS ühendab mitmete osranisatsioonide jõupingutused. UNHCR, UNICEF, WFP, ÜRO arenguprogramm, UNFPA, UNODC, UN Women, ILO, UNESCO, WHO ja Maailmapank teevad tihedat koostööd ülemaailmsete ja siseriiklike partneritega, et maksimeerida tulemusi AIDS vastu võitlemisel. Strateegiaks on “Saada nulli”. See tähendab, et HIV-i nakatunute arv on null, diskrimineerimine on null ning samuti ka AIDS- iga seotud surmade arv on null. Praegu HI-viirusessesse nakatumine ja AIDSI suremise arv väheneb ja rekordiline arv inimesi saab ravi. Siiski on inimesi, kes on enam HIV tõttu haavatavamad, tõrjutumad ja diskrimineeritumad. Nende hulka kuuluvad murdeeas tüdrukud, noored naised, rasedad, vangid, võõrtöölised, süstivad narkomaanid, mehed kes seksivad meestega (MSM), transseksuaalid, puuetega inimesed, vanuses 50 ja vanemad, kellel on HI-viirus (UNAIDS Gap Report 2014).
Jakob Westholmi Gümnaasium Hepatiidid Referaat Koostaja: Ralf-Rasmus Animägi Klass 7.c Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Mis on hepatiit?..................................................................................................................................3 1.1 Kuidas hepatiidid levivad?...............................................................................................................4 2. Mis on hepatiidi sümptomid?.............................................................................................................5 2.1. Kuidas kaitsta ennast hepatiidi eest?...................................................
Rakk Tsütoloogia ehk rakubioloogia 17. Sajandi alguses leiutati mikroskoobid, see võimaldas näha mikroskoobilist elu Esimese valgusmikroskoobi leiutas Robert Hook 1665.aastal vaatas korgilõiget võttis kasutusele raku (cellula) Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku Teooriad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega. 2. Kõik rakud saavad olemasolevast rakust. 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan, ainu-ja hulkraksed. Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani. inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sam...
Kuidas levib haigus? Põhiliselt levitavad selle alglooma tsüste kassid. Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete(ka kassiliiva)katsumisest. Kes on toksoplasma peremees, kes vaheperemees? Ta on vaheperemees, peremees on kass. Miks on kahjulik rasedale? Haige inimene ei ole nakkusohtlik ega vaja isoleerimist. Haigus kulgeb valdavalt subkliiniliselt. Raseduse ajal nakatunud naine on nakkusallikaks lootele. Loote nakatumine ei ole raseda naise isoleerimisega välditav. Mida teha, et mitte nakatuda toksoplasmadega(profülaktika)? Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (ka kassiliiva) katsumisest. 2. Malaaria e halltõbi, tekitajaks malaariaplasmoodium Plasmodium falciparum. Milline näeb välja tekitaja? Millistes inimese rakkudes ta elab? Arenevad
Riinu Anslan 19. oktoober 2009 Viirushaigused Marutõbi e. Rabies Lyssa Hydrophobia Loomadel on marutaud, inimestel marutõbi. Marutõbi on viirushaigus, millesse inimene nakatub looma hammustusest, kui haige looma sülg satub haava. See kahjustab kesknärvisüsteemi ning kui ohvrit ei vaktsineerita, lõpeb haigus 100% juhtudest surmaga. Keeruliseks teeb olukorra fakt, et haige looma sülg on nakkusohtlik juba kuni 15 päeva enne kui loomal tekkivad haigusnähud. Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas. Ülemaailmselt esineb inimestel 50 000-100 000 haigusjuhtu aastas. Eestis esineb marutaudi nii mets- kui koduloomadel. Viimane surmaga lõppenud juhtum registreeriti aga 1986. aastal samas kui alles 2003. a...
Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene alguses sellest teadlik olla, kuna esmakordselt haigestunul on haigusel peiteperioodi 2 4 nädalat. Sügelised levivad inimeseltinimesele kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest, sest lestad kanduvad nahale kiiresti. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva, seetõttu on nakatumine ka voodipesu, riiete ja esemete kaudu võimalik. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad. Sügelised ei levi loomade kaudu. Sügelislesta eluiga Inimese nahale sattudes 1015 lesta paarituvad, mille järgselt isane lest sureb. Emane lest kaevab lõugade ja esijalgade abil käigu naha ülemisse (epidermis) kihti, kuhu ta asetab kuni 3 muna päevas 30 60 elupäeva jooksul. Nakkuse ajal elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta. Küpsed
soolehaavandeid. 6. Nägleeria- elab niiskes pinnases veekogus ja levib tolmuga õhus. Sattudes inimese organismi põhjustab ta rasket kesknärvisüsteemi haigust meningiiti. On levinud Kesk- ja Lõuna- Euroopa riikides. Inimesed nakatuvad supeldes looduslikes veekogudes või basseinides. Peiteaeg on paar päeva ning iseloomulik on haiguse äge algus ja kiire kulg. 7. Lamblia- e maksalutikas elutseb kaksteistsõrmiksooles, peensooles ja sapideedes. Põhjustab lamlioosi. Nakatumine oimub tsüsti abil mida esineb pesemaa puu- ja juurviljades ja keetmata vees. Parasiidid häirivad seede tegevust. Võib tekitada kesknärvisüsteemi, südameveresoonkonna ja maksakahjustusi. 8. Trihhomonoos- suguhaigus, kahjustab epiteel kudet, niisketel pindadell säilib elusana 1,2h. Levib sugulisel teel. 9. Koli pusarake e käärsoolebalantiid- elutseb imatejate jämesooles. Ebasoodaste kk tingimuste vastu moodustab tsüste. Peremeesorganismis kinnitub parasiit soole
Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust teatud keskkonna tegurite suhtes (lühinägevus, alkoholism, suhkrutõbi jne), keskkonnategurid seejuures kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. 3) Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei ole seotud pärilikkusega. Nt olmetraumad, nakatumine. 2.Viirus-koosneb nukleiinhapetest ja valkudest, paljunevad elusorganismi arvel , viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast:
.................................................... 5 2. Seksuaalsus............................................................................................................................. 6 3. Suguelu....................................................................................................................................7 3.1 Suguelu riskid....................................................................................................................... 8 3.2 Suguhaigustesse nakatumine.................................................................................................9 3.3 Haiguste ja rasestumisvastased meetodid........................................................................... 10 4. Eesti erootika - Ehalkäimine................................................................................................. 14 Üks Eesti erootika kõige värvikamaid nähtusi oli nn. Ehalkäimine. Ilus nimi, kas pole! See oli
2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: imiussid Alamklass: kahepõlvsed Munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. 3. Kuidas toimub nakatumine maksa-kakssuulasega? Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues, rohukõrt närdes vms. 4. Paelussi areng ja nakatumisvõimalused. Paelussid - parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad)
Tuberkuloos ei levi: Kätlemisel Samade toidunõude kasutamisel Otsesel kontaktil vigastatud nahka kaudu Tuberkuloositekitaja ülekandmisel inimeselt inimesele on määravaks 4 faktorit: 1. Haige nakkusohtlikkus 2. Bakterite kontsentratsioon õhus 3. Kontakti kestus TB-haigega 4. Inimese organismi tervislik seisund Riskifaktorid Ülerahvastus, immigratsioon, linnastumine Vaesus, kehvad elutingimused Töötus Alatoitumus HIV/AIDS Narkomaania Alkoholism Suitsetamine Nakatumine ei tähenda veel haigestumist Tuberkoluusi Tuberuloosi PÕEB TUBERKULOOSI nakatunud haigestunud Esinevad haigussümptomid EI OLE TUBERKUSOOLI HAIGE Võivad sageli levitada Tunnevad ennast tervena ja tuberkuloosinakkust neil ei ole haigussümptomeid teistele Ei levita tuberkuloosinakkust Tavaliselt positiivne
Edasi nõutakse nagu reegel kasutajalt raha selle eest, et failid saaksid lahtilukustatud. Tavaliselt nõutakse mitte tavalises rahas tasumist, vaid tasumist krüptovaluutas. Siia sobib näiteks Bitcoin. Krüptovaluutas tasumist nõutakse seepärast, et tavalist pangaülekannet on võimalik jälgida, aga krüptovaluuta liikumist algusest lõpuni jälgida ei saa. Raha, mida makstakse lahtilukustamise eest, nimetatakse lunarahaks. Ohvriks saab saada iga kasutaja. Kõige sagedamini toimub nakatumine: E-kirja manuses sisalduva kaudu pahatahtliku koodi käivitumisel E-kirjaga saadetud linkide kaudu pahatahtliku sisuga dokumentidele Haavatavate veebilehitsejate või tarkvarakomponentide ärakasutamisel Harvematel juhtudel levib lunavara nakatunud USB seadmetega või ka üle võrgu. 2. Lunavara töö Lunavara saab jagada kaheks tüübiks. 1. Krüpteerijad Krüpteerijad krüpteerivad kõvakettal olevaid faile. Otseselt see ei sega arvuti kasutamist, aga
ole täheldatud. Kui toidumürgistus on esinenud, siis on see alati seotud haigustekitajaid sisaldava toidu tarbimisega. Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Kriitilised toiduained: · Toorpiim, toorjuust · Toores veiseliha, mis on ebapiisavalt kuumutatud · Juurvilja toorsalatid · Kala kulinaartooted · Esineb inimese soole mikroflooras · Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel · Riis · Vürtsid · Maisijahu Kriitilised punktid: · Toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid-mitmeid tunde · Toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: · Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures · Talub 10-15% keedusoola · 30-60% suhkrut · Kasvu pidurdab sorbiinhape · Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga
Difteeria ravimiseks kasutatakse penitsilliini, erütromütsiini ning antitoksilist seerumit. DÜSENTEERIA Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis esinem eelkõige väikestel lastel. Düsenteeria kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Too haigus kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. Düsenteeria bakteritele on iseloomulik eriliselt suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub fekaal- oraalsel teel: inimene puutub kokku nakkushallika väljaheitega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsilliini. Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur-ja puuviljade pesemine, puhta joogivee
Sugulisel teel levivad haigused, HIV ja kaitsevahendid 1.Powerpoint 1. Mis on STLH? - Need on nakkushaigused, mis levivad sugulisel teel, st vahekorral nakatunud partneriga. 2. Mis on AIDS? - AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) on haigus, mis tekib, kui kaob inimorganismi võime kaitsta end nakkuste ja kasvajate eest. 3. Mis on AIDSi ja STLH tekitajateks? - bakterid või viirused - AIDS on HIV-nakkuse lõppstaadium, nakatumine HIViga tähendab, et organismi on tunginud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). 4. Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa - klamüdioos - trihhomonoos - herpesviirus-nakkus - inimese papilloomiviiruse nakkus - kubemetäid - jne 5. Kes võib nakatuda HIVi ja STLHga? - Nakatumise oht ei ole välistatud kellegi jaoks, nakatuda võivad noored ja vanad, vaesed ja rikkad, täiskasvanud ja lapsed, mehed ja naised jne
ole täheldatud. Kui toidumürgistus on esinenud, siis on see alati seotud haigustekitajaid sisaldava toidu tarbimisega. Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Kriitilised toiduained: · Toorpiim, toorjuust · Toores veiseliha, mis on ebapiisavalt kuumutatud · Juurvilja toorsalatid · Kala kulinaartooted · Esineb inimese soole mikroflooras · Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel · Riis · Vürtsid · Maisijahu Kriitilised punktid: · Toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid-mitmeid tunde · Toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: · Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures · Talub 10-15% keedusoola · 30-60% suhkrut · Kasvu pidurdab sorbiinhape · Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga
Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes levitab tuberkuloositekitajaid, mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega. Sagedasim nakatumisvõimalus on piisknakkus (õhu kaudu), võib esineda ka tolmnakkust (riided, ruumid, raamatud, mänguasjad). Harva nakatutakse otsesel kontaktil vigastatud naha kaudu, pisikuid sisse süües (väga raske nakatuda, sest mükobaktereid peaks olema miljon korda rohkem kui sissehingates) ning võimalik on ka tuberkuloosi põdeva ema loote nakatumine üsasiseselt (harva!). Mükobakteri sattumisel organismi vallandub rida kaitsereaktsioone. 6-8 nädalat pärast nakatumist kujuneb välja allergia mükobakteri suhtes ja tuberkuliintest muutub positiivseks. Tuberkuliintest kujutab endast mükobakterite ainevahetusproduktide väikeses koguses naha alla süstimist (kooliajast on see võib-olla meeles kui "hernekese" süst). Süstekohta vaadatakse ja hinnatakse 72 tunni pärast (kas on nahapinnast kõrgem punetav ala ja kui suur see on)
Praegu on turul palju erinevaid abivahendeid, mis aitavad inimestel mitte ainult pesta nende käsi, aga ka kogu keha. 2.4 Kätehügieeni tähtsus tervishoiuasutuses Nakkused ohustavad nii personali kui ka patsiente. Kätehügieeni vajalikkus on lisaks haiglanakkuste ennetamisele oluline ka enesekaitse seisukohalt. On tõestatud, et üks kolmandik kogu haiglas saadud nakkusest levib tervishoiutöötajate käte vahendusel. Enamik nakkustest levib kas otse või kaudselt käte kaudu. Otsene nakatumine toimub ühelt inimeselt teisele. Kaudset nakatumist põhjustab näiteks ravi- või hooldusvahendi puudutamine mustade kätega, mis annab mikroobidele võimaluse selle kaudu teisele inimesele sattuda. Tervishoiutöötajad peavad teadvustama, et nõuetekohane kätehügieen vähendab oluliselt haiglanakkuste esinemissagedust. Kätehügieeni teostamine, vastavalt soorituse kriteeriumitele, on üheks peamiseks haiglanakkuste ennetamise meetodiks. 2.5 Käte pesemise tehnika
Toksolise soki sündroom toksilise soki sündroom on raske seisund, mis kujuneb bakter Staphylococcus aureuse toksiini verresattumisel. Gonorröa e. tripper sugulisel teel leviv haigus, mida tekitab bakter Neisseria gonorrhoeae. Haiguse tunnusteks on halvalõhnaline voolus suguelunditest, valu, urineerimisraskused. Süüfilis sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt aktiivsed noored ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Genitaalherpes sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Klamüdioos sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit Chlamydia trachomatis. Kondüloomid valged või nahavärvi näsad, mida kõige sagedamini põhjustavad inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüübid. Kondüloomid esinevad kõige sagedamini
Suhteliselt kaua on ta eluvõimeline köögi- ja puuviljadel (5-20 päeva). Kõrge temperatuuri suhtes on ta hästi tundlik – hävib keetmisel momentaalselt. Kuumutamist talub siiski võrdlemisi hästi, hävides alles 30 minuti möödudes. Desinfitseerivad ained hävitavad tekitaja kohe. Kõhutüüfuse nakkusallikaks on haige inimene või pisikukandja. Eriti ohtlikud on pisikukandjad, kes ise on küll terved, kuid eritavad väljaheitega haigustekitajaid. Nakatumine kõhutüüfusesse võib toimuda kolmel teel: vee kaudu, kui tarvitatakse saastunud vett lahtistest veekogudest või kui veevarustusallikad on reostunud; otsese kontakti teel kõhutüüfushaigega või pisikukandjaga; saastunud toidu tarvitamisel. Haigustekitajad satuvad suu kaudu seedetrakti, kus toimub nende paljunemine. Edasi tungivad tekitajad verre. Sellest tingituna erituvad nad väliskeskkonda nii väljaheite kui ka uriiniga.
Perekond - Abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. - Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toidu ressursse. Jagavad ühist eluruumi ja majapidamistöid. Kooseluvormid · Ühisabielu (vanim) 1) sugulusabielu (õed/vennad; vanem/laps) · Hõimudeabielud ei saadud määrata lapse isa; põlvnemine toimus emaliini kaudu · Paarisabielu polügaamia. Üks mees, mitu naist: naistel puudusid õigused. Patriarhaat e meeste võim. Üks naine, mitu meest. Monogaamia üks mees ja üks naine(ametlikult), tekkis koos tsivilisatsiooniga (varaline kihistumine). Kadus lahutamise võimalus. ,,Meeste õigus" meestel ...
püsimeigi on olemas haigused ja eksogeensed ja endogeensed naha muutused. Siin võib öelda, et see olukord on arstide kompetentsil ja äge kulgul ei saa teha püsimeigi! HUULE HERPES Huule “ohatist” tekitab inimese herpesviiruse tüüp 1 (HSV1). Olemas on ka HSV2, kuid see kahjustab pigem suguelundite limaskesta, põhjustades genitaalherpest. HSV on üks enim levinud viirushaigus inimestel, mille nakkusallikaks on samuti inimene. Viirusesse nakatumine toimub otsese kontakti kaudu läbi limaskestade või vigastatud naha (nt. suudlemisel). Kui inimene on juba kord nakatunud, jääb viirus tema organismi püsima kogu eluks. Viiruse osakesed säiluvad mitteaktiivselt närviganglionites. Aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe e. retsidiivi tekke tavaliselt samas piirkonnas. HUULE HERPES 80% inimestel esineb asümptoomset viiruskandlust, s.t. inimene on küll viirusesse
Ainult tüsistuste esinemisel on haiget vahel vaja ravida haiglas. Ravi järgselt on vaja kontrollida ühe aasta jooksul antikehade hulga vähenemist kadumist veres. Nii eelmised kui ka praegused partnerid vajavad uurimist ja ravi. Süüfilis on tõsine haigus! Mida veel teada? Võimalikud tüsistused väljaravimata haiguse puhul: Võivad tekkida ravile allumatud muutused ajus, närvisüsteemis ja südame veresoonkonnas. Ravimata süüfilishaige rase naine võib nakatada loodet. Nakatumine võib toimuda ka sünnituse käigus. Kuna süüfilis võib vahel kulgeda üldse ilma haigustunnuseta või vaevumärgatavate haigustunnustega, on soovitav perioodiliselt (näiteks kaks korda aastas) kontorollida end neil, kellel puudub kindel sekspartner. ck to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level a Second level Fourth level
rohukõrrele. Siis viskab saba ära ja võtab ümmarguse kuju selle tulemuseks on paksu kestaga ümmargune loomake, ootab päris peremeest (rohusööjad loomad). Vastse sattumisel looma maksa kest laguneb ja areneb seal 2 kuud. · Süstik kakssuulane 5-6mm pikkune, elab rohusööjates (lammas). Muna satub maismaa teo sisse (kõdu sees). Lambad aga tigusid ei söö, näksivad muru. · Paelussid · Millise looma söömisel võib toimuda nakatumine mis liiki ussiga?(KT KÜSS) Laiuss areneb kalas. (Rääbise sees) Liimuksolge kasutab ainult 1 peremeest. Munad peavad arenema inimesest väljaspool. Eristatakse emas-ja isasusse(tugev sabaosa). Emased munevad munad, mis peavad sattuma väliskeskkonda arenemiseks. U 2 nädala jooksul areneb munsast vastne. Muna satub inimese suhu (nt.väljaheiteid kasutatakse köögiviljade väetamiseks), edasi läheb ta sooltorusse, seal sooles koorub munast vastne
hapniku kudedesse. *retseptor retseptorvalgus vahetavad infot raku väli- ja sisekeskkonna vahel. *regulatoorne valgulised hormoonid reguleerivad organismi talitust, nt insuliin veresuhktusisaldust *kaitse antikehad võitlevad antigeenide vastu *liikumine kontraktsioonivalgud *enegereetiline funktsioon suht väike ja pointless. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sünrdoom, mida põhjustab HIV'i nakatumine. HIV haigus, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke. 2.5 NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on bioplümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid. DNA e desoksüribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Koosneb neljast nukleotiididst A, G, C, T. Keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Haiguse tekitajad dermatofüüdid kasvavad üksnes sarvestunud struktuurides (nahk, küüned, juuksed) ja nende pinnal. Seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine. Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib koos palju inimesi), harvem kodustes tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg. Sümptomid ehk avaldumine Haigusel on palju erinevaid avaldusvorme. Üks tüüpiline tunnus on krooniline ketendus 3.-4. ja 4.-5. varba vahel, sest need varbad on tavaliselt rohkem omavahel kokku surutud. Varbaid laiali
Tervisekäitumine on ettevõetud tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata objektiivselt kui efektiivne see on või mitte. Koolieelses eas tuleb selle kujundamiseks koos lapsega teha neid tegevusi: käte ja hammaste pesemine, söögi tegemine köögiviljadest, aktiivne liikumine õues jne. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal Pidev alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumide tarvitamine, HIV-sse nakatumine. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? APGAR on skaala vastsündinu seisundi kiireks hindamiseks sünnijärgselt. Sellega hinnatakse südame löögisagedust, hingamist, nahavärvust, lihastoonust ja reaktsiooni ärritusele. 8. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi. Rinnapiim: kõik imikule vajalikud ained odav ja kättesaadav ei saa valesti „valmistada“
Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. Igas lülis on hermafrodiitsed suguelundid. Tagumistes lülides on munad. Ühes paelussi kehalülis on ligikaudu 80000 muna. Päevas eraldub paelussi keha viimastest lülidest umbes 8 lüli. Nendes kaheksas lülis on valminud munad. Munad pääsevad peremehe organismist välja väljaheidetega. Enne suguküpseks saamist ja lõpp-peremehes elamist peavad paelussid arenema ühes või mitmes vaheperemehes. Inimene on paelussi lõpp-peremees. Nakatumine toimub vaheperemehe liha süües. Ümarussid Mõned ümarussid on parasiitse eluviisiga. Ümarussid on kujult ümarjad. Nende munad valmivad lõplikult, kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid, naaskelsabad. Ümarusside poolt põhjustatud haigusi nimetatakse helmintoosideks. Rõngussid Rõngusside keha koosneb paljudest lülidest. Need lülid on keha pinnal näha vagudena. Peaaegu igal lülil asuvad neil harjased
I Sugulisel teel levivad nakkused 1. Mis on sugulisel teel levivad nakkused? 2. Leia 10 sugulisel teel levivat haigust. Täida nende kohta tabel. Haigus Nakatumine Haiguse Nakkuse Ravi avaldumine/sümptom avastamise viisid id Klamüdioos Klamüdioosi *iseloomulik klaasjas voolus Klamüdioosi tekitab ravitakse antibiootikumidega. tekitab ja valulik urineerimine. bakter Chlamydia Enamik arste soovitab peale
Bakterite ehitus Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõnga...
Parenteraalset manustamist kasutatakse ägedatel juhtudel. Kõrvaltoimed: Äge neerupuudulikkus – i/v manustamine, neurotoksilisus – eelnev neerupuudulikkus (ärevus, treemor, deliirium, hallutsinatsioonid). 15. Milliseid inimese rakke nakatab HI-Viirus? HI-viirus seostub organismis CD-4 retseptoritega valge vereliblede (leukotsüüdid – kaitsefunktsioon) pinnal ja paljuneb. 16. HI-viiruse erinevad staadiumid. Kirjelda. Äge staadium: nakatumine, gripilaadsed sümptomid. Viirusekandja on nakkusohtlik. Latentne staadium: ilma ravita võib kulgeda keskmiselt 10a. Seedetraktipoolsed kaebused, kaalukaotus, väsimus, infektsioonid. Oluline ravi alustamine, viirusekandja on nakkusohtlik. AIDS: Immuunsüsteem on kahjustatud ulatuses, mis takistab organismil võitlust infektsioonidega. Iseloomulik on oportunistlike infektsioonide ja kasvajate teke. 17. Millal/kellel on näidustatud antiretroviirusravi
Jalaseen võib põhjustada ketendust üle kogu jala, mistõttu peetakse seda tihti ekslikult jalanaha kuivuseks. Jalgade seenhaigus on väga laialt levinud probleem, mida pole põhjust häbeneda ja mida tuleb ravida. Sellega puutub kokku keskmiselt iga neljas eurooplane (Aasias isegi iga kolmas kodanik) ja kõige sagedamini tabab tõbi 2040aastasi mehi. Kuidas jalaseen nakkab? Jalgade seenhaigusesse on väga lihtne nakatuda. Enamasti saadakse nakkus kohtades, kus jalad on paljad. Nakatumine toimub haige inimese küüntelt ja taldadelt eraldunud seeneniidistiku tükikeste kaudu, mis sisaldavad seenespoore. Levinumad nakkuse saamise kohad on ujumisbasseinide äärsed pinnad ning üldkasutatavad dushi- ja riietusruumid. Tugeva ja terve inimese kahjustamata nahk kaitseb organismi seennakkuste eest. Kui aga seenteeostega saastunud jalad pannakse jalatsitesse, kus on mikroorganismide arenguks sobivalt soe ja niiske keskkond, siis hakkab infektsioon levima. Seentele
sealne areng oli blokeeritud. Enamgi veel, muidu surmav P. Yoelii mutantne vorm ei tapnud hiiri ning olid hiljem immuunsed ka metsiktüübi vastu. PNP on just vajalik haigustekitaja arenguks sääse süljenäärmetes, kus moodustuvad ootsüüdid ja sealt mitmed spoorid, mis omakorda inimese vereringesse võimalusel tungivad. Veel on teada, et omandatud immuunsuse võib tekitada ka pidev nakatumine mittesurmavates kogustes. Seega on vaja leida tasakaal mutatsiooni suuruse ja selle poolt antava immuunvastuse vahel, et tagada malaaria vaktsiini efektiivsus ja ohutus. Üks viis, kuidas modifitseeritud parasiidi tüvesid vaktsiinina kasutada on kiiritatud malaariatekitaja spoorid, mis indutseerivad spetsiaalsete T-rakkude (CD8+) parasiit-tsütolüütilist vastust, mis kontrollib malaaria maksafaasi ja pidurdab ka verefaasi. Sellisele tulemusele jõuti, kui P
Süüfilis Tekkepõhjused ja-mehhanismid Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale sõlmeke, millest tekib väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10%...
mõlemad ahelad Viiruste tähtsus looduses ja inimeste elus. Põhjusavad haigusi Organism muutub tugevamaks Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d Nimeta viirusi: HIV, linnugripp, marutaud, puukentsefaliit, Newcastle'i haigus, tuulerõuged. Kuidas võidelda viirustega ja viirushaigustega? Vaktsineerimine. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirushaigus Nakatumine Ravi Sümptomid Rõuged Piisknakkus ennetav -inkubatsioon 10...12 vaktsineerimine päeva (7...17 p) -palavik külmavärinatega (39...40°C)
· Paelussid on paljulülise ja paelakujulise kehaga sooleparasiidid. · Sooleseina külge kinnitumiseks on neil iminappadega päis. · Kela piirkonnas kasvab palussil pidevalt lülisid juurde. · Paelusside siseehitus on lihtsustunud, neil on ainult kolm elundkonda: närvisüsteem, eritus- ja sigimiselundkond. · Palussid on liitsugulised. Isas- ja emassigimiselundid asuvad igas lülis. · Paelussi vastne areneb teise looma ehk vaheperemehe sees. · Paelussiga nakatumine toimub vastsega saastunud liha süües. · Paelussidest nakatavad Eestis inimesi kõige sagedamini laiussid. · Ümarussid on enamasti väikesed, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loomad. · Loomades parasiteerivaid ümarusse katab kutiikula, mis kaitseb ussi peremehe seedenõrede eest. · Ümarusside seedeelundkond on torukujuline ja mõlemast otsast avatud. · Ka ümarussidel puudub vereringe ja hingamiselundkond. · Erituselunditeks on umbtoruneerud.
novapdf.com) Ruumilise tiheduse taju ja ootused Mõjud tervisele Mõjud sotsiaalsele käitumisele Mõjud sooritusele Toimetulek tihedusega ja tiheduse vältimine You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Käitumine lühiajalide tihelioleku puhul Nakatumine Anonüümsus Deindividualtsioon Tiheliolek häireolukorras You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Privaatsus Isikutevaheline piirikontrolli protsess Füüsiline Psühholoogiline Isik vs grupp
keskkonnategurite koostoimes. Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust teatud keskkonna tegurite suhtes (lühinägevus, alkoholism, suhkrutõbi jne), keskkonnategurid seejuures kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. 3) Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei ole seotud pärilikkusega. Nt olmetraumad, nakatumine. Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Selleks, et normaalne rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon mõnelt selliselt geenilt, mis sel hetkel ei tohiks avalduda. 8 KOKKUVÕTE Referaadis oli juttu pärilikkuse alustest. Nendeks on geenid, DNA ja kromosoomid. Geenid koosnevad DNA-st . Sellisele järeldusele jõudsid eelmise sajandi lõpus James Watson ja Francis Crick
Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade ja neerude kahjustusi, infarkti (süda) ja insulti (aju). Struuma- kilpnäärme haiguslik suurenemine, mida põhjustab joodipuudus organismis. Maksatsirroos- mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks alkoholi liigtarbimine. Maksapõletik- kollatõbi, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Nakatumine toimub saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Uurea- ehk kusiaine, valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Melaniin- tume pigment, mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon.
(eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtt. Baktereid ja seeni kasutatakse taimede seenhaiguste ja kahjurputukate biotõrjeks ning baktereid heitvete puhastamiseks. Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Selles kasutatakse linde, putukaid, seeni, baktereid ja viirusi. Biotõrje on üks mahepõllunduse eeldusi. Biotõrjed: Seen seene vastu – Nakatumine toimub eostega värskelt raiutud kändude kaudu. Värskete kändude töötlemine biotõrjevahendiga ROTSTOP vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See
(eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtt. Baktereid ja seeni kasutatakse taimede seenhaiguste ja kahjurputukate biotõrjeks ning baktereid heitvete puhastamiseks. Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Selles kasutatakse linde, putukaid, seeni, baktereid ja viirusi. Biotõrje on üks mahepõllunduse eeldusi. Biotõrjed: Seen seene vastu – Nakatumine toimub eostega värskelt raiutud kändude kaudu. Värskete kändude töötlemine biotõrjevahendiga ROTSTOP vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See
Viiruste ehitus Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on desoksüribonukleiinhappe (DNA) või ribonukleiinhappe (RNA) molekulid ( joonis 1). Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel viirustel kaheahelaline DNA ja RNA. Nukleiinhapped on suutelised säilitama viiruse pärilikku informatsiooni ning andma seda edasi järeltulevatele viiruste põlvkondadele. Viirus genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Näiteks lastehalvatus tekitav polioviirus koosneb ühest üheahelalise RNA molekulist, gripiviiruse genoom aga kaheksast erinevast RNA molekulist, millest igaüks kodeerib teatud kindlat viiruse elutegevuseks vajalikku valku. Väiksemad viiruse genoomid koosnevad umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (näit. Mõned bakteriviirused), suured aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel viirustel kuni kolm geeni ja suurimatel ...
Taimerakke kaitseb viirusnakkuste eest rakukest ning välispinnale eritatavad lipiidid. Taimeviirused sisenevad rakku kas vigastuste kaudu või putukate abil. Nakatunud taime fotosüntees aeglustub, ainevahetus häirub ja kasv pidurdub. Enamik nüüdisajal inimestel massiliselt levivaid nakkushaigusi on viirustekkelised (DNA rõuged, herpes, soolatüükad; RNA gripp, marutaud, mumps, punetised, AIDS, hepatiit). Suur osa tõvestavaid viirusi kandub edasi õhu kaudu ja nakatumine toimub piisknakkuse teel (gripp, punetised, leetrid, herpes). AIDSI ja mõnda hepatiidi nakatutakse kas verega või sugulisel teel. Toiduga levivad lastehalvatus ja mõned hepatiidid. Loomad levitavad marutaudi ja ajukelmepõletikku. Suur osa viirusi on liigi- ja koespetsiifilised. Võitluseks bakterhaigustega on tõhusaks vahendiks antibiootikumid (keemilised ühendid, mis pidurdavad bakterite ainevahetust ja paljunemist, pärssides transkriptsiooni või translatsiooni)
· suhkruhallus järskude temperatuurikõikumiste korral või suure õhuniiskuse korral sokolaadi pinnale moodustuvad väikesed veepiisad, milles lahustub suhkur. vee aurumisel jäävad järele suhkrukristallid, mis moodustavad hallika kirme · rasvahallus- liiga kõrgel temperatuuril säilitamisel tekivad väikesed rasvatilgakesed, mis ruumi jahenedes moodustavad hallika kirme Veel on vigadeks kibe, läppunud maitse, lõhn ja nakatumine kahjuritest. Säilitamiseks sobilik temperatuur 18...20°C. KOMPVEKID Laialdase sortimendiga kondiitritoodete rühm, mida valmistatakse erineva koostisega kompvekimassist. Tooraineks on suhkur, tärklisesiirup, kakaosaadused, piimasaadused, rasvained, pähklid, mandlid, puuviljad, marjad, alkohol... Põhietapid valmistamisel on: massi valmistamine, selle vormimine ja tükeldamine, glasuurimine ( glasuuri korral), jahutamine, etikettimine, pakkimine.
Lõhn määrab ära, kes sobivad. Soolestikus olevat mikroflorat tuleb uuendada. Kui puudub normaalne mikroflora, tekivad haigused. Patogeensed bakterid eritavad patotoksiine, mis tekitavad haigusi. Botulismitoksiin on kõige tõhusam toksiin. Bakteriaalsete haiguste raviks kasutatakse antibiootikume. Antikehad teevad kahjutuks bakterite toodetud toksiine. Bakter muutub toksiliseks, kui nad on oma elu ära elanud. Tuntumad bakteriaalsed haigused: Haigus Nakatumine Piirkond, mida organismis kahjustab Tuberkoloos Hingamisteede kaudu Kopsud Teetanus e kangestustõbi Haavade kaudu Põhjustab krampe Gonorröoa Suguline kontakt Suguelundid Düsenteeria Toiduained, pesemata käte vahendamisel
5x4-8µm. Kusjuures algmaterjalis ei ole võimalik leida eoseid. Puuduvad viburid liikumiseks, kuid sellele vaatamata annab tahkel söötmetel hästi levivaid pesi (libisev liikumine). C. perifringens jaotatakse 5 serotüüpi (A,E) vastavalt produtseeritud eksotoksiinide antigeensele struktuurile. C.perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. STAPHYLOCOCCUS AUREUS Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,81,2 m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
