10. nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9.4, ÕPIK LK 251 testid. Ülesannete kogu ülesanded. ÕPIK LK 253 ül 10.1 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Raha ja pangandus

1 Hindamata

ÕPIK LK 235
ÜLESANDED
Ü-9.4
Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud :

Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem).

Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa , mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem.
Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded . Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust?

D: Varud 23 900
K: Võlad tarnijatele 23 900

D: Tarniatelt laekumata arved 36 800
D: Kaubakulu 27 200
K: Varud 27 200
K: Müügitulu 36 800
***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kontol (perioodilise süsteemi korral seda teha ei saaks).

Konto Varud saldo 9.jaanuari seisuga on 121 300 eurot ( 124 600 + 23 900 – 27 200 = 121 300)

Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude-kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks printsiibivastaselt.

ÕPIK LK 251
TEST
T-10.1
Firma ostis 2.01. 20X9 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat, mille jooksul läbisõit moodustab 500 000 kilomeetrit. Lõpetamismaksumus on 10 000 krooni. Esimesel aastal läbis veoauto 90 000 kilomeetrit. Depretsiatsioonikulu on esimesel aastal kõige suurem kahekordselt alaneva jäägi meetodi rakendamisel.
SEST....
Kui lõpetamismaksumus on 10 000 eurot, siis kuluks tuleb kanda 100 000 eurot (110 000 – 10 000 = 100 000).
I LINEAARNE MEETOD
Lineaarse meetodi puhul läheb 5 aasta jooksul igal aastal kuluks 20 000 eurot (100 000 / 5 = 20 000)
II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD
Kuluks kantakse niipalju, kuipalju on kasutatud. Aluseks võtan läbisõidu. Kulu 1 km kohta = 100 000 / 500 000 = 0,2 kr/km
Esimesel aastal 90 000 km läbitud, seega kulu on 90 000 * 0,2 = 18 000
III KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD
= 0,2 = 20%
2 * 20% = 40%
Esimesel aastal kuluks kantakse 110 000 * 0,4 = 44 000
IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD
Aluseks võtan aastate arvu.
* (seotusmaksumus – lõppväärtus) =
* (110 000 – 10 000) = 33 333
***Kõigi meetodite kasutamisest on näha, et kahekordselt alaneva jäägi meetod andis esimesel aastal kõige suurema kulu.
T-10.2
Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto 40 000 krooni eest masina, mille lõpetamismaksumus on 1000 krooni ja kasutusaeg 5 aastat.
Lineaarse meetodi rakendamisel on konto Akumuleeritud kulum jääk 31. Detsembril 20X9 15 600 krooni.
SEST...
Kuluks tuleb kanda 40 000 – 1000 = 39 000 krooni.
39 000 / 5 = 7800 krooni aastas.
2 aasta kulu on seega 15 600 krooni
T-10.3
Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat ja lõpetamismaksumus 10 000 krooni. Tegevuspõhise meetodi rakendamisel on Akumuleeritud kulumi konto jääk 31. Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt:
(100 000 : eeldatav läbisõit kokku) * 20X8 a ja 20X9 a summaarne läbisõit.
T-10.4
Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana debiteeritakse kontot Kadum. (Sest raha kaotatakse). Sest kadum on nagu kulu ja kui see suureneb, siis kasum väheneb ja kulu suurenes ju deebetis .
T-10.5
Ainelise põhivahendi akumuleeritud kulum on kreeditsaldoga kontraaktivakonto.
T-10.6
Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot.
SEST...
= 0,6
0,6 * 2 000 000 = 1 200 000
PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine
ÜLESANNE 1

D: Masinad ja seadmed 1500
K: Võlg tarnijale 1500

D: Võlg tarnijale 1500
K: Arvelduskonto 1500
Korrigeerimiskanne

D: Amortisatsioonikulu 50
K: Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 50
KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD:
= 0,2 = 20%
2 * 20% = 40%
40% * 1500 = 600 esimese aasta kulu
Ühe kuu deplatsioonikulu on 600 / 12 = 50 krooni.
ÜLESANNE 2
Aasta
Läbisõit (km)
Lineaarne
meetod
Tegevusmahupõhine
meetod
Kahekordselt alaneva jäägi meetod
Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod
1
53 000
1200
0,024 * 53 000 = 1272
13 000 * 20% = 2600
(10/55)*12 000 = 2182
2
60 000
1200
0,024 * 60 000 = 1440
13 000 – 2600 = 10 400
10 400 * 20% = 2080
(9/55) * 12 000 = 1964
3
69 000
1200
0,024 * 69 000 = 1656
10 400 – 2080 = 8320
8320 * 20% = 1664
(8/55) * 12 000 = 1745
4
40 000
1200
0,024 * 40 000 = 960
8320 – 1664 = 6656
6656 * 20% = 1331
(7/55) * 12 000 = 1527
5
29 000
1200
0,024 * 29 000 = 696
6656 – 1331 = 5325
5325 * 20% = 1065
(6/55) * 12 000 = 1309
6
45 000
1200
0,024 * 45 000 = 1080
5325 – 1065 = 4260
4260 * 20% = 852
(5/55) * 12 000 = 1091
7
65 000
1200
0,024 * 65 000 = 1560
4260 – 852 = 3408
3408 * 20% = 682
(4/55) * 12 000 = 873
8
62 000
1200
0,024 * 62 000 = 1488
3408 – 682 = 2726
2726 * 20% = 545
(3/55) * 12 000 = 655
9
29 000
1200
0,024 * 29 000 = 696
2726 – 545 = 2181
2181 * 20% = 436
(2/55) * 12 000 = 436
10
48 000
1200
0,024 * 48 000 = 1152
2181 – 436 = 1745
1745 * 20% = 349
(1/55) * 12 000 = 218
500 000 12 000 12 000 12 000 12 000
Kui soetushind oli 13 000 ja lõppmaksumus 1000, siis kuluks tuleb kanda 12 000
I LINEAARNE MEETOD
12 000 / 10 = 1200 on iga - aastane kulum.
II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD
Leian ühe kilomeetri kulu:
12 000 / 500 000 = 0,024
III KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD
1 / 10 = 0,1 = 10%
2 * 10% = 20%
13 000 * 20% = 2600 see on esimese aasta kulu
13 000 – 2600 = 10 400 see on esimese aasta jääk
10 400 * 20% = 2080 see on teise aasta kulu
10 400 – 2080 = 8320 see on teise aasta jääk
Jne...
IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD
* 12 000 = 2181,818 see on esimese aasta kulu
* 12 000 = 1964,6 see on teise aasta kulu
* 12 000 = 1745 see on kolmanda aasta kulu
Jne...
ÜLESANNE 3

Kui soetusmaksumus oli 8300 eurot ja akumuleeritud kulum 3200, siis seadme jääkmaksumus oli müügi hetkel 5100
D: Akumuleeritud kulum 3200 Võtan põhivara objekti
K: Masinad ja seadmed 8300 bilansist maha
D: Ostjate laekumata arved 5720
K: Tulum põhitegevuslikust müügist 620
Tulumi sain, sest seadme jääkmaksumus oli 5100, kuid müüsin 5720-ga, seega sain müügist kasu 620 eurot.

Kui soetusmaksumus oli 1660 eurot ja akumuleeritud kulum 1400 eurot, siis masina jääksmaksumus müügihetkel oli 260 eurot.
D: Akumuleeritud kulum 1400
D: Kassa 200
D: Kadum põhivara müügist 60
K: Masinad ja seadmed 1660
Kadum tekkis seetõttu, et masina väärtus oli 260 eurot, kuid müügist saadi 200 eurot, seega kaotati 60 eurot sealt vahelt.

D: Akumuleeritud kulum 1570
D: Kadum 30
K: Masinad ja seadmed 1600
Kadum tekkis, sest akumuleeritud kulu oli väiksem, kui masina soetusmaksumus.
ÕPIK LK 253
ÜLESANDED
Ü-10.1
Firma ostis 1. Mail 20X8 masina, mille soetusmaksumus oli 315 000 krooni. Masina lõpetamismaksumuseks määrati 15 000 krooni, kavas on töötada masinaga 2650 masintundi ja valmistada 25 500 toodet. Masina kasutusaeg on 5 aastat. 20X9. aastal kasutati masinat 500 masintundi ja valmistati 5000 toodet.
Arvutada 20X9. Aasta depretsiatsioonikulu, kasutades järgmisi meetodeid :

Lineaarne meetod

Tegevusmahupõhine meetod

Aastate järjenumbrite summa meetod

Kahekordselt alaneva jäägi meetod
Masina 1. Kasutusaasta algab 1.mail 20X8 ja lõppeb 30. Aprillil 20X9 (sest siis saab aasta täis).
Masina 2. Kasutusaasta algab 1.mail 20X9 ja lõppeb järgmise aasta 30. Aprillil
Jne....
Kui pean arvutama 20X9. aasta kulu, siis kõigepealt selgeks teha, et esimesel kasutusaastal on 20X9-t aastat ainult 4 kuud (jaanuar, veebruar, märts ja aprill).
Teisel kasutusaastal on 20X9-t aastat ainult 8 kuud (mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november ja detsember).
Seega 1.aastal on kulu
ja 2.aastal on kulu
Et saada kogu 20X9 aasta kulu, tuleb
ja
kulu kokku liita.

Lineaarne meetod
Soetusmaksumus 315 000 – lõpetamismaksumus 15 000 = kulu 300 000 krooni.
300 000 / 5 aastat kasutust = 60 000 kuluks iga aasta
60 000 / 12 = 5000 kuluks iga kuu
5000 * 4 = 20 000 nelja kuu kulu
5000 * 8 = 40 000 kaheksa kuu kulu
20 000 + 40 000 = 60 000 kogu 20X9 aasta kulu.

Tegevusmahupõhine meetod
Tegevusmahtu võin mõõta kahel erineval moel:
Masintunnid
Tooted
= = 113,2 krooni kulu ühe tunni kohta
= = 11,76 krooni kulu ühe toote kohta
20X9 aasta kulu_
113,21 * 500 masintundi = 56 603,77
20X9 aasta kulu_
11,76 * 5000 toodet = 58 823,53

Aastate järjenumbrite summa meetod
1.kasutusaasta
* 300 000 = 100 000
100 000-st = 33 333,33 see on 4 kuu kulu
2.kasutusaasta
* 300 000 = 80 000
80 000-st = 53 333,33 see on 8 kuu kulu
Kokku 4 ja 8 kuu kulu ehk 20X9 aasta kulu on 33 333,33 + 53 333,33 = 86 666,66

Kahekordselt alaneva jäägi meetod
1/5 = 0,2 = 20%
2 * 20% = 40%
1.kasutusaasta
Jääk = soetusmaksumus ehk siis 315 000 krooni.
Kuluks kanda 40% * 315 000 = 126 000 see on terve aasta oma
4 kuu kulu on (126 000/12) * 4 = 42 000
315 000 – 126 000 = 189 000 on esimese aasta jääk
2.kasutusaasta
Kuluks kanda 40% * 189 000 = 75 600 see on terve aasta oma
8 kuu kulu on (75 600 / 12) * 8 = 50 400
189 000 – 75 600 = 113 400 on teise aasta jääk
20X9 aasta kulu on 42 000 + 50 400 = 92 400 krooni.
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 58 allalaadimist

10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #1

10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #2

10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #3

10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #4

10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #5

10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #6

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-07-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

fascinar Õppematerjali autor

10. nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9.4, ÕPIK LK 251 testid. Ülesannete kogu ülesanded. ÕPIK LK 253 ül 10.1Enamus minu lisatud finantsmaterjalid sisaldavad seletusi ja õpetusi, miks ja kuidas mingi number kuskilt tuleb.

aasta kulu konto jääk kulum akumuleeritud kulu akumuleeritud kulum kahekordselt alaneva

Sarnased õppematerjalid

docx

11. nädal - ÕPIK LK 253 ül 10.2 , 10.4

ÕPIK LK 253 ÜLESANNE Ü-10.2 Firma ostis 01.10.20X7 seadme 212 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga arvatakse olevat 8 aastat ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni. Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aasta kulu saab olla ainult 3 kuu ku

Raha ja pangandus

docx

11. nädala seminar - ÕPIK LK 273 testid, ÕPIK LK 275 ül 11.1 - 11.3, 11.5, 11.6 Kordamine kontrolltööks - testid.

ÕPIK LK 273 TEST T-11.2 Identifitseerimatu ainetu varaobjekt on goodwill. T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise koh

Raha ja pangandus

docx

Arvestus alused

Mistahes arvestussüsteemi korral suletakse perioodi lõpul konto Müüdud kauba kulud kandega: D Tulude ja kulude koondkonto 13 200 K Müüdud kauba kulud 13 200 Inventeerimine Eesmärk: Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga. Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks. Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventeerimise ülesanded · Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine · Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine · Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine · Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrllimine. Inventuuri tulemused Inventuuri käigus selguvad üle-ja puudujäägid. Inventuuri liigid Inventuurid

Raamatupidamise alused

doc

ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

Inventeerimine Eesmärk: Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga. Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks. Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventuuri andmed märgitakse inventeerimisnimestikku, mis edastatakse raamatupidajale. Kajastatakse ka võrdlusandmikus. Inventeerimise ülesanded Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrollimine Inventuuri liigid Inventuurid Läbiviimise ulatuse järgi Läbiviimise aja järgi Osaline Täielik Plaaniline Plaaniväline

Arvestuse alused

pdf

Finantsarvestuse konspekt

Erinevused 1. Eesmärk Finantsarvestus varustada välistarbijaid erineva infoga (firma finantsseisund ja äritegevuse tulemus). Juhtimisarvestus on kontsentreerunud juhtide varustamisele infoga otsuste tegemisel, plaanimisel ja kontrollimisel. 2. Info tarbijad Finantsarvestus varustab äriväliseid tarbijaid infoga. Kulu- ja juhtimisarvestus ettevõtte eritaseme juhid. 3. Rõhuasetus Finantsarvestuse aruanded annavad üldpildi kogu organisatsioonist. Kulu- ja juhtimisarvestuse fookuses on organisatsiooni allosad. 4. Ajaline suunitlus Finantsarvestuse aruanded peegeldavad seda infot, mis juhtus minevikus. Kulu- ja juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 5. Seaduslikud nõuded (reglementeeritus) Finantsarvestuse puhul on nõue pidada arvestust igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel ja vastavalt seadusele. Kulu- ja juhtimisarvestuse puhul on arvestuse pidamine vabalt valitav.

Ettevõtlus alused

odt

Finantsarvestus II Põhivara arvestus

eksisteerib aktiivne turg või kolmandad osapooled on kohustunud vara välja ostma). Kehtib eeldus, et immateriaalse põhivara kasulik eluiga ei ületa üldjuhul 20 aastat. 20 aastat ületava amortisatsiooniperioodi kasutamine on aktsepteeritav ainult juhul, kui leidub veenvaid tõendeid selle kohta, et vara kasulik eluiga on pikem kui 20 aastat (näiteks tegevuslitsents 30 aastaks, eeldusel, et litsentsi kasutamisest tulenevad tulud on kogu litsentsi kehtivusperioodil suuremad vastavatest kuludest). Juhul, kui ettevõte amortiseerib mõnda immateriaalset vara pikema perioodi jooksul kui 20 aastat, tuleb igal bilansipäeval viia läbi selle vara väärtuse test – koos materiaalse põhivaraga. Deebet - amortisatsioonikulu või tootmiskulu, üldhalduskulu... Kreedit - immateriaalne põhivara Bilansis kajastub immateriaalne põhivara jääkmaksumuses. Goodvilli ei amoriseerita!!! KAJASTAMINE BILANSIS JA KASUMIARUANDES

Finantsarvestus

docx

8. nädala seminar - ÕPIK LK 186 testid ja ül 7.3, lk 203 testid, lk 204 ül 8.1 - 8.3, lk 205 ül 8.5

krooni eest. Teha vajalikud raamatupidamiskanded aktsiate ostu ja müügi kohta. Soetushind Müügihind Vahe X 23 150 21 500 -1650 Y 15 430 20 140 4710 Z 14 110 17 150 3040 I - OST D: Lühiajaline finantsinvesteering 52 680 K: Arvelduskonto 52 680 8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650 K: Lühiajaline finantsinvesteering 23 150 ( soetushinnas) III Y AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 20 140 K: lühiajaline finantsinvesteering 150430 K: Tulum väärtpaberite müügist 4710 IV Z AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 17 150 K: Lühiajaline finantsinvesteering 140110 K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM Debitoorne võlg tasumata arved

Raha ja pangandus

doc

Finatsraamatupidamine

Mitmed raamatupidamise valdkonnad on ERSis kas kajastamata või kajastatud põgusalt, sest RT juhendid keskenduvad Eesti oludes olulistele raamatupidamise valdkondadele. IASi kogumaht on suurem kui ERSi ja RT juhendite kogumaht. Euroopa Liidu 07.07.2002 a otsus: IAS kõigile börsiettevõtetele ja finantsasutuste konsolideeritud aruannetele kohustuslik alates 2005.aastast. "Vanu" standardeid kutsutakse endiselt lühendiga IAS, "uusi" standardeid ja kogu komplekti kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük

Finantsraamatupidamine

Rohkem sarnaseid