Äriplaan - FIE Ilona Krobeni (1)

Eesti Maaülkool
Majandus- ja sotsiaalinstituut

FIE Ilona Krobeni

Äriplaan
MST 1.807 Põllumajanduse ettevõtluse põhikursus
Haava talu
Sirgu küla
Luunja vald
Tartu maakond
62201
Ettevõtja: Ilona Kroben
Koostas: Tarmo Põkka
Juhendaja : Enn Plaan
Tartu 2007
I KOKKUVÕTE

II Ettevõtte üldandmed

III Äriidee

IV Tootmine

V Turustamine

VI Finantsplaan

I KOKKUVÕTE
Äriplaan on koostatud Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas asuva Haava talu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on maasikaistanduse rajamine.
FIE Ilona Kroben kavatseb hetke majandusliku olukorra parandamiseks rakendada oma pikaajalisi kogemusi põllumajanduses maasikaistanduse rajamiseks.
Projekti algideeks on maasikaistanduse rajamine, et toodang oleks võimalikult sihttarbijale lähedal. Pikemas perspektiivis on plaanis rajada tingimused ka pikemaks säilitamiseks.
Omapoolse finantseeringuna on olemas 3000 maasikataime, millest saadakse 9000 lisavõsu rajamaks 0,5-1 ha suurust istandust järgmiseks viieks aastaks, mille järel on kavas osaliselt laiendada ja jätkata valitud põllukultuuri kasvatamist uute võsude ja teenitud finantsiliste vahendite abil. Enamus toodangust turustatakse koheselt Tartu turule ning teatud osa talletatakse talveks kui marjade hind on 3-4 korda kõrgem.

II Ettevõtte üldandmed

Ilona Kroben elab Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas Haava talus ( postiindeks 62201), GSM telefon 58 049 624. Ettevõtja käsutuses on talu 7,9st ha-st 4 ha maatulundusmaad millest 2 ha on heinamaad ja 2 ha haritavat maad. 2 ha haritavast maast 0,5-1 ha on plaanitud maasikaistanduse rajamiseks.

Tänaseni töötu FIEl Ilona Krobenil on pikaajalised põllukultuuri kasvatamiskogemused. FIE Ilona Kroben kavatseb vähendada tänast põllukultuuride kasvuala, rajamaks maasikaistandust põhitulu suurendamiseks .

III Äriidee

FIE Ilona Krobeni äriidee aluseks on maasikaistanduse rajamine, tagamaks perele püsivama sissetuleku ja anda võimalus küla noortele suvisel korjamisperioodil lisatasu teenimiseks.
Maasikakasvatuse rajamisele andis tõuke tänane majanduslik olukord, kus ainsa tuluallikana on võimalus töötada eraettevõtja juures palgatuluga 100 krooni päev, ilma töölepingu, pensionifondi ja haigekassata. Lisaks enda elatamisele on peres õpihimuline 10. klassis õppiv tütar, kes soovib edasist kooliteed jätkata ülikoolis, kuid paraku on suurem osa ülikooliharidusest juba tasuline . Eelnevat arvestades on Ilona Krobenil nii vajadus, kui võimalus alustada tegevust eraettevõtjana.
IV Tootmine
Vajaliku istanduse loomine.
Põllukultuuride arvelt (2 ha) rajatakse 0,5-1 ha maasikaistandus , mille minimaalsed rajamiskulutused on vähemalt 11930 krooni. Omafinantseeringuna on olemas 3000 maasikataime, mille turuhind on 12 000 kr (3000tk*4kr). Võsudest istutatakse esimese aasta lõpuks juurde 9000 taime, turuhinnas 36 000. Istanduse esimese aasta lõppeesmärgiks on 12 000 taimeline istandus .
Istandusmaa ettevalmistamiseks on vajalik koheselt osta kile ning vajalikud väetised ja mürgid (vt ka Tabel 1). Kogu istanduse (12 000 taime) maa valmistatakse ette korraga, et hilisemad võsud saaks koheselt istutada , hoidumaks võimalikust kasvupinna põllumulla viljakuse langusest (tuule- ja veeerosioon, umbrohi).
Tehnikapark ja tööjõud.
Tehnikapargist on traktor T-40 (1976 aasta) ja sõiduauto kasutamisvõimalus. Eelnimetatud tehnikaparki kasutades saab teostada vajalikud põlluharimistööd (künd, kultiveerimine). Peretööjõudu kasutatakse taimede istutamisel ja kasvupinna ettevalmistamisel.
Eelnimetatud istanduse suurus on optimaalne olemasoleva tehnika- ja inimressursiga harimiseks . Lisaks on vajalik soetada muruniiduk ja mürgiprits (vt ka Tabel 1). Muruniiduki kõrge hind tuleneb tõsiasjast, et maasikavagude vahele ei tohi maha jääda niidetud muru ega langenud/ purustatud lehti, kuna see soodustab haiguste teket. Seega on vajalik niidetud muru koheselt koguda niiduki kogumiskasti. Teiseks on vajalik niidukit kasutada kogu istanduse eluaja vältel (u. 4…5 aastat), suvel iganädalaseks niitmiseks. Niitmismaht on suur ning seetõttu peab niiduk olema kvaliteetne ja töökindel. Hoidumaks istanduse hävimisest kahjurite ja haiguste läbi on vaja taimi kaitsta mürgiga.
Viljade küpsemisele aitab kaasa soodne asukoht nii päikeselisuse kui ka vee äravoolu osas. Valmivate maasikate küpsemist on plaanis kiirendada kattelooride kasutamisega ja põllu asukoha valikuga. Asukoht on valitud selline, kus on suurehulgaline päikese intensiivsus ( marjad on päiksele avatud ehast koiduni).
Marjade korjamisel kasutatakse põhiliselt nii peresisest tööjõudu, kui ka vajadusel ka Sirgu küla (Luunja vald) noori.
Tootmise perspektiiv
Pikemas perspektiivis jätkatakse sama tootmisharuga laiendatult ka neljandal aastal, kui vana istandus kuulub taimede ja kiledega reoorganiseerimisele. Vanadelt taimedelt võetakse uued võsud ja teenitud tulu investeeritakse uute tootmisvahendite soetamiseks.
Riskide maandamine.
Suuremad ohud saagi hävinemisel on suvine rahe ja augusti kuune põud. Rahekahjude kompenseerimiseks on saak võimalik kindlustada ilmastikukahjude kindlustuspaketiga. Augustikuuse põuaga võitlemiseks on ainsaks võimaluseks hädapärane kastmine , mis nõuab paraku suuremahulist tööd, sellest tulenevalt ­­ prognoosimatult lisa tööjõudu ja ning ettearvamatuid kulutusi.
Paralleelse tegevusena säilib erinevate põllukultuuride kasvatamine ( kartul , porgand , kapsas, peet ), milles on juba pikaajalised tootmise ja müügi kogemused.
V Turustamine
Enamus toodangust müüakse otse turul ja sobiva võimaluse korral ka kohalikule kokkuostjale. Kui tootmismaht (ka kasumitootlikus) on omandanud stabiilsuse, on kasumi suurendamise eesmärgil plaanis müüa maasikaid ka talvel. Talvel on maasikate hind 3-4 korda kõrgem ning konkurents madalam. Selleks soetakse 2005 või 2006 aastal sügavkülmikkamber või renditakse külmhoones hoiupind marjade koheseks külmutamiseks.
Tänu suure tarbijaskonna lähedusele ( Tartu linn koos oma 100 000 elanikuga + turistid ja elanikud maakonnast asub 13 km kaugusel) saab toodangut kiirelt turustada ning vajadusel tuua müügipäeval ka lisa kaupa. Oluline ei ole siinkohal konkurentide hulk, pigem oskus jõuda kiirelt turule vajaliku kaubakogusega, hoides oma kulutusi seejuures võimalikult madalal. Jõudmaks esimesena turule on vajalik intensiivistada marjade valmimist. Selleks kasutatakse katteloori ja osalt kasvuhoonet, lisaväärtus on ka põllu asend päevase päikesekiirguse hulga suhtes.
Konkurentsieelise tagavad madalamad kulud: geograafiline linnalähedus (madal transpordikulu), peresisene ja läheduses paiknev tööjõud.
VI Finantsanalüüs
Tabelid 1-3 kajastavad peamisi kulusid, välja arvatud FIE enda tööjõukulud. Põhjuseks on FIEdele kohandatud maksuseadus: kõik mis jääb peale kulude katmist käibest üle on tulu. Seega võib tulu käsitleda otseselt FIE töötasuna. Täpsema ülevaate kulude ja tulude käsitlemisest annab Tabel 7. Tabelis 3 on toodud ka esimese aasta turupäeva kulud, mis on madalamad, kui järgmistel aastatel. Põhjuseks on väiksem taimede arv ja madalam saagikus, mistõttu on ka kogu marjade kogus väiksem.
Tabelid 4-6 käsitlevad müügitulu ja selle prognoosimise aluseid. Kaubakoguse aluseks on võetud taimede hulk ja saagikus (tabel 4). Tabel 5 käsitleb maasikate müügihinda aastatel 2002 ja 2003; nendest hindadest on võetud aritmeetiline keskmine ning omakorda välja toodud ka nimetatud kahe aasta keskmine hind, mis on aluseks edasiseks hinna prognoosimiseks.
Tabel 6 on järgneva nelja aasta müügiprognoos. Aluseks on võetud taimede kogus ja saagikus ning eelnevate perioodide keskmine turuhind. NB! Taimede saagikusest on maha võetud 20% praaki, mis tekib paratamatult. Praagikogus (20% toodangust) on eksperthinnang , saadud maasikakasvatajatelt.
Müügiprognoos (tabel 6) on tehtud konservatiivselt: keskmine turuhind tulevikus on prognoositud madalamaks, kui 2003 ja 2004 aastal.
Tasuvuspunkt on teise aasta müügiperioodi lõpus. Juhul, kui Tartu Tööhõive amet toetab FIEd 20 000 krooniga , siis on FIE Ilona Kroben esimese aasta reaalses kahjumis 19 890 krooniga. Seega kujuneb FIE Ilona Krobeni omafinantseeringuks nii taimed, kui esimese aasta kahjum kogusummas 67 890 krooni (taimed 48 000 + kahjum 19 890 kr). Vastav valmisolek omafinantseeringu tasumiseks on FIEl olemas.
5
- -