- Veise papilloomiviirus, inimese papilloomiviirus (HPV) (üle 100 HPV tüübi) - Enamik HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte. - Teatud HPV tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel erinevaid tüükaid. - Umb 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonnas nakkushaiguseid. - Kõige levinumad vähki põhjustavad tüved on HPV-16 ja HPV-18. - Viirus siseneb organismi haavade kaudu, mis asuvad nahal või limaskestal. - Nakatumine toimub haavade kaudu. (kandjal on villid/kui puruneb, vabaneb viirusosakesed) Gripiviiruse genoomis tekivad paljunemisel kergelt mutatsioonid. Seetõttu on tarvis selle vaktsiini koostist iga aasta täiustada ja muuta. Papilloomiviirusel on palju erinevaid tüvesid, osad tüved põhjustavad vähi teket (emakakaelavähk). C-hepatiit põhjustab häireid maksas ja viirusekandja on nakkav kogu aeg.Herpeseviirus ei pruugi organismis sümptomite näol üldse avalduda. Suurem osa inimestest nakatunud
ja kinnitamisel rakku. Viiruste seltsid · DNA- viirused: herpesviiruste, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond · DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskiptaas, nt. Retoviiruste sugukonna viirused, hepatiit b · RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumps- ja marutõveviirus · Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: sateliitviirused, viroidid Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku sisemusse, kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viruse paljunemine. Kas varajane ( toodetakse regilatoorgeenide järgi valke, mis mõjutavad raku elutegevust) või hiline (toimub viiruse DNA replikatsioon- tehakse koopiaid, valke, millest saab moodustada kapsiidi siis pakitakse kokku ja viirus väljub rakust.
väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena. Õppesisu: Seente välisehituse ja peamiste talitluste võrdlus taimede ja loomadega. Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel. Seente paljunemine eoste ja pungumise teel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses. Põhimõisted: ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisa. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 3
suuremal määral ka heteroseksuaalsel teel. Sellegipoolest näitab hindamismeeskonnale esitatud tõendusmaterjal, et uute HIV-juhtude arv naiste seas on Eestis jäänud samale tasemele mitme aasta vältel. Naiste proportsioon uute nakkusjuhtude hulgas on suurenenud, kuid selle põhjuseks on pigem uute nakkusjuhtude arvu langus meeste seas kui naiste seas tuvastatud HIV-i nakatumise absoluutmäära tõus Esimene HI-viirusesse nakatumine registreeriti 1988. aastal. 2000. aastal kasvas tuvastatud HIV-i nakatunud inimeste arv järsult ning 2001. aastal mõisteti riigis, et kujunenud on kontsentreeritud epideemia SN-ide populatsioonis. 2001 aastal: · Praktiliselt kõik (98%) uutest HIV-juhtudest registreeriti kahes Eesti piirkonnas: Tallinnas või Ida-Virumaal. · Peaaegu kõik (90%) AIDS-i Nõustamiskabinettides6 tuvastatud uutest HIV-juhtudest olid vastavalt registreeritud andmete seotud
Inimese elus geenitehnoloogias kasutatakse viiruseid viirusvektoritena vajalike geenide viimiseks rakkudesse, viirused põhjustavad mitmesuguseid haigusi viirushaigustesse nakatutakse mitukorda rohkem kui bakterhaigustesse Nimeta 3 inimese viirus haigust(kahjustused ja nakatumine) Tuulerõuged villid nahal hingamisteede kaudu Herpes e ohatis villid huultel viirus säilib närvirakkudes kontaktnkkus Soolepõletik kõht lahti iiveldus, palavik kontaktnakkus Kuidas võib toimuda nakatumine viirushaigustesse(5) iga viivi kohta 1 haigus Kuidas saab vältida viirushaigusi(3) Miks ei sobi antibiootikumid viirushaiguste raviks kuna need mõjuvad ainult rakulistele organismidele Viiruste kasutamine geeni teraapiaskasutatakse viirusvektoritena vajalike geenide viimiseks rakku Blond mees dominantne AA v Aa Punapäine naine retsessiivne aa Blondid lapsed Aa AA x aa AA a a Aa Aa Aa Aa 100 %blond Aa x aa Aaaa Aa Aa aa aa 50 % blond 50% punane Naine lühinägelik aa
INIMESE ÕPETUS Noored ja uimastid Jana Smirnova ja Kärt Kool 7.klass Miks noored üldse teevad algust uimastite tarvitamisega? nende sõbrad tarvitavad uudishimust uimastid on kergesti kättesaadavad uimastid sümboliseerivad noorte jaoks mässumeelsust, iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist Uimastite tarvitamine on alati riskantne. Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul, on järgmised: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on et uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga Uimastitega seotud nakkushaigused ...
neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos 39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp
Parasitoloogia konspekt Protozooloogia Helminoloogia Endomoloogia On teadus parasiitidest Parasiit on organism, kes toitub peremeesorganismi kudedest/rakkudest, toitatainetest, 1. Siseparasiidid parasiteerivad peremehe organites/kudedes e. ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toim...
Kodune töö Suguhaigused Suguhaigusteks loetakse: · Süüfilist · Gonorröad · Trihhomonoosi · Klamüdioosi · Genitaalherpest Süüfilis. Eristatakse · omandatud saadakse eluajal · kaasasündinud süüfilist nakatumine on toimunud ema raseduse ajal Omandatud süüfilise puhul eristatakse · Värsket teisest süüfilisest · Peitelist (latentset) teisest süüfilist · Taaspuhkevat teisest süüfilist Kaasasündinud süüfilise puhul eristatakse: · Loote süüfilist · Varast kaasasündinud süüfilist · Hilist kaasasündinud süüfilist Gonorröa ehk tripper. Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja naistel algav valuliku urineerimisega
ülesanne). 2) Aitab kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. Viiruste paljunemine toimub ainult elusates rakkudes ja selleks peab viirusosake sisenema rakku. Seda nimetatakse raku nakatamiseks. 3 etappi: 1) Viirusosake kinnitub raku pinnale apsiidi või ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite ehk ankusmolekulide abil. Antiretseptorid seostuvad peremeesorganismi raku pinnal olevate retseptoritega. Et saaks toimuda nakatumine, peavad peremeesorganismi raku pinnal olema viiruse poolt äratuntavad retseptorid. 2) Viiruse sisenemine rakku, see toimub erinevalt ümbrisega ja ümbriseta viirustel. Ümbrisega viirusosakesed sulatavad oma ümbrise kokku peremeesraku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid peremeesraku sisse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või toimub see endotsütoosi (pino- või fogotsütoosi) teel.
Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvukohad : rukkipõllududel , harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest.Terade murdepind peab olema valge või kergelt lillakas. Pruunika-kollaka murdepinnaga terad ei ole kõlbulikud. Nakatumine Tungaltera põhimassi moodustab tihe seeneniitide põimik nn sklerootsium. Tera pinnale arenevad eoskandjad, milledes valmivad seene paljunemiseks vajalikud eosed. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad
SÜÜFILIS Koostajad: Annemai Harak ja Kelly Mekk Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilis on sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt aktiivsed noores ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Mis on selle nakkusallikaks? Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud inimene. Haige muutub nakkusohtlikuks siis, kui tema suguelunditel või mujal tekivad esmased või teisesed süfiliitilised haavandid. Haige nakkusohtlikkus väheneb oluliselt ka ravimata juhtudel pärast esimest aastat. Haigusetekitajate levimine Süüfilise haigusetekitajad levivad
Haiguse õitsemisperioodis tekivad hingamishäired. Haiguspilt võib kulgeda erinevalt: osa haigetel ilmnevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused, krambid, mis kaelas ja kõrilihases tingivad tugeva valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel (hüdrofoobia ehk veekartus). Surm saabub tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. (Marutõbi) Marutõbi levib sülje kaudu, sest ta paljuneb süljenäärmetes. Viirusega nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta või kriimustusse või haava. Kõige ohtlikumad viirusekandjad on hundid, rebased, kährikud, hahkhiired, kassid, koerad ja hiired.. (Marutõbi, Marutaud) Marutõve vastu on olemas vaktsiin, mida kasutatakse nii haiguse ennetamiseks kui antiseerumina. Ravina toimib see ainult siis kui vaktsiini süstida paar päeva peale viirusega kokkupuudet, hiljaks jäädes (kui viirus jõuab närvisüsteemi) pole enam ravi. Oluliselt
Hematoloogia-onkoloogia kliinikum 2010). 5.KONDÜLOOMID Kondüloomid on käsnjad moodustised, mida põhjustab inimese papilloomviirus. Kondüloomid võivad põhjustada kihelust ja valu. Papilloomviirus mõjutab inimese epiteelkoerakke, mille tagajärjel tekib rakkudes kasvajataoline vohang. Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid (välissuguelundeid, naisel ka tuppe ja emakakaela), aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel. Nakatumine toimub otsese kontakti kaudu. Võib juhtuda, et viirus jääb rakkudesse pikaks ajaks ootele seniks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused. Kondüloome on võimalik diagnoosida juba läbivaatuse käigus. On võimalik ka laboratoorne koe uuring ja viirustüübi täpsustamine. Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised. Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks (Põder 2010). Vormid:
Kusjuures algmaterjalis ei ole võimalik leida eoseid. Puuduvad viburid liikumiseks, kuid sellele vaatamata annab tahkel söötmetel hästi levivaid pesi (libisev liikumine). Clostriduim perifringens jaotatakse 5 serotüüpi (A?E), vastavalt produtseeritud eksotoksiinide antigeensele struktuurile. Clostridium perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. 4.4.Staphylococcus aureus Nakkuse allikad: · Esineb inimese nahal, limaskestadel, kehavedelikus · Esmane nakkuse allikas inimene, harvem loom
6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsione...
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel
linna Lastehaigla psühhiaatriaosakonda 68 last (vanuses 11-12) alkoholi- ja narko- probleemidega. Kuna on ilmnenud narkootikumide - ja alkoholiprobleemid just aina nooremate laste seas on oluline kaasata ennetustöösse oma ala spetsialiste. Jõukohane ja läbimõeldud ennetustöö on odavam kui hilisemate tagajärgedega tegelemine. Tõhus ennetus- ja teavitustegevus aitab säästa laste elusid ja tervist ning takistada nende sattumist kriminaalsele teele. Kasvanud on ka HIV/AIDS-i nakatumine ka üsna noorte laste seas. 4. Lahendus Projekti lühiajaliseks eesmärgiks on 25. juuni 2009 läbi viia Keila linna kolme kooli (Keila Algkooli, Keila Gümnaasiumi ja Keila Ühisgümnaasiumi) 5 klassi õpi- lastele(~140) nädalane aktiivõpe mõnuainetest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Projekt kaasab Keila linna noorsoo- ja sotsiaaltöötajad, kes on saanud vastava kooli- tuse ja viivad uimastiennetusnädalat läbi ning koolide juhtkonda ja viiendate klassiju-
Viirused On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3. Puudub iseseisev ainevahetus 4. Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Ehitus ja elutegevus · Mustad pallid on ensüümid · Sees nukleiinhappe spiraal, kas DNA või RNA ·...
AIDS-i ei saa täielikult välja ravida ja selle vastu ei ole ka vaktsiini. Selleks, et diagnoosida AIDS-i, peab olema lisaks AIDS-i tunnustele ka mingi nakkus, millesse terved inimesed ei haigestu. Ravimeid peab võtma regulaarselt ja ühtegi korda ei tohiks vahele jätta, muidu ei toimi ravimid vastavalt. HIV ja raseduse tagajärjed. Loode võib nakatuda raseduse ajal,samuti sünnitusel või sünnitusjärgsel perioodil rinnaga toitmisel. Arvatakse, et 25-40% toimub nakatumine raseduse ajal ja 60-70% sünnitusel. HIV-positiivsetel on sündivus tunduvalt madalam. Viljatus on samuti seotud sugulisel teel levivate infektsioonidega, HIV-positiivsete naiste vähese seksuaalse aktiivsusega, aga ka munarakkude valmimise alanemisega. Lapsed, kelle sünnitavad HIV positiivsed emad, on vahetu sünnitusjärgse testi järel alati ka ise HIV positiivsed. Seda sellepärast, et neil on oma ema immuunsussüsteem ning nad jagavad antikehasid
· Kortisooli tase suureneb stressi korral (KÜSI KIMILT KORTISOOLI TOIMEID!) · Kortisool avandab immuunsüsteemile pidurdavat mõju. Pärsib antikehade teket · Kortisool vähendab tursest tulenevat mõju. · Kortisool ei toimi mikroobile! Mikroobid jäävad organismi edasi, kuna on pidurdatud, siis organismi vastupidavus on nõrgendatud. Kuna antikehad alla surutud, siis stressikatel inimestel haigustesse nakatumine suurem (sportlased) antiallergiline toime (allergia - ülitundlikkus mingi antikeha suhtes) Glükokortikoidide ravimipreparaadid on prednisoloon, deksametasoon (allergiate jaoks) · kortisool ainevahetusele avaldab mõju põhiliselt siis, kui on vaja reserve kasutusele võtta. Kui kõht tühi, veres enam glükoosi piisavalt pole, langeb, nüüd vaja mujalt glükoosi energiaks. Kortisool igapäevasele regulatsioonile siis, kui tarve millegipärast suureneb. Nälgimine nt
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
Kus leidub? Levib pinnavetes – järvedes, jõgedes, ojades, ka soojendatud majapidamisvees. Kuidas ennetada? Selleks, et olla veenunud, et joogivee kaudu ei satuks organismi mikroobset saastet, tuleks vett enne joomist kuumutada vähemalt 60 kraadini. Enterohemorraagiline E-coli (EHEC) See bakter esineb veiste ja teiste mäletsejate soolestikus. Levivad kehva hügieeni tõttu ning võivad põhjustada vereeritusega kõhulahtisust. Neerupuudulikkuse korral võib bakterisse nakatumine lõppeda surmaga. 2013. aastal registreeriti 1612 haigusjuhtu. Kus levib? Mõningatel juhtudel toores kapsas, aga ka veiselihas ja toorpiimas. Kuidas ennetada? Loomseid saadusi tuleks kuumutada. Toiduga tegeledes tuleb olla hoolikas (pesta lõikelaudu ja nuge ning pärast tualetis käimist pesta hoolikalt käsi).
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel
Bakterid Bakterid prokaüoodid ehk eeltuumsed Bakterioloogia mikrobioloogia L. Pasteur 1857 a. Tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud,see on kuni 70 kraadini kuumutamine. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878 a. Jõudis ta haiguste juurde Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Ta töötas välja marutaudi vaktsiini. A. Fleming avastas penitsilliini. Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest membraan Vibur Plasmiid, ta on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsete...
................9 Kokkuvõte ............................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................12 3 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest HIV-i nakatumine on noori puudutav probleem ja sellest peaks teadlik olema iga teismeline. Leian, et kõik peaksid teadma HIV-st olulisemaid asju, seepärast valisin ka mina selle teema, ning õppida vältima sellesse nakatumist. Selles referaadis on kirjas ka AIDS-ist ( HIV lõppstaadium ) ning selle ajaloost. Mina, kui kooliõpilane, kes tutvub esmakordselt iseseisvalt nii levinud haigusega, tegin terve referaadi osadeks, mis on kõik ära jagatud pealkirjade järgi.
Kondüloome diagnoositakse vaatluse alusel, spetsiaalset proovi nende jaoks ei ole. Kondüloomide raviks kasutatakse erinevaid paikseid ravimeid, külmutamist, kõrvetamist või eemaldatakse need operatsiooni teel. Inimese papilloomiviiruse teatud tüved põhjustavad emakakaelavähki, harvem võivad nad põhjustada ka teiste paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Herpesviirusesse nakatumine võib põhjustada villide teket nakatumiskohal. Need võivad muutuda haavanditeks ja hiljem kattuda koorikutega. Kõige tuntum herpese vorm on nn „ohatis”, mis esineb huultel või suu limaskestal. Kui herpesviirusest põhjustatud villikesed esinevad suguelunditel või nende ümbruses, siis nimetatakse haigust genitaalherpeseks. Genitaalherpes levib nii suu-, tupe- kui pärakuseksi ajal. Villid võivad tekkida tuppe,
alatüüpi. Mutanteeruvad kergesti Papilloomviirus Kondüloom-suguelunditele tekkinud villid soolatüükad Partikkel kera Genoom kaheahelaline DNAst koosnev rõngasgenoom Nakatab nahka ja limaskesti, levib sugulisel teel Vahel haigustunnused puuduvad Võib põhjustada vähki, nt emakakaela vähki C-hepatiit Esialgu sümptomiteta Krooniliseks muutudes, kahjustab maksa Nakatumine vere kaudu Plussahelaga RNA-viirus Ikosaeedriline kapsiid Herpes ohatis Enamasti sümptomiteta Nakkusfaasi, mil sümptomid puuduvad nim latentseks faasiks. (viiruspartikleid ei toodeta) Nakatumine nahakontakti kaudu ja kokkupuutes kehavedelikega. 60-90% inimestest nakatunud Genoom pikk kaheahelaline DNA, milles üle 80 geeni Kapsiid ikosaeedriline, ümbritsetud glükovalke sisaldava geeniga
täielikult hävineda. (Crop Post-Harvest, D.Rees, Blackwell) Lehemädanikku iseloomustavad lehtedele tekkivad pruunikad laigud, kirme lehtede ülemisel poolel (Joonis 1), mis levivad lehtedel üha edasi, kuniks kogu vars muutub mustaks ja kuivab. Joonis 1. Lehemädanik, levinud taimelt taimele (Scanpix) Soodsamates kliimatingimustes nagu kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuridel 10…20 0 C haiguse levik soodne. Mugulate nakatumine toimub sademetega, kus uhutakse haigustekitajad mugulateni. Teine haigestumise võimalus on koristamise ajal, mil mugulad puutuvad kokku nakatunud pealsetega. Nakatunud mugulate pinnal tekivad pruunid, violetsed või hallid veidi 5 sissevajunud kõvad laigud, mis kiirtena tungivad mugula sisemusse, kahjustades sellega seega ka mugulat. Säilivus kahjustunul mugulal on pea olematu (Crop Post-Harvest, D
panna, mis tähendab, et kui on kahtlus, siis testile minek on väga lihtne. Kuigi olukord iga aastaga paraneb, on Eesti olnud aastaid kiireima HIVi levikuga riike maailmas. 2015 aasta seisuga on Eestis 9122 registreeritud HIV haiget, kuigi spetsialistid hindavad arvu olevat pigem 12 000 ringis. Nakatunud on valdavalt 25 kuni 39 aastased ning kas elavad või on pärit Ida-Virumaalt. Kogu epideemia sai Eestis alguse süstivate narkomaanide seas, kuid levib üha enam sugulisel teel. HIVi nakatumine pole aga probleem vaid Eestis, kuid on globaalselt aktuaalne teema. Kokku on registreeritud haigestunud inimesi 36,7 miljonit (seda 2015 aasta statistika põhjal), kellest 1,1 miljonit on haiguse tõttu surnud. Probleem on suurim Ida- ja Lõuna-Aafrikas, kus kaitsevahendid ning hügeeninõuded on madalad. Ka ravi kättesaadavusega on maailmas probleeme ning seda mitte vaid Aafrikas. On aga märgata, et olukord on paranemas. Nimelt kui aasta, 2000
Ent HIV ei levi näiteks suudeldes, kätt andes või lihtsalt nakatunuga samas ruumis viibides või samu töövaheneid kasutades. HIV-nakkus levib ainult siis, kui HIV- positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu. Seega ei tasu neid vältida või neisse halvustavalt suhtuda, sest nakatumine on ebatõenäoline. Arvan, et oleks oluline teada, kas inimene on HIV-kandja või mitte. Aga ühtegi sobivat viisi selle teadasaamiseks ma ei näe. On ju igaühe sügavalt isiklik asi, kas ta räägib sulle oma haigusest või mitte. Muidugi juhul, kui te ei plaani seksuaalvahekorda astuda või sama süstalt jagada. Aga kui selliseid asju ei plaanita, siis pole inimesel põhjust sulle oma haigusest teada anda. Ilmselt enamik ei tahakski sellest teistele rääkida, ehk vaid oma
Organismide koostis 1. Peamised keemilised elemendid ja nende tähtsus O kõigis bimolekulides, kindlustab hingamise H biomolekulides, määrab pH, osaleb vesiniksidemete moodustamisel C tähtsaim element organismides, biomolekulides, CO2s, oluline taimedele, hingamise ja käärimise jääksaadus Ca luudes, hammastes, osaleb vere hüübimises, kindlustab lihaste töö Mg taimel klorofülli koostises, loomal seotud DNA/RNAga, kuulub luude koostisesse, osaleb lihastöös I kilpnäärmehormooni türoksiini süntees, mõjutab väikelaste kasvu, ainevahetust, vaimset arengut Fe vere punaliblede hemoglobiinis osaleb hapniku transpordis K ja Na osalevad närviimpulsside moodustamises ja edastamises, on veres, raku tsütoplasmas, osalevad ainete transpordis, raku veevahetus P rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, makroenergiliste ühendite koostises 2. Tähtsaim anorgaaniline ühend kehas on vesi, selle ülesand...
keskkonna ja rutiini muutumine. piiratud liikumisvõime jäsemete puudumine tahtele allumatud liigutused meeleelundite tundlikkuse kahjustusteadvuse häired Psühholoogiline düskomfort : sünnimärgid näol ja kaelal, proteesid, juuste kaotus, nahahaigused,armid ( näol, rindadel, genitaalpiirkonnas), põletused, liigne higistamine, piimanäärmetealune haudumus haigus Sunnitud loobumine pesemisest Muutused selles kuidas pesta ( kips, haavad) Nakatumine parasiitidega (peatäid, riidetäid, sügelised) Riietuse kohandamine ( jalanõud, riietumisstiil) Proteeside kasutamine ( hambaproteesid, kunstjäse, kunstsilm, rinnaprotees, parukas ) Sunnitud keskkonnavahetus (haigla, hooldekodu, vangla ) Tuttava rutiini muutus ( kodu erinevus võõrast keskkonnast) Vähenenud otsustamisvõimalused Privaatsuse puudumine Kogenud õed planeerivad oma tööd vastavalt vajadusele
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool OTE17 Anu Kelder LÖÖVE TÄISKASVANUL Seminaritöö õppeaines erakorralised seisundid Juhendaja: Karin Kaigas RN Tartu 2017 Nahalööbeid esineb täiskasvanutel väga mitmete haigusseisundite korral nagu näiteks ägedate infektsioonide, südame sisekesta põletike, põletikuliste soolehaiguste, sidekoehaiguste, allergiliste reaktsioonide ja ka üldhaiguste korral. Lööve võib tekkida äkki koos palaviku tõusuga, ilma palavikuta või olla ka krooniline. Lööbe levimise kiirus võib olla väga erinev alates mõnest tunnist kui kuudeni. Valu esineb tavaliselt bakteriaalsete või viirusinfektsioonide (Erysipelas, Herpes zoster) korral. 1. Lööbega viirusinfektsioonid: Enteroviirused : Coxsackie viirus: lööve vesikulaarne Herpesviirused:makulopapuloosne lööve areneb villideks. Tuulerõuged: ...
vaheperemeesorganismides (Scholz 2009: 149). Epidemioloogiliste andmete alusel seda leitakse põhjapoolkera regioonides,seal hulgas Baltimaades, lõuna Afrikas ja Aasias. Olendi elukohtadel peavad olema.Parasiidi transmissioon toimub alimentaarsel teel. Peamiseks nakkusallikaks inimeste jaoks on toored või väheküpsetatud kalatoidud, mille elus vormi on samuit peremesorgainsm. Eestis laiusstõbi on eriti levinud Võrts ja Peipse järve veekogudes, nakatumine võib ilmneda piisavalt töötlemata haugi või lutsu tarbimisel (Difüllobortrioos 2017), vaid globaliseerunud kaubandus tõi kaasa turule lisa potentsiaalseid D.latum allikad: importeeritud kala, sushi ja sashimi tooded, teste riikide toorkala traditsioonilised toidud (Scholz 2009: 148). Mõnikord infektsioonist viidatakse nagu ,,juudi koduperenaise tõveks", kuna gefilt kalaroogi valmistamisel nad maitsvad seda enne keetmist. Vastavalt Terviseameti poolt avaldatud
paikneb enamasti suguelundite piirkonnas. Kaasaaja seksuaalsete tavade eripära tõttu esineb üha sagedamini HSV 1 ka suguelunditel. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati, nakatumise võimalus on esmase nakkuse korral 10-15% ja seda eelkõige kui ema nakatus raseduse algjärgus. Vastsündinu võib nakatuda ka sünnituse käigus kui emal esinevad aktiivse haiguse tunnused, s.t. samal ajal kui esineb lööve. Sellisel juhul on vastsündinu ohustatud 19
tagajärje. Tunnused selleks: · soov ainet tarvitada · ärrituvus · unehäired · valud · alkoholismi korral üsna sageli psühhoos 3 Statistilised andmed Statistiliste andmete põhjal on viimase kahe aastaga süstivate narkomaanide arv järsult suurenenud endise N. Liidu aladel (Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal) ning koos sellega on sagenenud ka HI-viirusesse nakatumine (Venemaal 10 korda, Valgevenes 100 korda, Ukrainas 350 korda). Süstivate narkomaanide rahvastikurühma hinnanguline suurus Eestis on 13 800 inimest (15-44 eluaastat). Kõige rohkem esineb neid Eestis Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Ühiskonna probleemidele nagu narkomaania pole imerohtu. 1998.a 6%, 2003.a 14%, 2007.a 13% naisi ja 18% mehi Tänaseks on neid kindlasti rohkem. Pooled tarbinutest on alaealised.
Suguhaigused Süüfilis KAEBUSED 34 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Süüfilis Tripper KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on k...
LAPSE HOOLDAMINE SÜGELEVATE LÖÖVETE VÕI LIHTSALT NAHA SÜGELEMISE KORRAL Garina Kall Sirje Pikpoom Alla Ramazanova Tatjana Uzmenova Naha sügelemine võib viidata: ● nahahaigusele (ekseemile, pügaraigile) ● parasiitidele (sügelised, kirbud, täid, ussid) ● ülitundlikusele mõne toiduaine, ravimi või nahaga kokkupuutunud ärritaja suhtes (nõgestõbi) ● nakkushaigusele (tuulerõuged) ● harvem võib sügelemist põhjustada ka närvipinge ja muretsemine SÜGELISEED Nakatumine peaaegu nähtamatute lestadega (Sarcoptes scabiei), mis uuristavad nahasse käigud. Lestad munevad neisse 2-3 muna päevas. Vastsed kooruvad, roomavad nahale ja rajavad uusi käike. Tugev sügelus on tingitud allergilisest reaktsioonist lestade süljele või väljaheidetele, põhjustades kratsimist. Haigus levib nahk-naha kontakti teel, sageli käest kinni hoides, voodi ...
Teadasaamine nakatumisest HI-viirusega võib põhjustada segadust tundeelus. Selle tõdemine võib olla suur kriis. Sageli areneb see etappide kaupa. Kriisi esimeseks etapiks on sokk, mis võib kesta lühikesest hetkest mitme päevani. Soki-etapi ajal võivad tunded vahelduda tardumusest segaduseni. Sokile järgneb reaktsioonietapp, mil võtavad võimust tugevad tunded. Sellisteks tunneteks on viha, süütunne, ahastus, hirm ja kurbus. Nakatumine tundub ebaõiglase ja põhjendamatuna. Viha võib olla suunatud HI-viiruse või seksuaalpartneri vastu. Paranemisetapi käigus orienteerub inimene jälle tulevikule. Teadmine, et nakkusega võib elada aastaid, et õpingud ja töö võivad jätkuda, aitavad liikuda edasi. Kuigi viirust ei saa ohjata, saab seda teha oma eluga. HIV-nakkuse ravi ja ravimid on patsiendile tasuta. Ravi alustamise aeg sõltub nakatunu
2.kursus VÖÖTOHATIS Iseseisev töö Tartu 2014 HERPES ZOSTER EHK VÖÖTOHATIS Haigustekitajaks on Varicella Zoster e. tuulerõuge viirus. Esineb peamiselt vanemaealistel, lapsena tuulerõugeid põdenud inimestel, äärmiselt harva lastel. Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine (Suri 2010). Vöötohatise levik Vöötoahtis paikneb harilikult rindkerel, aga ka peapiirkonnas (silma-, ala-, või ülalõuanärvi piirkond, kõrva ümbruses), kaelal või puusadel (Õe Käsiraamat 2001). Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega (Vaktsineeri.ee). Tuulerõuged levivad piiskankkusena
Infektsioosne mononukleoos Sisukord Seletus Inkubatsiooniperiood Nakkusohtlik periood Nakkusallikas Nakkuse ülekane Kliiniline pilt Õendusdiagnoosid Profülaktika Kasutatud kirjandus Seletus Infektsioosne mononukleoos (IM) on kliiniline sündroom, mille tekitajaks 90%-l juhtudest on gammaherpesviiruste perekonda kuuluv Epsteini-Barri viirus (EBV). Ülejäänud juhtudel võivad haigust põhjustada tsütomegaloviirus, herpesviirus 6, toksoplasmoos, HIV ja adenoviirus. Mononukleoos poetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Epstein-Barr viirusega seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel. Mononukleoos ...
sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida aastaid. Enterobiaasi tekitajateks on naaskelsabad ehk enteroobiused. Parasiidid parasiteerivad peensoole alumises osas, jämesooles, Pärasooles. 3. Kirjelda lühidalt helmintiaaside etiopatogeneesi (põhjus ja tekkemehanism). Helmintiaasid on parasiitussid, mis tekitavad haigusi. Askaridaasi ehk solgestõbe tekitab limuksolge. Nakatumine toimub haige inimese väljaheidete kaudu, mille sisse parasiit muneb solkmemune. Munad kantakse edasi kärbestega, kes nakatavad toidu ja vee solkmemunadega. Inimene tarbib infitseeritud toitu või vett ja saab endale solgestõve. Enterobiaasi tekitajaks on naaskelsaba. Nakatumine toimub pesemata käte, mänguasjade ja tarbeesemete vahendusel suhu sattunud munade allaneelamise teel. Munad säiluvad esemetel kuu aega ja on vastupidavad kuivamisele. Kui
viirus, marutõveviirus jne. IV ohurühm inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. 1. ohutegurid põhjustavad inimeste rasket haigestumist (sh ka surma) 2. ohustavad tõsiselt töötajate tervist 3. nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus 4. tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus) 51. Staphylococcus aureus (stafülokokk) nakatumine, sümptomid ja vältimine Nakatumine Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused, ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, nt kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. Mürgistuse allikaks on tavaliselt inimene, kellel on mingi mädalikuline haigus ( angiin, paised, vigased hambad jne)
Iseseisev suguhaiguste ravi on problemaatiline ning vib osutuda isegi ohtlikuks. Viimane raskendab hilisemat arsti diagnoosi ning infektsioon vib jääda avastamata. Kui olete nakatunud mnda suguhaigusesse, peaksite oma partneri huve silmaspidades hoiduma seksuaalsetest kontaktidest seni, kuni haigus on väljaravitud ning te ei saa enam viirust edasi kanda. paljud inimesed kannavad nakkust endaga elu lpuni, ilma, et ise haigestuksid, kuid nakatavad samas teisi Kuna nakatumine suguhaigustesse toimub peaaegu alati läbi seksuaalvahekorra, ei tohi kunagi unustada kaitsevahendeid. Uus seksuaalsuhe toob endaga alati kaasa ohu nakatuda mnda suguhaigusesse. Sellepärast on partneri hoolikas valik väga oluline. Oluline on ka üheöösuhtele ei ütlemine. Teades inimest hästi ja arvates ,et tal pole ühhtgi sind ohustavat haigust, pole ettevaatlikust kunagi liialt. Kõige efektiivsem viis vältida suguhaigusi on kasutada kondoomi, kuid see pole ka 100% kindle kaitse
energiat ja neid kasutatakse sünteesiprotsessides) 2. vesilahustuvad: B rühm (B1-B15), C, H, N, S, U jne Puudub üksmeel täpse vitamiinide arvu suhtes (inimesele umbes 20 ringis). Häired vitamiinidega varustamises 1. Puudus a) hüpovitaminoos - ühe või mitme vitamiini ajutine osaline puudus, põhjustab pöörduvaid üldisi tervisehäireid nt unisus, väsimus, töövõime langus, lihasvalud, sage nakatumine jne. Põhjamaades kevadväsimus b) avitaminoos - mingi konkreetse vitamiini pikk täielik puudus organismis, kindlad tunnused ja pöördumatud tagajärjed nt vitamiin A avitaminoos- kuivsilmsus ja pimedaksjäämine; vitamiin D avitaminoos - rahhiit; vitamiin C avitaminoos on skorbuut (haige sureb sisemiste verejooksude tõttu, kuna veresooned haprad) Puuduse põhjused: a) ühekülgne rafineeritud toiduainete kasutamine
2)viiruse sisenemine rakku ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse 3)viiruse genoomi vabanemine raku tsütoplasmas 4)viiruse genoomi replikatsiooni varane staadium viirusvalkude mRNA süntees 5)viiruse genoomi replikatsiooni hiline staadium genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakeste moodustumine ja vabanemine DNA genoomiga viiruste paljunemine: 1)raku nakatumine viirusosake seondub rakumembraanile, kapsiid siseneb rakku, DNA liigub rakutuuma 2)paljunemise varane staadium raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees 3)paljunemise hiline staadium DNA replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viiruse kapsiidi moodustumine, organismi võitlemine viirusosakeste vastu antikehadega, antikehad seonduvad viirusosakestega ja suunavad nad lagundamisele Lüütiline elutsükkel:
TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemak...
§ Laborijäätmed MUST PRÜGIKOTT (erikäitlust mittevajavad jäätmed) § Haigla segaolmejäätmed KANISTER(erikäitlust vajavad jäätmed - riskijäätmed) ·Valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist § Teravad,torkivad jäätmed Millised on riskijäätmetega seotud ohud? ü Füüsilised vigastused riskijäätmete käitlemisel ü Töötajate limaskestade, kahjustunud naha ja silmade saastumine patsiendi vere ja teiste kehavedelikega ü Nakatumine vere ja teiste kehavedelikega levivatesse viirustesse (HBV, HCV, HIV) Ravimite konteiner http://www.kliinikum.ee/patoloogia/index.php?menu=68&mod=page&id=38 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1024264 http://www.paroc.ee/Channels/ee/Do-It-Yourself/Handling/Waste+handling/d http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=68716 http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
