HIV (0)

HIV
Mis on HIV ja AIDS?
HIV on viirus , mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele.
HIV- nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid , seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad.
HIV- nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS.
AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega.
HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida.
HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud , võib veel pikka aega hea tervise juures püsida.
HIV-nakkuse kulgemises eristatakse mitmeid faase . Viirus võib aastaid inimese organismis elada, ilma et mingid sümptomid selle olemasolu reedaksid. Haiguse kulg sõltub sellest, millise viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Lisaks sellele nõrgendavad inimese organismi vastupanuvõimet HI-viirusele samaaegselt põetavad nakkushaigused – nagu näiteks suguhaigused , aga kindlasti mitte ainult.
Ajavahemik nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele eluviisidele ning käib ettenähtud aegadel nakkushaiguste arsti ehk infektsionisti vastuvõtul.
Kõigile HIV-i nakatunud inimestele, sealhulgas ka ravikindlustust mitte omavatele on nakkushaiguste arsti vastuvõtud tasuta!
Kuidas HIV levib?
HIV levib kaitsevahenditeta seksi kaudu.
Kaitsevahenditeta (kondoomita) ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega on üks peamiseid HIV-levikuteid maailmas. Ning seda nii homo- kui heteroseksuaalsetes kontaktides. Eriti suure riskiga on kaitsevahendita vaginaal- ehk tupeseks ja anaal- ehk pärakuseks. Kaua aega peeti oraal- ehk suuseksi HIVi suhtes ohutuks, kuid nüüd on arvukad uuringud näidanud, et nakkuse võib saada ka sel viisil.
HIV levib ühist süstalt kasutades.
Teine peamine HIV-levikutee on viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad – kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. Eriti on ohustatud inimesed, kes süstivad narkootikume eelnevalt kellegi teise poolt kasutatud süstla või nõelaga. Väga ohtlik on ka muu süstimisvarustuse jagamine (nagu ühise filtri kasutamine, ühest anumast narkootikumi tõmbamine jms).
HIV levib emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu, kuid sellist nakatumist saab vältida.
HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab ära hoida! Kui kasutada viirusevastast ravi alates raseduse esimesest poolest, võib vastsündinu nakatumisriski langetada isegi kuni 70%. Lisaks soovitatakse sünnitus teostada keisrilõikega ning lapsele ei anta HIV-positiivse ema rinnapiima, vaid teda toidetakse kunstliku toiduseguga. Ka lapsele antakse retroviirustevastast ravi. Kõigi nende abinõude kasutuselevõtmisel väheneb lapse nakatumisrisk 1–2%-ni.
Kuidas HIV ei levi
Inimene ei nakatu HIVi õhu kaudu.
Asjatu eelarvamus tekitab hirmu, aga HIV ei levi ei rääkimisel, laulmisel, köhides ega aevastamisel. Seda väga lihtsal põhjusel – viirus sureb toatemperatuuril ära. Elada suudab ta ainult inimese organismis.
Inimene ei nakatu HIVi vee kaudu.
HIV ei levi ka veega ega putukahammustusest. Kartma ei pea ühes basseinis ujumist ega sääsehammustust.
Samal põhjusel ei nakatu inimene HIVi viirusekandjaga koos töötades või õppides, kallistades, ühest tassist juues, ühist WCd kasutades ja nii edasi.
Tavalises kodumajapidamises , ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. HIV ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Nakkus ei levi kättpidi ka tervitamisel, patsutamisel ega kallistades. Grippi on palju lihtsam saada, HIV- nakkust on palju lihtsam vältida.
Kuidas kaitsta ennast HIV eest
Kondoomi kasutamine on lihtsaim viis kaitsta ennast suguhaiguste ja HI-viiruse eest.
Rasestumist aitavad vältida tabletid, pessaar või spiraal, kuid nakkuste vastu need mingit kaitset ei paku. Katkestatud suguühe ei kaitse HIV-i, suguhaiguste ega raseduse eest.
Kondoome on erinevaid - meestekondoomid, eriti tugevad kondoomid anaalvahekorra jaoks, aromaatsed kondoomid jms. See on ka kondoomi peal eraldi kirjas. Nt extra strong tähendab anaalseksi jaoks sobivat kondoomi ning aromatiseeritud kondoomid sobivad suuseksi jaoks.
Enamik kondoomide purunemise juhtudest on põhjustatud nende valest kasutamisest, seega

• ära osta kondoome kioskitest või muudest kohtadest , kus need võivad olla päikese käes seisnud
  
• hoia kondoome kuivas ja jahedas kohas, mitte päikese käes ning kontrolli kondoomide kehtivusaega ja pakendit , et see oleks terve
  
• kasuta kondoomi iga suguühte ja suuseksi ajal, kondoomi kasutamine vaid aeg-ajalt ei suuda sind nakkuste eest kaitsta
  
• ava pakend ettevaatlikult, pikad küüned ja ehted võivad kondoomi katki teha
  
• rulli kondoom lahti nii palju, et näed, kuidas seda peale asetada
  
• eemalda õhk kondoomist seda otsast pigistades
  
• enne kui rullid kondoomi jäigastunud peenise peale, tõmba eesnahk tagasi
  
• rulli kondoom kuni peenise alaosani ja kontrolli, et selle ülaotsa ei jääks õhku (õhk kondoomi ülaosas on kõige tavalisem kummi rebenemise põhjus)
  
• kasuta vajadusel vee baasil valmistatud libestusainet (kindlasti anaalvahekorra ajal). Vaseliin , päevitusõli, või, vahukoor , liköör või muu alkohol teevad kondoomi hapraks ja see võib puruneda
  
• hoia peale seemnepurset kinni kondoomi alaosast ja tõmba peenis partnerist välja
  
• tee kondoomile sõlm ja hävita see koos muu prahiga
  
• kasuta iga suguühte ajal uut kondoomi
  

NB! Varu piisavalt kondoome, sest neid võib vaja minna rohkem kui üks.
Lisaks kondoomile saab nakatumise riski vähendada järgmistel viisidel:

• Seksist hoidumine või seksi edasilükkamine ehk abstinents - kõige kindlam viis kaitsta end nii HIV-nakkuse, soovimatu raseduse kui ka sugulisel teel levivate haiguste eest. 100% saabki kindel olla vaid siis, kui ei ole kellegagi seksuaalvahekorras.
  

• Monogaamia - ole vahekorras vaid ühe inimesega, kes on omakoda seksuaalvahekorras ainult sinuga. Sugulisel teel levivatesse haigustesse ei nakatu need paarid, kellel ei ole elus olnud teisi seksuaalpartnereid.
  

• Kui olete püsipartnerid ja otsustate olla kondoomita vahekorras, siis tuleks eelnevalt käia koos tegemas testi nii HIV-le kui levinumatele suguhaigustele, et olla kindel partneri mitte nakatumises. Püsisuhtes on oluline vastastikune truudus .
  

• Turvaseks - ära lase oma partneri spermal, verel ega tupevedelikul sattuda oma kehasse suu-, tupe - või pärakuseksi ajal.
  

• Vali partnereid - kui Su partner süstib narkootikume või tal on mitmeid erinevaid seksuaalpartnerid, siis on nakatumisoht suurem. Kui märkad partneril mingeid kahtlasi lööbeid, haavandeid või eritust, siis ära temaga seksi. Pigem uuri välja, millega on tegemist ja soovita tal arsti juurde minna. Pea meeles, et ainult vaatlusest ei piisa, sest mitmetel haigustel nähtavad tunnused puuduvad. Ka igati terve väljanägemisega inimene võib olla HIV-nakkuse kandja või omada suguhaigusi.
  

HIV Eestis ja euroopas

• Eestis on HIV leitud enam kui 6800 inimesel.
  Eestis on HIV-nakatunuid avastatud üle 6800. Esimene HIV- nakatunu avastati 1988. aastal; aastatel 1989–1999 oli uusi juhtusid aastas kümmekond. Uute juhtude arv hakkas kasvama aastast 2000. Kontsentreeritud epideemia (see tähendab nakkuse levik mingis kindlas inimeste ringis ) süstivate narkomaanide hulgas kuulutati sotsiaalministri poolt välja 14.02.2001. Aastast 2002 on uute registreeritud juhtude arv aasta-aastalt langenud.
  

• Nakatunuid võib olla kokku üle 12 000.
  Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 6286 inimesel, kuid tegelik nakatunute arv võib olla isegi kuni kaks korda kõrgem. Inimene võib elada pikemat aega, teadmata, et ta on HIVi nakatunud, sest haigus võib mitme aasta vältel kulgeda ilma sümptomite ja kaebusteta. Seetõttu peaksid end HIV-nakkuse suhtes laskma uurida kõik inimesed:
  
  • Kes on olnud kaitsmata seksuaalvahekorras juhupartneriga või inimesega, kellel on olnud mitmeid seksuaalpartnereid.
    
  • Kes on süstinud narkootikume kellegi teise poolt eelnevalt kasutatud süstla või nõelaga või on olnud kaitsmata seksuaalvahekorras narkootikume süstinud ning teistega ühist süstimisvarustust kasutanud inimesega.
    

Praeguseks on Eestis sündinud 33 HIV- positiivset last.
HIV-nakkuse ülekandumine emalt lapsele võib toimuda raseduse käigus, sünnitusel või rinnapiimaga toitmisel. Sünnituse käigus on nakatumisrisk 25–30% ning see sõltub jällegi ema haiguse staadiumist – mida kaugemale on arenenud haigus, seda suurem on ka risk – ning veel paljudest muudest faktoritest. Vaginaalse (tupekaudse) sünnituse korral on risk nakkust saada suurem kui keisrilõikega sünnitades. Rinnapiimaga nakatumise risk on 7–22%. HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab vastavate ravimitega ära hoida! Nakatumise tõenäosust on võimalik vähendada mõne protsendini.
Alates 1980-ndate aastate lõpust on HI-viiruse/AIDSi levik olnud Euroopa Liidus peamine probleem ja esmane prioriteet. Liikmesriikide koostööl on oluline osa algstaadiumis epideemiate ohjeldamises. Euroopa Liit on rahastanud projekte ja loonud koostöövõrke kõikide asjaomaste partnerite ühendamiseks, kogemuste vahetamise kiirendamiseks ja haavatavamate inimrühmade probleemidega tegelemiseks. Euroopa Liit on aktiivselt tegutsenud ka arengumaades ja ülemaailmsel tasandil. Euroopa Liit rahastab 55% ulatuses ülemaailmse HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi tegevust.
Kuna viimaste andmete kohaselt tõuseb uute nakatumiste arv kõigis ELi liikmesriikides ning Ida-Euroopas asuvates naaberriikides, tuleb tugevdada juba kohaldatavaid meetmeid. Võitluses epideemia viimase laine vastu on peamisteks meetmeteks ennetamine, ravi ja hooldus , toetus ja koostöö. Tulevane raamistik peab koondama tähelepanu ennetusprogrammidele, mis on oluline tugi võitluses HI-viiruse/AIDSi vastu. Ennetustööd tuleks kombineerida teabe, nõustamise, ravi ja sotsiaalteenuste parema kättesaadavusega, et vähendada epideemia negatiivset mõju. Õnnestumiseks tuleb koondada ressursid ja teadusuuringud, koordineerida jõupingutusi ja rahastada eriprojekte. HI-viiruse/AIDSI leviku oluline ja jätkusuutlik piiramine on võimalik ainult kõigi osapoolte koostöös.
Veel teadmiseks:
Rahvusvaheline AIDSi ohvrite mälestuspäev
Iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval meenutatakse üle kogu maailma kõiki neid, kes on läbi aastate surnud AIDSi ja näidatakse üles toetust HIV ja AIDSiga elavatele inimestele.
Rahvusvahelist AIDSi ohvrite mälestuspäeva tähistatakse alates 1983. aastast. Eestis tehakse seda regulaarselt alates 1993. aastast. Kuna AIDS jätkab oma laastavat hävitustööd kogu maailmas, mälestatakse sel päeval lahkunuid ning püütakse saavutada üksmeel ühiskonnas võitlemaks epideemiaga.
Mälestuspäeva tähistatakse maailmas väga erinevalt: alates sõprade kogunemisest lahkunute mälestamiseks väikeses kinnises ringis kuni tuhandete osalejatega demonstratsioonideni.
Punane lint
Punase lindi idee sai alguse 1985. aastal Ameerika Ühendriikidest, kus seda kõigepealt kasutati kui narkootikumide vastase võitlemise sümbolit. 1985. aastal tapsid Mehhiko narkokaupmehed DEA (Drug Enforcement Administration) 37-aastase agendi Kiki Camarena. Kiki Camarena töö eesmärk oli võitlus narkokaubandusega ning nende püüdluste auks hakkasid tema sõbrad ja naabrid kandma punasest siidist märki. See komme laienes ning punast linti hakati kasutama Uimastivaba Ameerika kampaanias (Drug-Free America) kui narkootikumidega võitlemise sümbolit Ameerikas. Hiljem hakkas seda sümbolit HIV ja AIDSi vastu võitlemisel kasutama ja laiemalt tutvustama laulja ja laulukirjutaja Paul Jabara, kes ise suri hiljem AIDSi. Tema mälestuseks loodi 1993. aastal Punase Lindi Fond. Nüüdseks on see märk kasutusel kogu maailmas ning sellel on kindel koht paljude HIV ja AIDSiga võitlevate organisatsioonide sümboolikal.