Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

10. nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9.4, ÕPIK LK 251 testid. Ülesannete kogu ülesanded. ÕPIK LK 253 ül 10.1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

ÕPIK
LK 235

ÜLESANDED
Ü-9.4
Firma kasutab
varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid
järgmised tehingud :
  • Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem).
  • Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa , mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem.
    Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded . Kui suur on konto Varud
    saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud
    kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust?
  • D: Varud 23 900
    K:
    Võlad tarnijatele 23 900
  • D: Tarniatelt laekumata arved 36 800
    D: Kaubakulu 27 200
    K:
    Varud 27 200
    K:
    Müügitulu 36 800
    ***Kuna
    on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut
    Varud kontol (perioodilise süsteemi korral seda teha ei
    saaks).
    • Konto Varud saldo 9.jaanuari seisuga on 121 300 eurot ( 124 600 + 23 900 – 27 200 = 121 300)


    • Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude-kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks printsiibivastaselt.


    ÕPIK
    LK 251

    TEST
    T-10.1
    Firma
    ostis 2.01. 20X9 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma
    hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat, mille jooksul läbisõit
  • 10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #1 10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #2 10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #3 10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #4 10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #5 10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1 #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-07-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor fascinar Õppematerjali autor
    10. nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9.4, ÕPIK LK 251 testid. Ülesannete kogu ülesanded. ÕPIK LK 253 ül 10.1Enamus minu lisatud finantsmaterjalid sisaldavad seletusi ja õpetusi, miks ja kuidas mingi number kuskilt tuleb.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    docx

    11. nädal - ÕPIK LK 253 ül 10.2 , 10.4

    ÕPIK LK 253 ÜLESANNE Ü-10.2 Firma ostis 01.10.20X7 seadme 212 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga arvatakse olevat 8 aastat ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni. Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aasta kulu saab olla ainult 3 kuu ku

    Raha ja pangandus
    thumbnail
    4
    docx

    11. nädala seminar - ÕPIK LK 273 testid, ÕPIK LK 275 ül 11.1 - 11.3, 11.5, 11.6 Kordamine kontrolltööks - testid.

    ÕPIK LK 273 TEST T-11.2 Identifitseerimatu ainetu varaobjekt on goodwill. T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 ­ 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise koh

    Raha ja pangandus
    thumbnail
    22
    docx

    Arvestus alused

    Mistahes arvestussüsteemi korral suletakse perioodi lõpul konto Müüdud kauba kulud kandega: D Tulude ja kulude koondkonto 13 200 K Müüdud kauba kulud 13 200 Inventeerimine Eesmärk: Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga. Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks. Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventeerimise ülesanded · Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine · Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine · Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine · Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrllimine. Inventuuri tulemused Inventuuri käigus selguvad üle-ja puudujäägid. Inventuuri liigid Inventuurid

    Raamatupidamise alused
    thumbnail
    58
    doc

    ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

    Inventeerimine Eesmärk: Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga. Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks. Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventuuri andmed märgitakse inventeerimisnimestikku, mis edastatakse raamatupidajale. Kajastatakse ka võrdlusandmikus. Inventeerimise ülesanded Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrollimine Inventuuri liigid Inventuurid Läbiviimise ulatuse järgi Läbiviimise aja järgi Osaline Täielik Plaaniline Plaaniväline

    Arvestuse alused
    thumbnail
    62
    pdf

    Finantsarvestuse konspekt

    Erinevused 1. Eesmärk Finantsarvestus ­ varustada välistarbijaid erineva infoga (firma finantsseisund ja äritegevuse tulemus). Juhtimisarvestus ­ on kontsentreerunud juhtide varustamisele infoga otsuste tegemisel, plaanimisel ja kontrollimisel. 2. Info tarbijad Finantsarvestus varustab äriväliseid tarbijaid infoga. Kulu- ja juhtimisarvestus ­ ettevõtte eritaseme juhid. 3. Rõhuasetus Finantsarvestuse aruanded annavad üldpildi kogu organisatsioonist. Kulu- ja juhtimisarvestuse fookuses on organisatsiooni allosad. 4. Ajaline suunitlus Finantsarvestuse aruanded peegeldavad seda infot, mis juhtus minevikus. Kulu- ja juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 5. Seaduslikud nõuded (reglementeeritus) Finantsarvestuse puhul on nõue pidada arvestust igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel ja vastavalt seadusele. Kulu- ja juhtimisarvestuse puhul on arvestuse pidamine vabalt valitav.

    Ettevõtlus alused
    thumbnail
    21
    odt

    Finantsarvestus II Põhivara arvestus

    eksisteerib aktiivne turg või kolmandad osapooled on kohustunud vara välja ostma). Kehtib eeldus, et immateriaalse põhivara kasulik eluiga ei ületa üldjuhul 20 aastat. 20 aastat ületava amortisatsiooniperioodi kasutamine on aktsepteeritav ainult juhul, kui leidub veenvaid tõendeid selle kohta, et vara kasulik eluiga on pikem kui 20 aastat (näiteks tegevuslitsents 30 aastaks, eeldusel, et litsentsi kasutamisest tulenevad tulud on kogu litsentsi kehtivusperioodil suuremad vastavatest kuludest). Juhul, kui ettevõte amortiseerib mõnda immateriaalset vara pikema perioodi jooksul kui 20 aastat, tuleb igal bilansipäeval viia läbi selle vara väärtuse test – koos materiaalse põhivaraga. Deebet - amortisatsioonikulu või tootmiskulu, üldhalduskulu... Kreedit - immateriaalne põhivara Bilansis kajastub immateriaalne põhivara jääkmaksumuses. Goodvilli ei amoriseerita!!! KAJASTAMINE BILANSIS JA KASUMIARUANDES

    Finantsarvestus
    thumbnail
    9
    docx

    8. nädala seminar - ÕPIK LK 186 testid ja ül 7.3, lk 203 testid, lk 204 ül 8.1 - 8.3, lk 205 ül 8.5

    krooni eest. Teha vajalikud raamatupidamiskanded aktsiate ostu ja müügi kohta. Soetushind Müügihind Vahe X 23 150 21 500 -1650 Y 15 430 20 140 4710 Z 14 110 17 150 3040 I - OST D: Lühiajaline finantsinvesteering 52 680 K: Arvelduskonto 52 680 8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650 K: Lühiajaline finantsinvesteering 23 150 ( soetushinnas) III ­ Y AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 20 140 K: lühiajaline finantsinvesteering 150430 K: Tulum väärtpaberite müügist 4710 IV ­ Z AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 17 150 K: Lühiajaline finantsinvesteering 140110 K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM Debitoorne võlg ­ tasumata arved

    Raha ja pangandus
    thumbnail
    46
    doc

    Finatsraamatupidamine

    Mitmed raamatupidamise valdkonnad on ERSis kas kajastamata või kajastatud põgusalt, sest RT juhendid keskenduvad Eesti oludes olulistele raamatupidamise valdkondadele. IASi kogumaht on suurem kui ERSi ja RT juhendite kogumaht. Euroopa Liidu 07.07.2002 a otsus: IAS kõigile börsiettevõtetele ja finantsasutuste konsolideeritud aruannetele kohustuslik alates 2005.aastast. "Vanu" standardeid kutsutakse endiselt lühendiga IAS, "uusi" standardeid ja kogu komplekti kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) ­ rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük

    Finantsraamatupidamine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun