Raseduse tüsistused (0)

Tallinna Ülikool
Referaat
Tüsistused raseduse ajal
Õpilane: Nele Pihlak ( Sepp )
IT-21
Juhendaja : Kristiina Uriko
2009

Sisukord

Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
SEEDEHÄIRED 3
Dehüdratsioon 3
VEREHAIGUSED 3
Aneemia 3
Rasedusdiabeet 4
Kõrge vererõhk 4
Pre- eklampsia ehk rasedustoksikoos 5
Eklampsia ehk raseda kramptõbi 5
HELLP sündroom 5
EMAKA PROBLEEMID 6
Müoomid 6
INFEKTSIOONID 6
Tsütomegaloviirus (CMV) 6
Listerioos 7
Punetised 7
LIIGESTE PROBLEEMID 7
Randmekanali sündroom 7
Vaagnaliiduse lahknemine ehk sümfüsiolüüs 7
Kokkuvõte 8

SISSEJUHATUS

Paljudel naistel on raseduse ajal väiksemaid terviseprobleeme, kuid aeg-ajalt tekivad tõsisemad häired. Kui need esinevad, on tavaliselt vaja ravi, seepärast on tähtis ebaharilikest nähtudest viivitamata arstile teatada [9, lk 252]. Rasedusaegsed mured on enamasti põhjustatud hormonaalsetest muutustest ja organismile langevast lisakoormusest [8].

SEEDEHÄIRED

Dehüdratsioon

Kõige tavalisemad rasedusega kaasnevad esmased tunnused on sage iiveldus ja oksendamine . Need esinevad enamasti hommikul ärgates ja tühja kõhuga, seetõttu tasub midagi tervislikku näksida juba enne voodist tõusmist ning juua palju vedelikku [8].
Harva võivad hommikused iiveldused areneda edasi sellesse ekstreemsesse seisundisse. Ligikaudu üks igast kahesajast naisest tuleb raseduse varases järgus panna haiglasse, sest ta oksendab rängalt ja vajab vedelike taastamiseks tilgutite abi. Kui see seisund jäetakse ravita , võib selle tulemuseks olla vere madal kaaliumitase ja häiritud maksa funktsioneerimine. Ravi puhul paigutatakse inimene haiglasse ning lõpetatakse igasuguse suu kaudu toidu ja vedelike manustamine , mis asendatakse tilgutitega. Seejärel alustatakse uuesti aegamööda söömist [9, lk 256].

VEREHAIGUSED

Aneemia

Aneemia tekib, kui vere punaliblede ja hemoglobiini tase väheneb alla normi piiri. Hemoglobiini üks tähtsamaid koostisosi on raud ja selle ülesanne on transportida hapnikku organismis [5].
Eriti tuntavalt avaldub raua mitteküllaldane sisaldus organismi intensiivsete koormuste perioodil, näiteks on selleks rasedus . Viimastel aastatel on rasedatel väga sageli täheldatud aneemiat (peaaegu igal teisel naisel) ja arstid peavad lisaks pidevale oma patsientide seisundi jälgimisele tegelema intensiivselt aneemia raviga , mõnikord 2-3 korda raseduse jooksul [5].
Mingil raseduse etapil on paljudel naistek aneemia, kuid kergemas vormis ei põhjusta see probleeme. Aga kui aneemia tekib pärilike hemoglobiinihäirete tagajärjel, võib see olla ohtlik emale ja lapsele.
Kõige tavalisem raseduseneemia on lahjendus.Kehas ringleva vere hulk kasvab 40 kuni 50 protsenti, et varustada kasvavat last. Kui vere punaliblede hulk ei suurene samal määral, siis on neid suhteliselt vähem ja tagajärjeks on lahjendusaneemia.
Raseduse ajal vajab naine rohkem rauda.Enamikul naistest ei ole talletatud piisavaid rauavarusid ja vajalikku kogust on raske toiduga saada. Seega muutub suur osa naisi raseduse ajal aneemseks. Rasedusaegne aneemia võib olla põhjustatud ka B-vitamiini vähesusest toidus
Rasedusaegset aneemiat ravitakse rauda sisaldavate toidulisanditega. Peale selle peaks suurem osa söögisedelist moodustama rauarikkad toidud, nt kana , punane liha, kala, spinat . Harukordadel võib naine, kes ei suuda rauda omastada, vajada rauapreparaatide süste [9, lk 252].

Rasedusdiabeet

Rasedusdiabeet on haigus, mille korral veresuhkru tase on raseduse ajal ebanormaalselt kõrge. Kui keha ei tule toime topeltkoguse insuliini tootmisega ja glükoos ladestub verre, kujunebki rasedusdiabeet [6].
Rasedusdiabeediga naiste ainuke suur probleem on see, et laps võib tulla väga suur. Sünnitust soovitatakse sageli mitte hiljem kui 40. nädalal [9, lk 253]. Peamiselt ohustab see naisi, kes on eelnevalt rasedusdiabeeti põdenud või kes on eelnevalt sünnitanud suurekaalulise lapse [6].
Enamik naisi, kel on rasedusdiabeet, saavad oma suhkrutaset kontrollida suhkruvaese diabeediga. Mõnel naisel sellest ei piisa ning neile naistele peaks vähemalt kaks korda päevas süstima insuliini või andma tablette , mis veresuhkru taset kontrolli all hoiavad [9, lk 253].

Kõrge vererõhk

Kui naise vererõhk tõuseb enne rasedust, tuntakse seda kui essentsiaalset hüpertensiooni. Kui naise vererõhk tõuseb raseduse ajal, räägitakse sellest kui rasedusest põhjustatud kõrgvererõhust. Seda esineb umbes 8% rasedatest ja see võib välja areneda igal ajal pärast 20. nädalat. Pärast sünnitust kaob see iseenesest. Paljud arstid kalduvad rääkima raseduse kõrgvererõhust ja pre-eklampsiast kui õhest ja samast asjast . Kuigi raseduse kõrgvererõhk on nii emale kui ka lapsele väiksem risk kui pre-eklampsia, läheb esimene siiski sageli üle teiseks, seepärast erinevus nende vahel sageli ei loe [9, lk 253].

Pre-eklampsia ehk rasedustoksikoos

Sündroom, mis esineb ainult raseduse ajal, seda iseloomustab kõrge vererõhk, valk uriinis ning käte ja jalgade tursed . Paljud pre-eklampsiaga naised tunnevad end ntäiesti hästi [9, lk 254]. Kui naisel tekib raseduse ajal kõrvades kohin, silme ees on täpid, pea valutab ja sõrmed on paistes (sõrmused pigistavad) ning jalanõud ei lähe kuidagi jalga ja vaatamata sellele, et ta pidevalt vedelikku tarbib, ei aja üldse pissile, on küll põhjust kohe arsti juurde minna.
Harva võib preklampsiast kujuneda eklampsia. Pre-eklampsia tõsiseim oht lootele on hapnikupuuduse kujunemine, mis pidurdab loote arengut või tekib verevarustushäirete tõttu platsenta irdumise oht. Rasedustoksikoosi ravitakse eelkõige puhkusega , vajadusel ka ravimitega. Rasketel juhtudel võib olla otstarbekas kutsuda sünnitus esile või teha keisrilõige [7].

Eklampsia ehk raseda kramptõbi

Eklampsia on seisund, mis on eluohtlik nii emale kui lapsele, sest sellega kaasnevad krambihood ja naine võib langeda koomasse [7]. See vajab kiiret meditsiinilist sekkumist, emale antakse hapniku ja ravimeid, et edaspidiseid krambihooge ära hoida. Tavaliselt on vajalik kiire sünnitus, et saaks ema korralikult ravid [9, lk 254].

HELLP sündroom

HELLP-sündroom on üks raske pre-eklampsia ilmingutest, mida iseloomustab hemolüüs, maksaensüümide suurenenud aktiivsus ja väike vereliistakute arv patsiendi veres. Enamikul haigetest esineb ülakõhuvalu, iiveldus, oksendamine, hüpertensioon, proteinuuria . Varajane diagnoos on eriti oluline, kuna HELLP-sündroomi puhul on ema- ja lootepoolsete raskete tüsistuste risk suurenenud [3]. HELLP sündroom esineb koos pre-eklampsiaga, aga kuna selle mõned sümptomid võivad esineda enne pre-eklampsia sümptomeid, siis võib neid eksikombel pidada muu haigusliku seisundi näitajateks. Seetõttu võidakse anda vale ravi, jättes nii ema kui ka laps ohtlikku olukorda.HELLPi puhul on ainus efektiivne ravi sünnitus [9, lk 254-255].

EMAKA PROBLEEMID

Müoomid

Müoom on healoomuline kasvaja emakaseinal ja esineb enamasti vanematel naistel ega mõjuta tavaliselt rasedust.Rasedushormoonid võivad müoomid kasvama panna ning mõnikord tekitab müoom ka probleemi, näiteks takistab lapse kasvamist. Samuti võivad müoomid mõnikord teha vaginaalsünnituse võimatuks. Kui müoom tekitab vaevusi , on raseduse ajal tavaliselt ainsaks raviks valuvaigistid. Sünnitusjärgsetel nädalatel tõmbub müoom tavaliselt kokku. Kui see on jätkuvalt probleemiks, võib selle mõni kuu pärast sünnitust kirurgiliselt eemaldada [9, lk 255].

INFEKTSIOONID

Tsütomegaloviirus (CMV)

Tsütomegaloviirus on herpese perekonna liige ning tavaline sünnipärane infektsioon , mis levib kokkupuutes sülje, uriini ja fekaalidega [9, lk 256-257]. Ema esmane nakatumine raseduse ajal võib põhjustada ka loote nakatumist. Sellisel juhul on tegemist kaasasündinud viirusnakkusega. Vastsündinud võivad nakatuda sünnituse käigus või hiljem rinnapiimaga.
Peale nakatumist jääb viirus vaikselt ehk latentselt organismi, põhjustades vaevusi immuunsüsteemi nõrgenemisel [4]. Käesoleval ajal puudub CMV preventiine ravi. Seni võib CMV nakatumise riski vähendada hoolia, hügieeniga, näiteks käte pesemine pärast kokkupuutumist väikeste laste sülje ja uriiniga [9, lk 257].

Listerioos

Listerioos on Gram -positiivse bakteri Listeria monocytogenese poolt põhjustatav nakkushaigus, mis levib esmajoones loomsete toiduainete kaudu [1]. Listerioos võib raseduse ajal põhjustada tõsist haigestumist, mille tagajärjeks on enneaegne sünnitus, raseduse katkemine, surnult sündinud või nakatunud laps. Listerioosi on raske avastada , sest sõmptomid võivad ilmneda igal ajal alates 12 tunnist kuni 30 päevani pärast saastatud toidu söömist. Nakkust saab ära hoida, kui hoidutakse igasuguse toidu söömisest, mis võib olla saastunud. Kui nakkus on olemas, on listerioosi ravimiseks vaja antibiootikume [9, lk 258].

Punetised

Punetised on normaalselt üsna süütu nakkus, kuid raseduse ajal võivad sellel olla väga tõsised mõjud, kuna see võib tekitada sünnidefekte, alates kurtusest kuni entsefaliidi ja südamedefektideni. Kui saada punetised raseduse ajal, oleneb risk lapsele sellest, millal nakatuti. Kui raseduse esimesel kolmel kuul, on üks võimalus kahest, et laps saab kahjustada. Pärast kolmandat raseduskuud on see võimalus üks kümnest. Kahjuks ei saa rasedsuse ajal lapse kaitsmiseks midagi teha [9, lk 258].

LIIGESTE PROBLEEMID

Randmekanali sündroom

Randmekanal asub randme esipoolel ja selles asuvad kõõlused ja sõrmedesse viivad närvid. Kui käsi ja sõrmed raseduse ajal tursuvad, nagu muudki koed , tursub ka randmekanal ja surub närvidele. Selle surve tagajärjel tekin nö. suremistunne , mis levib kõikidesse sõrmedesse, va.väike sõrm. Vaevus peaks kaduma paari päevaga pärast sünnitust [9, lk 260].

Vaagnaliiduse lahknemine ehk sümfüsiolüüs

Vaagnavööde koosneb kolmest luust – üks taga ja kaks ees - , mida ühendavad sidemed. Luud saavad kokku, et moodustada kolm „fikseerunud“ liigest, üks ees, ja üks kummalgi pool lülisammast. Raseduse ajal lõdvestab hormoon relaksiin kõiki vaagnasidemeid, et lapsel oleks sünnituse ajal kergem siit läbi tulla. Kuid need ligamendid võivad liialt lõdveneda, pannes vaagna liikuma, eriti kui sellele rõhub raskus.
Vaagnaliiduse düsfunktisoon võib esineda siis, kui ollakse kaua liikumata või üliaktiivne. Raseduse ajal on see haigus ravimatu , kuna see tuleneb hormoonidest.Ettevaatlik tuleks olla sünnituse aeg [9, lk 260].

Kokkuvõte

Rasedus on ainulaadne kogemus, mida iga naine peaks nautima. Alati ei möödu aga rasedus ilma kõrvalnähtudeta. Raseduse ajal võivad tekkida mitmesugused haigused või sümptomid, mis võivad takistada raseduse normaalset kulgu . Tihti ei pruugi need nähud rasedale ja lootele ohtlikud olla, kuid mõne sümptomi raskem vorm võib viia õnnetute tagajärgedeni. Osa raseduse ajal põetavatest haigutest on üsna lihtsasti ravitavad, kuid esineb ka haigusi, mida raseduse aeg ravida ei saa.
Kasutatud allikad
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Listerioos
2. http://mirra24.ee/642est.html
3. http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/arhiiv/article_id-839
4. http://www.inimene.ee/?disease=t&sisu=disease&did=366&idr=s5gcz8n2YgqFLMrfAEv-PJM0Ep6
5. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/jaan02/main2.ht m
6. http://www.nupsu.ee/?menu=parenting&item=176&cat=1,10
7. http://www.nupsu.ee/?menu=parenting&cat=1,12&item=2465
8. http://www.nupsu.ee/?menu=parenting&cat=1,12&item=2495
9.Deans, Anne.(2003). Raseduse A ja O.Lk 252-260
9