Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Saksamaa metsamajandus (0)

1 Hindamata
Punktid
Saksamaa metsamajandus #1 Saksamaa metsamajandus #2 Saksamaa metsamajandus #3 Saksamaa metsamajandus #4 Saksamaa metsamajandus #5 Saksamaa metsamajandus #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariteder Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Samas on mets inimesele puhkuse kohaks, metsasaaduste korjamiseks ja väärtuslikuks maastikuks. Metsatööstuses töötab ülemaailmselt üle 14 miljoni inimese ja metsasektori väärtuseks hinnatakse aastas 468 miljardit USA dollarit.[7] Saksamaal saab metsamajandamist õppida viies kolledzis (Göttingenis, Münchenis, Rottenburgis, Erfurtis, Ebserwalde'is) ja neljas ülikoolis (Göttingenis, Münchenis, Dresdenis, Freiburgis). Puuliikide vahekord Tänapäeval pole metsad enam ürgset laadi, vaid on peamiselt kujundatud inimese käeläbi. Kui inimene metsa liigilisusele kaasa ei aitaks, kataks 74% ulatuses Saksa metsast pöögimetsad. Tammemetsad oleksid teised metsad suuruselt, loodusliku kasvamise teel kataksid need 18% Saksa metsa pindalast. Viimase paarikümne aastaga on tehtud suuri jõupingutusi, et metsapuude liigilist koosseisu suurendada, istutades selliseid puid, mis on kohanemisvõimelised vastavalt asupaigale

maailma loodusgeograafia ja...
thumbnail
22
pptx

Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus

Saksamaa ja Hispaania metsad Helena Berzinš Metsad (mHa) Saksamaa 11076 Hispaania 18173 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000 20000 Metsasus (%) Saksamaa 32 Hispaania 36 30 31 32 33 34 35 36 37 Raiutud puidu kasutus Saksamaal

Geograafia
thumbnail
18
pdf

Kreeka metsamajandus

Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni

Geograafia
thumbnail
38
pptx

Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus

Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel • Puiduklastri moodustavad metsa langetamine, materjali metsast väljavedu ja metsamaterjali esmane tööt

Geograafia
thumbnail
23
ppt

Metsamajandus

2 Soome 6 Itaalia 3 Prantsusmaa 7 Ukraina 4 Hispaania 8 Poola Eesti metsasus Eesti metsaseaduse kohaselt on mets puittaimestiku kasvukoht, mis on > 0,5ha ja seal kasvavad puud on > 1,3m Euroopas metsa 0,3 ha inimese kohta, Eestis 1,3 ha. Eestis metsa 48,7% riigi pindalast Metsade raiumine · Viimase 5000 a. jooksul on metsade pindala vähenenud kordi · XVI saj.st on 18 riiki kaotanud 95% ja 11 riiki 90% oma metsadest · Euroopa metsad raiuti laevaehituseks ja metallide sulatuseks ­ 1 kõrgahi tarbis aastas 100-300 ha puitu · XVI saj ehitati puidu nappuse tõttu kõik Portugali laevad kolooniates Maailma metsatüübid Looduslikku levikut piiravad kliima ja pinnase koostis (mullad) · OKASMETSAD (1/3 puiduvarust) · LEHTMETSAD (2/3 puiduvarust) Parasvöötme okasmetsad · Suurima levikuga · Kasvavad aeglaselt (1-2 m³/ha aastas),suhteliselt hõredad, liigivaesed

Geograafia
thumbnail
16
docx

NORRA METSAMAJANDUS

Päevade arv keskmise temperatuuriga üle 6° C Oslo piirkonnas on 176,Trondheimis 115 päeva ning Kirkenes 90 päeva. Bergeni lähedal, kus Golfi hoovus mõjutab rannikut,on kasvuperiood pikim ehk 194 päeva. 3 Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990. Norra mets Üle 50% riigi pindalast on mägine ja see on puude kasvuks sobimatu. Hoolimata mägisest loodusest on Norra metsasus 20% kogupindalast. 37% on metsad ja teised puudega kaetud alad; idapoolsetetel aladel 35%, läänes 9% ning ainult 7% põhjas. Selline mitmekesine üldine pilt on erinevate klimaatiliste ja topograafiliste tingimuste tulemuseks ning mõnes kohas on see tingitud ka põllumajandusliku surve tõttu. Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljon hektarit, kus põhilisteks liikideks on harilik kuusk ja harilik mänd ja võib öelda, et kuuse osatähtsus aastatega aina kasvab. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka

Geograafia
thumbnail
9
ppt

Metsamajandus

Metsamajandus Maailma metsarikkamad piirkonnad Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimo

Geograafia
thumbnail
8
doc

Maailma makromajandus

võimalik maha raiduda). Metsade kasutusvaldkonnad 1. Toodangu tootmine inimese tarbeks (mööbel, küte, paber) 2. Keskkonna otstarbeline mets (atmosfäär, niiskus, erosioon) 3. Inimestele esteetilise tähtsusega (puhkus, loomaliigid) Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed ihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt. Sellised metsad levivad Okeaanias, Ladnia-Ameerikas, Mustas Aafrikas. Lähisekvatoriaalsed metsad Seal kasvavad kuiva perioodi taluvad puuliigid, seal kasvab palju väärispuitu. Võrreldes vihmametsadega kasvavad puud aeglasemalt. Mida kaugemale ekvaatrorist, seda hõredamaks need metsad muutuvad. Tööstuslikult ei ole need metsad eriti tähtsad, kuigi on tähtsad keskkonnale. Troopiline ala Metsad puuduvad tänu liigniiskusele Lähisekvatoriaalsed metsad Lähisekvatoriaalsed metsad on paigutunud laiguti

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun