Saksamaa metsamajandus (0)

VILJANDI GÜMNAASIUM


Mari Teder
SAKSAMAA METSAMAJANDUS
Referaat
Juhendaja : Hilje Nurmsalu
Viljandi 2014
Saksamaa on riik Kesk-Euroopas, riigi pindala on 357, 111,19km2. Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline , ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5°C ja Alpides -6°C, juulis loodeosas 18°C ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20°C. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1°C, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7°C. Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see-eest soojem.
Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad .
Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja-Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad . Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt
muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta. Metsa säästev majandamine mõjutab metsastruktuuri vähe – see mõjutab looduslikku struktuuri pigem positiivselt. Säästvuse põhimõte sisaldub föderaalseaduses metsade kohta ja metsaseaduses. Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz. Oma raamatus "Sylvicultura oeconomica“
(1713) esitas ta nõude, et metsavarumine peaks olema metsa kasvamisega otseses tasakaalus. See tähendab, et raiuda võid nii palju, kui asemele kasvatad. See nõue kehtib tänaseni.
Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 miljonit hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad.
Algupärane metsataimestik, lehtmets , moodustas peaaegu 80% metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaa metsaalad jaotada järgmiselt:
1) Põhja-Saksamaa- valdavalt männikud
2) Lõuna-Saksamaa- valdavalt kuusikud
3) Mäestiku piirkond- lehtpuude piirkond
Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd ( Pinus sylvestris), harilik kuusk ( Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm ( Quercus ssp.)
Saksamaal on metsandus toiminud juba 30 aastat metsa looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa metsa pilt muutunud ja järk-järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks.
Tänapäeval on lehtmetsade ja segametsade osakaal 39 %.
Globaalne soojenemine, eriti aasta keskmise temperatuuri tõus, mõjutab ka metsaökosüsteeme. Saja aasta pärast kasvab metsas lehtpuid rohkem kui okaspuid .
Väga haruldased on mittepärismaised puuliigid, nagu ebatsuuga , Jaapani lehis, punane tamm, robiinia. Mittepärismaised liigid moodustavad 4 % Saksamaa metsaaladest.
Eriline traditsioon Saksamaal on Aasta Puu valimine. Igal aastal valitakse üks puu. Juba 20 aastat reklaamib sihtasutus " BAUM DES JAHRES – Dr. Silvius Wodarz Stiftung" igal aastal üht puud. Eesmärk on suurendada Saksamaa elanikkonna teadlikkust valitud puu kohta. Aasta Puu 2011. Aastal oli vahtralehine pihlakas ( Sorbus torminalis).
Saksamaa föderaalseadus ja metsaseadus tagavad metsade säästva ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse toimimise. Saksamaa metsaala jaguneb riigimetsaks, ühiskondlikuks (kohalike omavalitsuste, riigi ja organisatsioonide) metsaks ja erametsaks.
Aastal 2009 oli aastane raiemaht Saksamaal üle 48 miljoni m3 ( kooreta ) ja puidutarbimine inimese kohta 1,15 m3. Enamikus liidumaades on riigimets jagatud regionaalseteks metsaametiteks. Metsaametid koosnevad üksikutest metskondadest suurusega 1500 kuni 3000 hektarit. Metskondi juhivad metsaülemad. Metsaametite põhiülesanded on vara haldamine ja metsade majandamise majanduslikud küljed. Nende ülesannete hulka kuulub puidutootmine ja samuti puit- ja mittepuittoodete varumine ja turustamine. Samas peavad ametid tagama metsa kaitse- ja puhkefunktsiooni.
Metsade pindala pole väga suur, kuid nad on hästi majandatud ja tootlikud. Saksa puidu- ja metsatööstus on üks maailmaturu, tehnoloogia ja innovatsiooni juhte. Saksamaa ehitustraditsioon puidutöötluses ulatub mitmete sadade aastate taha. Näiteks oli Saksamaa glulam’i ehk liimpuitplaadi sünnimaks, mille tootmist alustas Hetzer 1906.aastal. Püsiva metsanduse alused loodi Saksamaal nagu juba öeldud- 300 aastat tagasi Hans Carl von Carlowitzi poolt 1713.aastal. Töödeldud puidutooted, innovatiivsed ehitusmeetodid ja kõrgkvaliteetne tehnika puidu töötlemiseks ja viimistlemiseks on nõutud kogu maailmas ning kvaliteedimärk ’made in Germany ’ (tehtud Saksamaal) on kõrgelt hinnatud.
Oma 3,4 miljardi m3 on Saksamaa koduks suurimale puiduvarule Euroopas. Neli kõige olulisemat puitu on kuusk, mänd, pöök ja tamm. Igaastane puidu kasutuspotentsiaal on umbes 80 miljonit m3, millest reaalselt kasutatakse ära umbes 50-70 miljonit m3. Enamus Saksa metsaaladest on sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelistele süsteemidele nagu PEFC või FC.
25 miljoni m3, millest umbes 24 miljonit m3 on saetud ja hööveldatud puit, on Saksa saetööstus suurim tootja Euroopa majandusruumis. Umbes 30% Saksamaa saetud puidust eksporditakse ülemaailmselt ning see on kasvavaks trendiks.
Tänu 150 000 puidufirmale, mille aastane müügitulu on umbes 170 miljardit eurot ja mis annavad tööd umbes 1,2 miljonile inimesele, on Saksa puidu- ja metsatööstus üks maailma juhtfiguure.
Oma puiduvarudest siiski ei jätku, seda enam, et viimasel ajal on Saksa metsad sattunud väga reaalsesse hävinguohtu happevihmade tagajärjel. Märkimisväärne on ka paberitööstus ja puidust pisiesemete valmistamine. Viimaste hulgas on palju kunstkäsitöötooteid, aga ka masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele. Puit-, nahk- või portselanesemete valmistamine kunstkäsitööna on eriti levinud kahes mägipiirkonnas - Schwarzwaldis äärmises edelas ja Thüringi ning Baieri liidumaa piirialadel. Selline küladesse ja väikelinnadesse laialipillatud väiketööstus on kokkuvõttes Saksamaale kaunis tähtis.
Saksamaal töötab metsa heaks umbes 1,2 miljonit inimest, näiteks metsaametites, teadusinstituutides, saeveskites ja paberitööstuses. Nad on organiseeritud erinevatesse ametiühingutesse ja huvigruppidesse: Bund Deutscher Forstleute (BDF) või Schutzgemeinschaft Deutscher Wald (SDW). SDW asutati 1947 ja see on vanim kodanikualgatus Saksamaal. Saksamaal on neli ülikooli, kus saab õppida metsateadust. Metsandust saab õppida viies rakenduskõrgkoolis, kus antakse rohkem praktilise suunitlusega haridust. Tänapäeval on metsahariduse andmine Saksamaa metsaülemate üks keskseid ülesandeid.
Samuti on Saksamaal olulisel kohal puupelletite ehk puidugraanulite tootmine. Saksamaa mitte ainult ei tooda kõrgekvaliteetseid puidugraanuleid, vaid lisaks sellele on nende siseriiklik tarbimine väga suur. Graanuleid kasutatakse enamasti elektrijaamades tööstusliku kütusena majapidamiste soojendamiseks. Puidupelletite aastatoodang Saksamaal oli 2012.a. 2,2 miljonit tonni, 17% rohkem kui 2011.a. Tootmisvõimsus kasvas 14,8% ja ulatus 3,1 miljoni tonnini. Pelletite tarbimine oli 2012.a. 1,7 miljonit tonni, kasv 21,4%.
2013. aastaks prognoositakse tootmismahule ja tootmisvõimsusele tagasihoidlikumaid kasvunumbreid, 5% ja 6% vastavalt, kiire kasv jätkub aga tarbimises. 2013.a. kasvab pelletite tarbimine Saksamaal 18% ja saavutab mahu 2 miljonit tonni.
2012.a. lõpus arvati Saksamaal olevat 278 000 pelleteid kasutavat kütteseadet, neist 185 000 on võimsusega alla 50 Kw ehk peamiselt kodudes. 2013.a. prognoositakse lisanduvat 47 000 pelleteid kasutavat kütteseadet. 2012.a. toodeti Saksamaal 90% puidupelletitest saeveskite tootmisjäätmetest ja nende keskmine hind oli 236 eurot/ tonn , 40% odavam kui kütteõli. Saksa Pelletite Instituudi (DEPl) viimaste hinnangute järgi kas­vab ENplus sertifikaadiga pelle­tite üle­maailmne tootmismaht 8,53 miljoni tonnini 2013. aasta lõpuks.
Lisaks kõigele majanduslikule on ka Saksamaal selline ilmeline koht nagu Scwarzwald (must mets). See asub mägisel alal Baden-Württembergis Edela-Saksamaal. Scwarzwaldi kõrgeim tipp on Feldbergi mägi, mille kõrguseks on 1,493 meetrit. Kogu see piirkond on peaaegu ristkülikukujuline pikkusega 160 kilomeetrit ja laiusega 60 kilomeetrit. Piirkond on populaarne oma metsarikka mäestikuga ning seda nimetatakse üheks Saksamaa maalilisemaks kohaks. Kõrgete kuuse- ja männimetsadega kaetud ala piirneb lõunast ja põhjast Reini oruga. Badenipoolsed läänenõlvad on järsud, laugetel idanõlvadel rohetavad all orus karjamaad ja õitsevad kirsiaiad. Schwarzwald on suusatajate, mägironijate, matkajate, lohelendurite ja purjetajate paradiis .
Allikad:
http://www.tensireisid.ee/schwarzwald-ja-reinimaa (02.04.2013)
http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Forest (02.04.2013)
http://www.pellet-plants.com/news/pellet_mill/Wood-Pellet-Export-Increases.html (02.04.2013)
http://www.empl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2338%3Apelletite-aastatoodang-saksamaal-ueletas-esmakordselt-2-miljoni-tonni-piiri&catid=89%3A2013-uudised&Itemid=27&lang=et (02.04.2013)
http://en.wikipedia.org/wiki/Germany (30.03.2013)
http://www.earthwoodproductsllc.com/Websites/earthwoodproducts/images/Wood_Pellets.jpg (30.03.2013)
http://www.fao.org/home/en/ (30.03.2013)
http://en.woodgermany.com/node/104 (30.03.2013)
http://metsaring.files.wordpress.com/2012/03/8_ypef-booklet-2011-12_saksamaa.pdf (30.03.2013)