Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KULUDE ARVESTUS (7)

4 HEA
Punktid
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus
Rühmale RP089
RP089
Esitamise tähtaeg 03.02.2010
04.02.2010
Lahendada ülesanded!
1. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on:
Tootmisruumi rent
5 000 kr
Puit
30 000 kr
600 kr
/ kummut
Tööliste töötasu (sõltub toodete tootmismahust)
10 000 kr
200 kr
/kummut
Tootmisosakonna juhataja töötasu
4 850 kr
Reklaam kummutitele
6 650 kr
Tegevjuht -raamatupidaja töötasu
8 500 kr
Müügipersonali palk (4000 kr on püsitasu kuus ja ülejäänud osa sõltub müüdud toodete arvust)
9 000 kr
180 kr
/kummut
Tootmismasinate amortisatsioon (tegevusmahupõhine meetod)
4 400 kr
Kontoritehnika amortisatsioon (lineaarne meetod)
2 000 kr
/kuu?
tulemuspalk :
100
kr/kummut
((9000kr – 4000kr) / 50tk)
Arvutada:
1.1 esmaskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit
1.2 konverteerimiskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit;
1.3 piirkulu ;
1.4 perioodikulud kui toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit;
1.5 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20;
1.6 jätkuvad kulud ja lõplikud kulud, kui toodeti 45 kummutit ja müüdi 40 kummutit.
Kõik arvutused esitada kirjalikult!
1.1. Esmaskulud:
800 kr
/ kummut
(materjal 600 kr/kummut + tööliste töötasu 200 kr/kummut)
Muutuvad tootmise lisakulud:
343 kr/tk
(6650 kr + 8500 kr + 2000 kr) / 50 tk)
Püsivad tootmise lisakulud:
238 kr/tk
((5000 kr + 4850 kr + 4400 kr) / 60 tk)
toote tootmisomahind kui toodetakse 60 kummutit:
1 447 kr/ kummut
(600 kr/tk + (10000 kr / 60 tk) + 100 kr/tk + 343 kr/tk + 238 kr/tk)
1.2 Konverteerimiskulud:
438 kr/kummut
((5000 kr + 4850 kr + 4400 kr) + ((10000 kr / 50 tk)*60 tk)) / 60tk
1.3 Piirkulu:
8 000 kr
kui valmistatakse 10 tk rohkem
(10 tk * (600 kr/tk + 200 kr/tk))
1.4 Perioodikulud (kui müüdi 45 tk): 25 650 kr
(6650 kr + (4000 kr + (45 tk * 100 kr/tk) + 8500 kr +2000 kr)
1.5 Turustuskulud 1 tööpäeva kohta (kuus 20 p): 1 102,50 kr / päev
((6650 kr + 9000 kr + 4400 kr + 2000kr) / 20 päeva)
1.6 Jätkuvad kulud: 7 514 kr
(45 tk - 40 tk) * 1503 kr/tk
toote tootmisomahind kui toodetakse 45 kummutit: 1 503 kr/kummut
(600 kr/tk + (10000 kr / 45 tk) + 100 kr/tk + 343 kr/tk + 238 kr/tk)
Lõplikud kulud:
88 270 kr
((40tk * 1503kr/tk) + 5000kr + 6650kr + (4000kr + (40tk * 100kr /tk)) + 8500kr)
2. Ettevõttes valmistatakse Vahendeid. Lõppenud perioodi kulude kohta on teada järgmised andmed:
Tootmiskulud
Muutuvkomponent
Püsivkomponent
Põhimaterjalikulu (kr/tk)
1,4
Esmaskulud
Palgakulu (kr/tk)
0,6
3,5
Seadmete remondikulud (kr/tk)
0,15
0,8
Lisakulud
Amortisatsioonikulud (kr/tk)
0,25
Tootmisvälised kulud
Muutuvkomponent
Püsivkomponent
Turustus- ja halduskulud (kr/tk)
0,125
0,3
Vahendi müügihind on : 6 kr/tk
Perioodi jooksul valmistati 200 000 toodet ja müüdi 180 000 toodet. Perioodi algul varusid ei olnud.
Koostada perioodi kasumiaruanne rakendades täiskulumeetodit.
Kõik arvutused esitada kirjalikult!
TÄISKULUMEETOD
 
 
TULU
1 080 000 kr
(6 kr/tk * 180 000 tk)
Müüdud toodangu muutuvad kulud
387 000 kr
((1,4 + 0,6 + 0,15) * 180 000 tk)
Müüdud toodangu püsivad kulud
819 000 kr
((3,5 + 0,8 + 0,25) * 180 000 tk)
Müüdud toodangu kulud kokku:
1 206 000 kr
(387 000kr + 819 000kr)
BRUTOKASUM
- 126 000 kr
(1 080 000kr – 1 206 000kr)
Tootmisvälised kulud
85 000 kr
((0,125 + 0,3) * 200 000kr)
ÄRIKASUM
- 41 000 kr
(-126 000kr – (+85 000kr))
Kasumiaruanne (skeem 2)
Kokku:
1. Müügitulu
1 080 000 kr
1 080 000 kr
2. Müüdud toodangu kulu
1 206 000 kr
1 206 000 kr
Brutokasum (- kahjum )
- 126 000 kr
- 126 000 kr
3/4. Turustus ja halduskuud
85 000 kr
85 000 kr
Ärikasum (- kahjum)
- 41 000 kr
- 41 000 kr
Kasum (kahjum) enne maksustamist
 
- 41 000 kr
Aruandeaasta puhaskasum (- kahjum)
 
- 41 000 kr
3. Tootmise kaudkulusid on kavandatud järgnevaks aastaks (200a+1): 3 034 500 kr
Kavandatav töömaht (200a+1. aastal) on 70 000 kg tooraine töötlemine, mille töötlemiseks kulub normide
alusel elektrienergiat 105 000 kWh. Tellimuse otsekulud on tooraine, tööjõukulud ja elektrienergia .
200a+1. aastal esitatakse tellimus, millele on kavandatud kulutada toorainet 2 000 kg (tooraine hind 15 kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat.
Töötunni kohta on arvestatud tööjõukulusid 130 kr .
Kaudkulude jagamise aluseks on antud ettevõttes valitud elektrikulu (kWh-des).
3.1 Arvutada:
1800
kg
3.1.1 kaudkulude eelarvestatud määr: 43,34 kr/kg
(3 034 500 kr / 70 000 kg)
3.1.2 kaudkulud tellimuse kohta: 78 012,00 kr
((( 2700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) *43,34 kr/kg)
3.1.3 tellimuse kogukulud:
Otsekulud:
Materjal
27 000 kr
Tööjõukulud
10 400 kr
Kaudkulud:
78 012 kr
Kokku:
115 412 kr
(27 000 kr + 10 400 kr + 78 012 kr)
3.2 Milline tellimuse maksumus rahuldab tellimuse täitjat, kui haldus- ja turustuskulude katmiseks ning kasumi saamise eesmärgil peaks müügituludest nimetatud kulude katmiseks jääma vähemalt 10%.
tellimuse täitjat rahuldab 47892 kr (115 412 kr / 1,1 * 0,1) + 27 000 kr + 10 400 kr)
3.3 Tellimus täideti, aga tooraine hangiti tellimuse täitmiseks hinnaga 15,5 kr/kg ja töötajad täitsid tellimuse 76 töötunniga. Arvutada tellimuse tegelikud otsekulud ja hälve/erinevus ( kroonides ) võrreldes kavandatuga.
Otsekulud:
27 900,00 kr
(materjal) ((2 700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) * 15,5 kr/kg
9 880 kr
(tööjõukulud) (130 kr/t * 76 t)
Kokku:
37 780 kr
(27 900 kr + 9 880 kr)
erinevus:
380 kr
(37 780 kr - (27 000 kr + 10 400 kr))
3.4 Aasta lõpuks kujunes tootmise kaudkulude kogusummaks 2 998 800 kr ja tegelikult kulutati 102 000 kWh. Arvutada tegelik kaudkulude määr ja ülaltoodud tellimuse tegelikud tootmiskulud 200a+1. aastal.
Tegelik määr 29,40 kr/kWh (2 998 800 kr / 102 000 kWh)
Tellimuse tegelikud kaudkulud:
88 200 kr
(((105 000 kWh * 2 000 kg) / 70 000 kg) * 29,4 kr/kWh)
Tellimuse tegelikudtootmiskulud: 125 600 kr
(88 200 kr + 27 000 kr + 10 400 kr)
KULUDE ARVESTUS #1 KULUDE ARVESTUS #2 KULUDE ARVESTUS #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 249 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kitn Õppematerjali autor
kodune ülesanne (Õp. M.Nikitina-Kalamäe) TMK

Sarnased õppematerjalid

Ainetöö koondeelarve
24
doc

Ainetöö koondeelarve

· palgakulu ja sotsiaalmaksukulu kokku Tootmise lisakulude eelarve on plaan, milles arvutatakse välja tootmise lisakulud, võttes seejuures arvesse ajakulu, muutuvkulude normi, tootmise lisakulude muutuvat ­ ja püsivat osa. Tooteühiku plaaniline tootmisomahind on plaani osa, kus võttes arvesse põhimaterjali kulu, põhipalga kulu, sotsiaalmaksu kulu ja tootmise lisakulusid arvutatakse välja tootekulu, mis kulub ühe toote tootmiseks. Finantseelarved · finantstulude ja ­ kulude eelarved · investeeringute eelarved Tegevuskulude eelarved · turustuskulude eelarve · halduskulude eelarve · kasumieelarve · kassaeelarve · eelarveline bilanss Plaaniline kasumiaruanne on plaan, milles arvestatakse välja ettevõtte puhaskasum. Eelarve koostaja saab plaanilise kasumiarande koostada eelnevate eelarvete alusel, võttes arvesse: · ettevõtte netokäivet · müüdud toodangu maksumust · turustus ­ ja halduskulusid

Majandus
Juhtimisarvestuse ainetöö
26
doc

Juhtimisarvestuse ainetöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve................................................................

Juhtimisarvestus
PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES
25
doc

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES

Laekumine IV kv müügist 168 000 168 000 Laekumine kokku kr. 377 000 448 000 546 000 280 000 1 651 000 Ostjatelt laekumata arveid jääb plaaniaasta lõpuks summas 42 000 6 2. TOOTMISPLAAN Tootmiseelarve koostatakse pärast müügieelarve lõpetamist, ta kujutab endast vahetult ettevõtte põhitegevusega seotud kulude ja tulude pikaajalist plaani. Tootmiseelarve koostamise käigus koostatakse kaks eelarvet : tootmiskulude ja perioodikulude eelarved. Tootmiskulude eelarve koostamiseks tuleb kindlaks määrata eelarveperiood, tootmise tase, aeg ja koht, vajalikud tegevused, tootmisstandardid tootmise efektiivsuse hindamiseks, nõuded materjalidele, tööjõule ja üldkulud. Tootmiskuludeks on tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud.

Juhtimisarvestus
Finantsnäitajate arvutamine
171
xls

Finantsnäitajate arvutamine

Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum;

Majandus
Majandusmatemaatika
78
pdf

Majandusmatemaatika

Kulu-, tulu- ja kasumifunktsioon. Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntuimad kulu-, tulu- ja kasumifunktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist ­ fikseeritud kuludest ja muutuvkuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud C (q) ' CF % cv q kus q on tootmismaht; CF on fikseeritud kulud; cv on muutuvkulu tooteühiku kohta. C Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent,

Raamatupidamise alused
Äriplaan
13
doc

Äriplaan

4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 10 5. FINANTSPLANEERIMINE 11 5.1. INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 11 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 11 5.3. KULUDE ARVESTUS 11 5.3.1. Muutuvkulud 11 5.3.2. Püsivkulud 12 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 12 5.4.1. Omahinna arvutus 12 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 12 5.4.3

Äritegevuse alused
Konspekt
85
pdf

Konspekt

6 3 3 2-3 a) ; b) ; c) 3 8 ; d) 3. 2.3 Mikromajanduses kasutatavad funktsioonid 2.3.1 Kulufunktsioon Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntumad kulu-, tulu- ja kasumi- funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist ­ fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7

Matemaatika ja statistika
Rahvusvaheline finantsjuhtimine test-eksam
28
xls

Rahvusvaheline finantsjuhtimine test, eksam

Intressimäär perioodis on 10% Kas Te investeeriksite? Miks investeeriksite või miks mitte? A Jah, kuna raamatupidamislik tulumäär on 40% aastas B Ei, kuna puhasnüüdiväärtus on negatiivne C Jah, kuna tasuvusaeg on 2,5 aastat D Ei, kuna sisemine tulumäär on madalam kui nõutud intressimäär E mul on erinev arvamus (milline?) 6. Projekti sisemine tulumäär on: A maksudejärgsete rahavoogude nüüdisväärtuste summa ja investeeringu esialgsete kulude vahe B aastate arv, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaamiseks C diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude praeguse väärtuse ja projekti esialgsed kulud D diskontomäär, mis võrdsustab projekti praegused raha väljavood ja projekti lõppväärtuse tulevikuväärtuse E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust

Finantsjuhtimine




Kommentaarid (7)

consern profiilipilt
käti konno: Asjalik materjal
00:24 06-09-2012
kertty profiilipilt
kertty: päris kasulik
12:34 18-04-2011
midaa profiilipilt
G. H.: abiks ikka!
09:20 30-08-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun