tegutsevad ettevõtjad. Nendeks tegevusaladeks on: reisikorraldus; elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; kaevandus; raudtee-ehitus; valuutavahetus; vedelkütus; vastavushindamine; elektrikontroll; alcohol; tubakas; väärismetall; kaubandus ja teenindusettevõtjad. Audiitorkontroll: Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Need näitajad võivad muutuda 2009 aastal. Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ette nähtud põhikirjaga. Audiitori valivad osanikud ja audiitor peab ise kirjalikult kinnitama oma soovi asuda selleks. 5
Kullamaa Keskkool Kalaküla Ivo Rohula Madis Aavik 09. detsember 2011 SISUKORD 1. IDEE JA MISSIOON 1.1 Idee tutvustus 1.2 Missioon 1.3 Visioon 2. JUHTKOND 3. PERSONAL 3.1 Töötajatel 3.2 Palk 3.3 Töösüsteem 3.4 Ajaplaneerimine 4. AMETIKOHAD 4.1 Personal 4.2 Keskm. brutopalk 4.3 Palgakulu aastas 4.4 Sots. maksud 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 5.2 Keskmise pikkusega eesmärgid 5.3 Pikaajalised eesmärgid 6. SWOT ANALÜÜS 6.1Strenghts - tugevused 6.2 Weaknesses - nõrkused 6.3 Opportunities - võimalused 6.4 Threats- ohud 7. TURUNDUS 7.1 Strateegiad 7.2 Reklaam 7.3 Hinnad 8. FINANTSEERIMINE 8.1 Toetus 8.2 Omaosalus 9. KASUMIPLAAN 9.1 Sissetulekud 9.2 Väljamikeud 9.3 Lõppkasum 1 . IDEE, VISIOON JA MISSIOON 1.1 Idee ja tutvustus Äriideeks on rajada kalaküla Kalaküla Võrtsjärve äärde. Selline teenus, kus kohapeal saad ööbida, laenutada kalapüügivarustust, süüa ning ka kala püüda,...
ning tegevuse jälgimine Auditi komitee tuleb moodustada äriühingul, mille: 1) väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud vp turul 2) mis on krediidiasutus vastavalt krediidiasutuste seadusele 3) mis on kindlustusandja kindlustustegevuse seadusest lähtuvalt Komitee peavad moodustama jur.isikud v.a riik, mille rp aastaaruande näitajatest vähemalt 2 ületavad järgnevaid: 1) müügitulu või tulu 66 milj EUR 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 33 milj EUR 3) keskmine töötajate arv 1000 inimest AUDIITORKOGU Audiitorkogu tegutseb kutseühenduse pm-l korraldades audiitorite tegevust ning kaitstes nende huvisid. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüs.isikud, vandeaudiitorid vande andmise kuupäevast ja audiitorettevõtjad tegevusloa andmise kp-st. Audiitorkogu on avalikõiguslik jur.isik, kes juhindub kõigist tegevust reguleerivatest
· tulude liigitus (sh kindlasti alaliigitus); · tulude arvestamise kord; · dokumentide vormistamise, kinnitamise kord; · tulude deklareerimised ja maksustamine; · tulude inventeerimise kord; · aruanded; · kontode kasutamine pearaamatus; · vastutajad [1 : 178-179]. Tulud jagunevad raamatupidamises kolme suuremasse kategooriasse: · müügitulu; · muud äritulud; · finantstulud [1 : 176]. 5.1.1 Müügitulu Müügitulu on aruandeperioodi toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu [8 : 56]. Müügitulude liigituse kehteseab iga ettevõja vastavalt oma ettevütte äritegevusele ja vajadustele. Müügitulude kajastamine toimub vastavalt raamatupidamise ja maksuseaduste ning Raamatupidamis Toimkonna juhenditele [1 : 176]. Tulusid võib liigitada vastavalt maksustamise määradele: · 20% määraga müük; · 9% määraga müük; · 0% määraga müük;
17. Nimetage kõik 3 ostjate nõuete juhtimise komponenti ning kirjeldage neist igat üht ühe lausega. 1. Krediidipoliitika - allahindlused, krediidistandardid, maksetähtajad, finantseerimise viisid jne 2. Krediidianalüüs - klientide maksevõime analüüs 3. Krediidi haldamine - ostjate maksekäitumise analüüs, nõuete sissenõudmise protseduurid 18. Nimetage vähemalt 3 tegurit, mis mõjutavad ostjatelt laekumata arvete suurust. 1. Ettevõtte müügitulu suurus 2. Äritegevuse iseloom 3. Müügitingimused - müügilepingutes võib anda allahindlusi laekumiste kiirendamiseks ning viiviseid arve maksetähtajast hilisema maksmise korral 19. Mille poolest erineb rahaline allahindlus koguselisest ning kaubanduslikust allahindlusest? Rahaline allahindlus (cash discount) - a/b; c näitab, et kui arve tasutakse b päeva jooksul saab ettevõte a% allahindlust võrreldes tavalise c päevase maksetähtajaga.
BRUTOKASUM - 126 000 kr (1 080 000kr 1 206 000kr) Tootmisvälised kulud 85 000 kr ((0,125 + 0,3) * 200 000kr) ÄRIKASUM - 41 000 kr (-126 000kr (+85 000kr)) Kasumiaruanne (skeem 2) Kokku: 1. Müügitulu 1 080 000 kr 1 080 000 kr 2. Müüdud toodangu kulu 1 206 000 kr 1 206 000 kr Brutokasum (- kahjum) - 126 000 kr - 126 000 kr 3/4. Turustus ja halduskuud 85 000 kr 85 000 kr Ärikasum (- kahjum) - 41 000 kr - 41 000 kr
o Z = 0 = n(P - V) F o Puhaskasum Z' = Z*(1-t), t=tulumaksumäär o Kui n = B(kasumiläve punkt), siis B=F/P-V o P-V on osa hinnast, mis katab püsikulud e. piirkasum toodanguühiku kohta · Piirkasumist lähtuv KMK analüüs o Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid: Kulukirjed Kokku Ühiku hind 1. Müügitulu 120000 600 2. Muutuvkulud 72000 360 Piirkasum (1.-2.) 48000 240 3. Püsivkulud 28800 Ärikasum 19200 o Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist. Seda summat saab kasutada püsivkulude katmiseks.
o Z = 0 = n(P - V) F o Puhaskasum Z' = Z*(1-t), t=tulumaksumäär o Kui n = B(kasumiläve punkt), siis B=F/P-V o P-V on osa hinnast, mis katab püsikulud e. piirkasum toodanguühiku kohta · Piirkasumist lähtuv KMK analüüs o Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid: Kulukirjed Kokku Ühiku hind 1. Müügitulu 120000 600 2. Muutuvkulud 72000 360 Piirkasum (1.-2.) 48000 240 3. Püsivkulud 28800 Ärikasum 19200 o Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist. Seda summat saab kasutada püsivkulude katmiseks.
o Z = 0 = n(P - V) – F o Puhaskasum Z’ = Z*(1-t), t=tulumaksumäär o Kui n = B(kasumiläve punkt), siis B=F/P-V o P-V on osa hinnast, mis katab püsikulud e. piirkasum toodanguühiku kohta Piirkasumist lähtuv KMK analüüs o Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid: Kulukirjed Kokku Ühiku hind 1. Müügitulu 120000 600 2. Muutuvkulud 72000 360 Piirkasum (1.-2.) 48000 240 3. Püsivkulud 28800 Ärikasum 19200 o Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist. Seda summat saab kasutada püsivkulude katmiseks.
28. Rahvamajanduse ringkäik. Rahvamajanduse ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone, mis kirjeldab majandussektorite vaheliste kauba- ja rahavoogude liikumist. Ringkäigumudeli peamised elemendid on kodumajapidamised, firmad ja avalik sektor (valitsus). Kodumajapidamised pakuvad ettevõtetele (firmadele) tootmistegureid: tööjõudu, kapitali ja maad (loodusressursse) ning saavad nende eest vastu tasu (palk kui tasu tööjõu eest, renditasu või müügitulu kui tasu kapitali ja loodusressursside eest). Need moodustavad majapidamiste sissetuleku. Ettevõtted muudavad tootmistegurid hüvisteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Hüviste müügist saadav raha moodustab ettevõtete tulu. Nii kodumajapidamised kui ettevõtted maksavad valitusele makse ja saavad valitsuselt tulusiirdeid (toetused, subsiidiumid). 29. kulutuste lähenemisviis (Koguprodukti arvutamise viisid)
Asendusauto 2500 Esialgu firma, hiljem September 2018 kliendid Tööriietus (x3) 220/in Firma (25%), ise (75%) September 2017 Varuosad 2000 Esialgu firma, hiljem September 2017 klient Kontori mööbel 350 Firma September 2017 KOKKU 21242 17. KASUMIARUANDE PROGNOOS Müügitulu 100 000 120 000 147 000 Muud äritulud (nt 2 000 6 000 4 200 toetused) Tulud kokku 102 000 126 000 151 200 Kulud Palgakulud 77 389,92 77 389,92 77 389,92 Maksud (SM ja TK) 15 696,72 15 696,72 15 696,72 Koolituskulud 229,5 200 260 Materjal ja kaubad 6 000 8 000 9 000
Skemaatiliselt kujutades käituvad kulukontod järgmiselt: D Kulukonto K (+) (-) suurenemine vähenemine e sulgemine DK KK Näiteülesanne 11: Kus toimub konto suurenemine, kas deebetis või kreeditis? Müügitulu Turustuskulu Muu ärikulu Finantstulu Muu äritulu Tootmiskulu 32 Kontot, kus kajastatakse firma tulude ja kulude lõpptulemi leidmist, nimetatakse tulude ja kulude koondkontoks (TKKK) ehk lihtsalt koondkonto. TKKK on samuti ajutise iseloomuga, mistõttu ka sellel kontol puudub saldo – koondkonto suletakse iga perioodi lõpul. Tulukonto
3.8 Majandustehingud, mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004 Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta ...
Keskmine 100 90 100 110 120 156 muutuvkulu Olgu toote turuhind 140. Kui suur on ettevõtte optimaalne tootmismaht ja kui suur kasum? Optimaalne tootmismaht leitakse tingimusest p=MC, seega on see 4 ühikut (piirkulu neljanda ühiku tootmiseks võrdub hinnaga). Piirkulu viienda ühiku tootmiseks on suurem kui toote müügihind, seega pole rohkem mõtet toota. Kasum on müügitulu ja tootmiskulu vahe 4 140 540 560 540 20 . Võiks arvutada ka nii: 4 (140 135) 20 (kasum on ühiku hinna ja tükikulu vahe korrutatud valmistatud toodete arvuga). Milline oleks ühiskonna seisukohalt optimaalne tootmismaht ja miks? Ühiskond on huvitatud minimaalsest ressursikulust tooteühiku valmistamiseks. Seega oleks ühiskonna seisukohalt kasulik, kui selles ettevõttes toodetaks 3 ühikut.
5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses. Auditi kohustus (Audiitortegevuse seadus § 91) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 30 inimest. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 90 inimest.
Hapu K - - - - - 2,5 3 3 2,5 3 2,5 0,5 T - - - - - 30 45 51 25 45 35 7 Müügitul 31,2 720 248 - 60 30 45 51 25 45 35 7 u 5 Märkused: K-kogus tonnides, T-müügitulu tuhandetes kroonides. Tabelis on toodud toodangu iga liigi igakuine kogus ja müügitulu. Prognoositakse tulu, mida saadakse värskete kurke, vähese soolaga kurke ja hapukurke müügist. Hapukurke korral toodangu kogus on kirjutatud sellel kuul, millal seda müüakse, mitte aga valmistatakse. Teisel real on toodud iga kuu saagiprognoos. Viimasel real on toodud müügitulu, mida ettevõtte saab iga kuu kogu toodangu müügist. 2.4. Eesmärgid Lühiajalised eesmärgid asume kindlale positsioonile turul, loome sidemeid tarbijatega ja
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa Hinnad kannavad informastsiooni. Ettevõtjale seda, millist väärtust tarbijad 5. tootele omistavad, ja milline on toote kasutamise alternatiivkulu, millist 6. , väärtust ettevõtted oma ressurssidele omistavad ja millised on , , tootmiskulud. Hinnad annavad motiive. Kasumi kujunemise alus ( Kasum - , = müügitulu müügikulud). 7. urukonkurents, market competition rivaliteet (võistlus) ressursside . . ja toodete pärast, sest nende hulk piiratud. ( = ). 8. Ettevõtlikkus, entrapreneurship on oskuste ja võimete kogum, kus 7. - , tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, .
Nüüd saab müügiorderi kaudu kauba laost väljastada ja müüa. Sales&Marketing-> Order Processing-> Orders ning alt nupust Functions->Create Warehouse Shipment 31 Seejärel Functions->Create Pick ning määrata töötaja. Seejärel Posting->Post shipment ning valida Ship and Invoice Kui tekib teade, et dimensioonid on lisamata, siis seda saab teha müügiorderil alt nupust Order- >Dimensions, müügitulu kontole 6110 on nõutav lisada klient (Customer) ning töötaja (Employee). Kontode nõutud dimensioone saab kontrollida: Financial Management->General Ledger->Chart of Accounts. Ning alt nupust valides Account->Account dimensions – Multiple: 32 Kui kõik korras, siis postitatakse arve. Arve printimine Print->Print: Sales - Invoice.pdf 33
Samasugune olukord tekib ka siis, kui on vaja planeerida optimaalset varu. Sellise olukorras kasutatakse suhtarvu realiseerimirentaablus, mis eeldatakse teatud ajavahemikul jäävat konstantseks. Realiseerimisrentaablus =( realiseerimiskasum : müügi netotulu) x 100% Näide Olgu varude soetusmaksumus arvestusperioodi algul 50000 . Ostude maksumus arvestusperioodi jooksul on kas teada või hinnatav (planeeritav), näiteks 150000 . Kaubaressursi maksumus on seega 200000 . Perioodi (neto) müügitulu on samuti teada või planeeritud 180000. Kogemuslik realiseerimisrentaablus olgu 30%. Müüdud kaupade kulu moodustab sel juhul 70% netokäibest (100%-realiseerimisrentaablus). Müüdud kaupade eeldatav soetusmaksumus on sel juhul 180000 x 0,7 = 126 000 . Kaubavarude eeldatav maksumus perioodi lõpul on: 200000 – 126000 = 74000 Varude eeldatava maksumuse järgi võib hinnata varude piisavust. Varade inventeerimine
Põhjuseks on FIEdele kohandatud maksuseadus: kõik mis jääb peale kulude katmist käibest üle on tulu. Seega võib tulu käsitleda otseselt FIE töötasuna. Täpsema ülevaate kulude ja tulude käsitlemisest annab Tabel 7. Tabelis 3 on toodud ka esimese aasta turupäeva kulud, mis on madalamad, kui järgmistel aastatel. Põhjuseks on väiksem taimede arv ja madalam saagikus, mistõttu on ka kogu marjade kogus väiksem. Tabelid 4-6 käsitlevad müügitulu ja selle prognoosimise aluseid. Kaubakoguse aluseks on võetud taimede hulk ja saagikus (tabel 4). Tabel 5 käsitleb maasikate müügihinda aastatel 2002 ja 2003; nendest hindadest on võetud aritmeetiline keskmine ning omakorda välja toodud ka nimetatud kahe aasta keskmine hind, mis on aluseks edasiseks hinna prognoosimiseks. Tabel 6 on järgneva nelja aasta müügiprognoos. Aluseks on võetud taimede kogus ja saagikus ning eelnevate perioodide keskmine turuhind. NB
ettevotmisele, vottes enda kanda finants, psuhholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rahvusvaheliselt liigitatakse ettevõtteid suuruse järgi .... Vali üks: a. turuosa suuruse alusel b. müügitulu suuruse alusel c. töötajate arvu alusel d. kasumi suuruse alusel Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: töötajate arvu alusel Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Startup ettevõte on orjenteeritud kiirele kasvule. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
n 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud
tegurid kui palju on aidanud kaasa ettevõtte kasumi tekkimisele. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse ja teda võib jaotada mitmeti: käiberentaablus, kapitali rentaablus jne. 3.3.1. Käibe puhasrentaablus (Profit Margin) Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus. Näitab, millise osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. See annab pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest. Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu OÜ JALIANHE 2012/2013 Käibe puhasrentaablus: 4587 / 136200 = 0,033 ~3,3% 2013/2014 13 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Käibe puhasrentaablus:1680 / 307000 = 0,005 ~0,5% 2014/2015 Käibe puhasrentaablus: 180 / 305500 = 0,0005 ~0,06% 2015/2016 Käibe puhasrentaablus: 680 / 326000 = 0,002 ~0,2% Esimesel aastal on prognoositav käibe puhasrentaablus normaalne, kuid juba teisel perioodil langeb see lausa 2,8%
Konto Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset Näide Ettevõte soetas kaupa 1200 euro eest, millele lisandus käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Kaup (kaubavaru) 1200 D Käibemaks 240 K Võlad tarnijatele 1440 Ettevõte müüs kaupa 2000 euro eest, millele lisandus käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot, müügihetkel raha laekumata. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 2400 K Müügitulu 2000 K Käibemaks 400 Pärast kauba ostu ja müüki on kontol Käibemaks: D Käibemaks K 240 400 Kokku 160 Muud võlad (1) Muud võlad on näiteks dividendivõlad, intressivõlad jne Dividendide deklareerimine (kasumi jaotamine) D Aruandeaasta puhaskasum või Eelmiste aastate jaotamata kasum K Dividendivõlad Eestis maksustatakse kasumi jaotamine, mitte kasumi tekkimine. Tulumaksu arvestamine (21/79 dividendide summast) D Tulumaksukulu
Kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt, lähtudes tulude kulude vastavuse põhimõttest PS. RPS Lisa 2 2/9/2015 Mai Takkis 51 17 Kasumiaruandeskeemid Skeem 1 Skeem 2 Müügitulu Müügitulu Muud äritulud -Müüdud toodete ja teenuste kulu Valmis- ja lõpetamata toodangu BRUTOKASUM (-KAHJUM) varude muutus -Turustuskulud Kapitaliseeritud väljaminekud -Üldhalduskulud põhivara valmistamisel +Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -Muud ärikulud Mitmesugused tegevuskulud ÄRIKASUM (-KAHJUM)
1. Raamatupidamise ja rahanduse erinevused: Raamatupidamine: Mõõdav ettevõtte seisundit ja selle lähiminevikku; Standardiseeritud; Agreeritud info; Raha on raha; Raamatupidamine huvitub: Aruandlusest; Investorsuhetest; Välistest huvidest; Rahandus: Tulevikkus suunatud; Objektspetsiifiline; Segmenteeritud info; Rahandus keskendub: Kontrollile; Tulemusele; Probleemide identifiteseerimisele 2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati: · Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine : (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsia...
Ostjate laekumata arved, mille laekumises kaheldakse, kantakse kuluks ja mis vähendab ettevõtte kasumit. Seega on bilansipäeval kontol ,,nõuded ostjate vastu " oletatav ja tõenäoliselt laekuv väärtus. Näiteks: müüdi ostjatele kaupa 5000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18% Ostja tasub kauba eest 14 päeva jooksul 5000x 18% = 900 seega, kauba maksumus kokku on 5900 .- Lausend raamatupidamises D ostjate tasumata arved 5900.- K müügitulu 5000.- K käibemaks 900.- Ostja tasub nimetatud summa D pank K ostjate tasumata arved 5900.- TARNIJATE TASUMATA ARVED Need on lühiajalised kohustused kaubahangete või osutatud teenuste eest, mille summa peab olema kooskõlas tarnijate järgi peetava arvestusega. Kuigi tarnijale tasutakse laekunud arvete alusel, kajastatakse majandustehinguid raamatupidamises tekkepõhiselt, seega siis kui tehing toimus, sõltumata kas raha on laekunud või mitte.
komisjonilepingu alusel tehtavad tehingud võivad olla näiteks transpordipiletite müük reisibüroode poolt. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel ning kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ettenähtud hinnavähendusi ja rabatte (s.o hinnaalandus, mahahindlus). Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul kui tasumine toimub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 2. Debitoorse lühivõla arvestus.
tulumaksu ja sotsiaalmaksuga · Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Ostjate tasumata summad · Tihti toimub ostjatele müük arvega e krediitmüük · Müügimoment, tekkepõhiselt tekib müügitulu (kasumi- aruandes) ja ostjate debitoorne võlg (bilansis) · Arve rekvisiidid on fikseeritud käibemaksuseaduses · Ostjate debitoorse võla üle peetakse analüütilist arvestust · Ostjatele anatakse hinnaalandust - kohene hinnaalandus - hinnaalandus ..X.. tingimusel (näiteks makse laekumise kiirendamiseks). Ebatõenäolised laekumised (1) Müük järelmaksuga e krediitmüük. Suurenevad müügikäive ja kasum, omakorda suureneb risk, et nõue jääb laekumata
KODUTÖÖ NR.2 1.01.01 oamndas Palmer Company 90% osaluse Stevens Firmast hinnaga $ 1 000 000. Stevens omakapitali 01.01.01: Aktsakapital 500 000 Jaotamata kasum 190 000 Stevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on kajastatud investeering Stevens Company-sse soetusmaksumuses ($ 1 000 000). B. 31.12. 2001 kanded konsolideeritud aruannete töötabelis. Raamatup.väärt Reaalväärt Hinnaerine ...
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I ...
80 miljonit m3, millest reaalselt kasutatakse ära umbes 50-70 miljonit m3. Enamus Saksa metsaaladest on sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelistele süsteemidele nagu PEFC või FC. 25 miljoni m3, millest umbes 24 miljonit m3 on saetud ja hööveldatud puit, on Saksa saetööstus suurim tootja Euroopa majandusruumis. Umbes 30% Saksamaa saetud puidust eksporditakse ülemaailmselt ning see on kasvavaks trendiks. Tänu 150 000 puidufirmale, mille aastane müügitulu on umbes 170 miljardit eurot ja mis annavad tööd umbes 1,2 miljonile inimesele, on Saksa puidu- ja metsatööstus üks maailma juhtfiguure. Oma puiduvarudest siiski ei jätku, seda enam, et viimasel ajal on Saksa metsad sattunud väga reaalsesse hävinguohtu happevihmade tagajärjel. Märkimisväärne on ka paberitööstus ja puidust pisiesemete valmistamine. Viimaste hulgas on palju kunstkäsitöötooteid, aga ka masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele
allahindlused; _ lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse: _ põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüs põhivarade käibesiduvus; Põhivara käibesiduvus= müügitulu / keksmine põhivara jääkmaksumuses 20. Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 21. Loetle käibevarade juhtimise reeglid; anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad; _ kontrolli partneri maksevõimet; _ lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik;
16 Äriplaan ÜLESANNE Koostage müügiprognoos vähemalt üheks aastaks ÜLESANNE I kv.II kv.III kv.IV kv.KOKKU1. TOODE 1Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu · TOODE (kr.)2. Koosta äriplaanile osa ,,Turustamine". 2Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu (kr.)3. TOODE 3Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu (kr.)KOKKU müügitulu 17 Äriplaan 3.6 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL Juhtivtöötajad Ettevõtte edu sõltub suuresti omanike ja juhtkonna nii ärialasest kui ka erialasest kompetentsusest. Seetõttu on ka oluline tulevastele partneritele teada anda, milline on Teie haridus, kus ja millistel ametikohtadel olete töötanud ning millised varasemad
kulutused, millele liidate kõik kaudsed kulud, mis on selle ettevõtmisega seotud 16 Äriplaan ÜLESANNE Koostage müügiprognoos vähemalt üheks aastaks I kv.II kv.III kv.IV kv.KOKKU1. TOODE 1Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu (kr.)2. TOODE 2Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu (kr.)3. TOODE 3Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu (kr.)KOKKU müügitulu 17 Äriplaan 3.6 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL Juhtivtöötajad Ettevõtte edu sõltub suuresti omanike ja juhtkonna nii ärialasest kui ka erialasest kompetentsusest. Seetõttu on ka oluline tulevastele partneritele teada anda, milline on Teie haridus, kus ja millistel ametikohtadel olete töötanud ning millised
aastaaruande aastaaruande olemasolu on ette olemasolu on ette bilansipäeva seisuga bilansipäeva nähtud nähtud 26 suuremad kui seisuga suuremad põhikirjaga; c) põhikirjaga; c) müügitulu kui; müügitulu vähemalt kaks vähemalt kaks (netokäive) 640 000 (netokäive) järgmisest järgmisest eurot, bilansimaht 640 000 eurot, kolmest näitajast kolmest näitajast 320 000 eurot ja bilansimaht on aruandeaasta on aruandeaasta
Püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodis. Ka püsikulud võivad oma mahult muutuda, kuid nad ei tee sea funktsionaalselt vaid tavaliselt astmeliselt. See tähendab, et püsikulud jäävad konstantseks kuni teatud tegevusmahuni kuid kuna suurema tegevusmahu teostamiseks ei piisa enam püsikuludest eelmisel tasemel, tuleb püsikulude mahtu tõsta uuele tasemele. Näiteks rendikuludega 300 € kuus on võimalik saada müügitulu kuni 4000 € kuus, sest 300 € eest renditaval pinnal on võimalik teenindada teatud hulka tarbijaid. Kui meil on vajalik klientide arvu suurendada, tuleb pikendada näiteks lahtiolekuaega, mis aga nõuab tööjõukulude (ajatöö-põhised) suurendamist või rentida täiendav pind (büroo), mis suurendab rendikulud 450 eurole kuus. Püsikuludeks on ettevõtetes näiteks rendikulud, hoolduskulud, ajatöötasuga seotud kulud, jmt. Näide.
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised ko...
Tulemimäära reguleerimise meetod (reguleeritava vara väärtuse majanduslik sisu, millistest komponentidest sellise meetodi puhul hind koosneb?) Tulemimäära reguleerimise meetodit on defineeritud kui võtete kogumit, mille kohaselt regulatsioonile alluvail ettevõtetel lubatakse kasutada hindu, mis katavad tema põhitegevuskulud, vajalikud investeeringud ja tagavad õiglase tulemi investeeritud kapitalilt, moodustades nn lubatud müügitulu. Depretsiatsiooni arvutamisel lähtutakse antud meetodi kasutamisel reguleeritava vara väärtuse kontseptsioonist. Koosneb kahest komponendist – kavandatavate investeeringute väärtus ja olemasoleva põhivara väärtus. 2. Hinnakasvu indekseerimise meetod ( milliseid indekseid on võimalik kasutada?) Hinnakasvu indekseerimise (THI–X) meetodit on defineeritud kui infrastruktuuri-
1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA AS XXX on asutatud erakapitalil 1996. aastal Tallinnas. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on spordikaupade jae- ja hulgimüük Eestis, Euroopa Liitu ja väljapoole EL. Teisejärguline tegevus on: vaba laohoonete välja rentimine. Ettevõtte peakontor ja ladu asub Tallinnas aadressil Mäealuse 1. Hoone mis asub antud aadressil kulub ettevõttele. 2 TURUNDUSTEGEVUS 2011. aastal oli AS XXX müügitulu 3,97 miljonit eurot. Käibest 72,7% moodustas kauba eksport ning suurim ekspordiriik oli Läti, millele järgnesid Soome ja Valgevene. Müügi kogukasv peaks 2012. aastal jääma samale tasemele 2011.aastaga. Põhiostjad on: OY(Soome), Group(Läti), Baltic(Leedu), Eesti suured kaubamajad ja marketid ja palju teisi nii Eestis kui ka välaspool Eestit. Oma jaeketi ja hulgimüügi vahendusel turustatakse AS-ile XXX kuuluvat kaubamärki AR, vahendajatelt on saadud luba kaubamärgile MI
eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kontol (perioodilise süsteemi korral seda teha ei saaks). Konto Varud saldo 9.jaanuari seisuga on 121 300 eurot ( 124 600 + 23 900 27 200 = 121 300) Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude- kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks printsiibivastaselt. ÕPIK LK 251 TEST T-10.1 Firma ostis 2.01
3. Miks on vajalik vigade paranduse viiside tundmine? · Polegi vaja · Paljud raamatupidamisprogrammid ei luba muuta juba sisestatud infot, seega tuleb teostada vigade parandus uute kirjete abil · Et kui bilanss ei klapi siis muuta andmeid nii, et klappima hakkaks · Et läbi viia maksupettust · Et audiitori kontrolliks saaks andmeid muuta 4. Kui päeva müügitulu on suurem kui kassas olev rahasumma , siis erinevuse summas parandame me.. · debiteeritakse kontot kassa puudjäägid · krediteeritakse kontot kassa puudujäägid · debiteeritakse kontot TTA · Krediteeritakse kontot Arvelduskonto · Debiteeritakse kontot nõuded ostjate vastu 5. Päeva lõpul loetakse sularaha kassas üle ja seda võrreldakse kassaaparaadi näiduga.
l Varuosad 389 Tööriistad 265 Elekter 595 Inventar 175 Farmitarvikud 359 Palk 7200 KOKKU 21670 14313,08 Kasumiaruanne Müügitulu 20300 Muud äritulud 1370 Kaubad, toore, materjal ja teenused 7113,08 Tööjõukulud: palgakulu 7200 14 sotsiaalmaksud 2376 Ärikasum (-kahjum) 4980,2
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
eelseisvatel aastatel lisandväärtuse suurendamist. Uuringut rahastas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Masinatööstus on juhtiv töötleva tööstuse valdkond Eestis, mis annab kolmandiku riigi ekspordikäibest ning hõlmab üle 30% töötlevas tööstuses hõivatutest. Samas, Soomes, Rootsis, Saksamaal ja teisteski ELi liikmesriikides töötab selles valdkonnas enam kui 50% tööstuses hõivatutest. Areng on siiski positiivne - masinatööstuse osatähtsus hõive, müügitulu, kasumi ja lisandväärtuse loojana Eesti majanduses on viimasel viiel aastal selgelt kasvanud. ,,Arvestades valdkonna olulisust Eesti jaoks - kolmandik ekspordist tuleb nimelt masinatööstusest, see haru annab ka kolmandiku tööstuse tööhõivest - , oli ülim aeg kaardistada sektori olukord. Purustasime mitmeid visalt püsivaid müüte, nagu oleksid välisinvesteeringud kurjast, sest viivad raha Eestist välja või hakkaks kogu klassikaline
13 II HIND 1. Hinna olemus ja tähtsus Hind on toote väärtus väljendatuna rahas ehk teisisõnu väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omandamisest või tarbimisest tulenevate kasude vastu. Konkreetse hinna määramine kaubale on nii kunst kui teadus. Hinda võib kujutleda vahetusprotsessi tasakaalustajana. Äriettevõttes on hind toote turunõudluse peamine määraja, millest oleneb nii ettevõtte kogu müügitulu kui kasumi suurus. Äri alustades võib hinnakujunduspoliitika ära määrata ettevõtmise edu või läbipõrumise. Seetõttu peab juba enne tootmise alustamist kalkuleerima oma tootele hinna, et näha, kas seda ongi üldse mõttekas tegema hakata. Kui tulla turule, kus on keegi juba analoogse kaubaga ees, siis on oluline turuhind: see määrab lae, millise hinnaga toodet või teenust ostetakse. Kui ettevõte oma tootega ei erine millegi
· osa võib pantida, kui põhikirjas ei nähta ette vastupidist. Notar edastab teate osa pantimise kohta kohtu registriosakonnale (vt äriseadustiku § 151). · 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu tuleb registripidajale esitada majandusaasta aruande koostamise ja esitamise keskkonnas koostatud aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus registripidajale, missugusel äriseadustiku §-s 176 nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Keskkond asub
19%. 2006. aastaga võrreldes kasvas keemiatööstuse sektori eksport 2007.a. 15,6%. 2007. aastal oli keemiatööstuse impordi kasv 2006. aastaga võrreldes 9,5%. Seega on tööstusharu ekspordikasv suurem kui impordil. Kuid võrreldes andmeid eelnevate perioodidega on tõus olnud 2007. aastal mõnevõrra väiksem. 2008.a. oli keemiatööstuses ekspordikasv viimaste aastate kõrgeim - 25,5%, ka import suurenes ligi 15% Ekspordilangus 2009.aastal oli 28%. 2009. aasta I poolaasta müügitulu oli 2,37 miljardit krooni, võrreldes 2008. aasta sama perioodiga on langus 34,3%. 5 2005. aasta kasvu ekspordisektoris tingis nõudluse suurenemine. Majanduse kasvu soodustab ka Euroopa Liidu tugifondidest finantseeritavate investeeringute suurenemine. Kuna 2005.aasta oli Eestile esimene täisaasta Euroopa Liidus, sai eksport varasemast enam tuge just Euroopa ühisesse majandusruumi kuulumisest. Laienevate majandussidemete ja tiheda
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Cäty Gilden PRAKTIKAARUANNE Juhendaja: Ilona Gilden Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitus Minu eesmärgiks praktika sooritamisel oli täpsema ülevaate saamine raamatupidaja igapäevasest tööst ning selleks vajaminevate teadmiste ja oskuste ulatusest. Õpikutes ja loengutes on küll räägitud, millega raamatupidaja tegeleb kuid mida see endast täpsemalt kujutab? Seega soovisin praktika käigus enda jaoks lahti mõtestada, millest täpsemalt koosneb raamatupidaja igapäeva töö: milliseid programme kasutatakse, milliseid lepinguid sõlmitakse, milliseid dokumente vormistatakse, kuidas toimub raamatupidaja suhtlemine töötajate ja juhtkonnaga, milline dokumentatsioon on vajalik ning millised on peamised allikad informatsioon...
Aruandeaasta kasum 110 2 782 Omakapital kokku 2015 2 610 5 392 PASSIVA KOKKU 2015 3 986 6 068 8.4 Prognoositav kasumiaruanne. KASUMIARUANDE PROGNOOS 1. aasta 2.aasta 2013 2014 Tulud majandustegevusest Müügitulu 15 970 23 560 Sh ühikuid (tundi, tk) 38 62 ühe ühiku keskmine müügihind 420 380 Müügitulud kokku 15 970 23 560 Müügitulu kasv võrreldes eelmise aastaga 48% Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
