Ettevõtete arendamine, toetamine, tugisüsteemid (0)

Ettevõtete arendamine , toetamine , tugisüsteemid

Töötukassa
Eesti Töötukassal tööandjatele mõeldud tööturuteenusteks on praegu:

• töövahendus: 
  - soovi korral teeme kandidaatide seast eelvaliku; 
  - kui teil on pakkuda üle kümne vaba töökoha, korraldame infotunni, kus saate võimalike kandidaatidega kohtuda ;
  - abistame teid töötajate leidmisel teistest Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidest; 
  
• proovitöö: saate enne töölepingu sõlmimist veenduda kandidaadi sobivuses vabale ametikohale; 
  
• tööpraktika: saate inimese enda vajaduste kohaselt välja õpetada, praktika ajal maksame teile juhendamistasu;
  
• tööturukoolitus: kui te ei leia meie klientide seast endale vajalike oskustega inimest, saame teile sobiva töötaja koolitada ;
  
• palgatoetus: kui võtate tööle pikaajalise töötu või vanglast vabanenud inimese, saate kuni kuueks kuuks taotleda palgatoetust;
  
• abi ja nõustamine koondamisel;
  
• teenused puudega või pikaajalise tervisehäirega inimeste töölevõtmisel: 
  - tööruumide ja -vahendite kohandamine;
  - töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine;
  - tugiisikuga töötamine;
  - abistamine tööintervjuul;
  
• töötaja ümberõppe kulude osaline hüvitamine: kui teie töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega oma terviseseisundi tõttu ning olete valmis talle pärast ümber- või täiendõpet pakkuma uut tööd, hüvitame teile 25% töötaja ümberõppe kuludest ;
  
• loa andmine töökoha täitmiseks välismaalasega.
  

2012. aastal alustas töötukassa koostöölepete sõlmimist ettevõtetega, kellega meil on olnud pikaajaline ja mitmekülgne koostöö. Koostööleppe partnerites näeme olulisi kaasarääkijaid, kes aitavad meie poolt pakutavatel tööturuteenustel parimal moel vastata tööturu ootustele. Koostööpartnerid on meile toeks tööpraktika korraldamisel, et tagada töötajate väljaõpe täna kehtivate ja vajaminevate oskuste tasandil. Töötukassa saab omalt poolt partnereid igakülgselt toetada vabade töökohtade täitmisel ning võimaldada tööandjatel oma ettevõttes töötamise võimalusi meie klientidele tutvustada. Meie eesmärk on jõuda koostöölepeteni kõigi põhivaldkondade suurte ettevõtetega.
Praeguseks oleme koostöölepped sõlminud AS G4S-iga, AS ISS Eestiga , Rakvere Lihakombinaat/Tallegg/EKSEKO-ga, AS EE Narva Elektrijaamadega, AS Hoolekandeteenustega, AS Sanatoorium Tervisega ja OÜ Kontaktikeskusega. 
    
Suurprojektide toetus (Swedbank)
Toetame tugevate ja elujõuliste organisatsioonide algatusi.
Toetame organisatsioone, kes on oma ala tipptegijad Eestis ning kelle tegevus on laiapõhjaline ja üle-eestiline ning ettevõtmised pakuvad paljudele huvi nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toetus on suunatud väga konkreetsele algatusele, mis langevad kokku meie väärtustega. Nii toetame näiteks Eesti Suusaliitu, Toidupanka, terviseradu ning SA Junior Achievement .
Projektipõhine väiketoetus
Toetame kindlale sihtrühmale suunatud väiksemaid projekte.
Toetame projekte, mille taga on mittetulundusühingud, sihtasutused või organisatsioonid , mis tegutsevad kindlas nišis. Toetus võib täiendada strateegilist partnerlust või klassikalist suuremat koostööprojekti.
Strateegiline partnerlus
Toetame suure sotsiaalse mõjuga projekte.
Toetame projekte, mis aitavad lahendada mõnd ühiskonna jaoks olulist probleemi. Meie partneriteks on sellised algatused nagu Eesti Terviserajad, Noored Kooli, Terve Eesti ja Heateo SA. Aitame katta organisatsiooni põhikulusid ning anname ka strateegilist nõu, et tõsta ettevõtte suutlikkust.
 
 

• Annetuskeskkond on koht, kus aitame muuta nähtavaks projekte ja organisatsioone, kellel on ühine eesmärk: muuta meie elu Eestis veidi paremaks. Aitame koguda nende jaoks raha, muutes annetamise oma klientide jaoks kiireks ja turvaliseks.
  Annetuskeskkond »
  
• Soovime aidata kaasa nende projektide ja organisatsioonide tuntuse kasvule, kes aitavad leevendada Eesti valupunkte.
  

EAS
Eesti masinatööstuse sektoruuring purustab müüte
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tartu Ülikool
22. september 2011
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tartu Ülikooli (TÜ) rakendusuuringute keskus esitlesid täna Eesti masinatööstuse sektoruuringu tulemusi. Uuring näeb Eesti masinatööstusel tulevikupotentsiaali, kuid peab valdkonna peamiseks väljakutseks eelseisvatel aastatel lisandväärtuse suurendamist. Uuringut rahastas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Masinatööstus on juhtiv töötleva tööstuse valdkond Eestis, mis annab kolmandiku riigi ekspordikäibest ning hõlmab üle 30% töötlevas tööstuses hõivatutest. Samas, Soomes, Rootsis, Saksamaal ja teisteski ELi liikmesriikides töötab selles valdkonnas enam kui 50% tööstuses hõivatutest. Areng on siiski positiivne - masinatööstuse osatähtsus hõive, müügitulu, kasumi ja lisandväärtuse loojana Eesti majanduses on viimasel viiel aastal selgelt kasvanud.
„Arvestades valdkonna olulisust Eesti jaoks - kolmandik ekspordist tuleb nimelt masinatööstusest, see haru annab ka kolmandiku tööstuse tööhõivest - , oli ülim aeg kaardistada sektori olukord. Purustasime mitmeid visalt püsivaid müüte, nagu oleksid välisinvesteeringud kurjast, sest viivad raha Eestist välja või hakkaks kogu klassikaline tööstus Hiina kolima , mis on välistatud, kuna siis peaks tootearendus järele kolima, kuid sellest Euroopa nii kergekäeliselt ei loobu," kommenteeris uuringu tellinud EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. „Samuti ei vasta tõele, justkui poleks disainil ja teadusarendusel masinatööstuses kohta," tõi Kello esile.
Uuring tõestas, et välisinvestorid toovad Eestisse hädavajalikku kaasaegset teadmist tootmisjuhtimise metoodikatest ja strateegilist vaadet juhtimises, mida meie ettevõtjatel napib. Lisandväärtuse tänane kasv on suuresti veetud välisinvestorite poolt.
Tööstuseid aga kolitakse tagasi lähemale tarbijale, et kallinevad energiakulud oleksid säästlikult kasutatud ning arendustegevus saaks toimida.
Disain on ka metallisektoris ülioluline ja võimalik. On häid näiteid Eestist, nagu Baltic Workboats AS või tänavune Disaini rakendaja nominent EASi Ettevõtluse auhinna konkursil Meiren Engineering OÜ, kes rakendab disainjuhtimist tootearendusest müügiprotsessini ning on kasvanud üldisest majanduslangusest hoolimata.
„ Saime uuringust väärtuslikku infot ja sisendit oma tegevuse edasiseks planeerimiseks, et ikka paremini Eesti ettevõtlust toetada," lisas Kello.
TÜ rakendusuuringute keskuse tööturu ja tööpoliitika programmi analüütiku Uku Varblase sõnul on Eesti masinatööstuse arengu keskseks küsimuseks, kuidas muutub tulevikus sektori positsioon väärtusahelas. „Eesti masinatööstus tervikuna on tugevalt orienteeritud allhankele, mida iseenesest ei saa pidada väga negatiivseks. Uuringus osalenud ettevõtetest ligi kolmandikul moodustab allhanketöö enam kui 50% müügitulust. Suurimaks väljakutseks on liikumine teadusmahukama allhanketöö poole, et suurendada loodavat lisandväärtust. Selleks peaksid ettevõtted rohkem koostööd tegema. Samuti peaksid riigi tugisüsteemid pakkuma abi arendustegevuseks," selgitas Varblane .
Uuring tõi positiivsena välja, et Eesti masinatööstuse allharudest paistavad makronäitajatelt silma elektroonikatööstus ning elektriseadmete tootmine. Suure tulevikupotentsiaaliga on muude transpordivahendite tootmise haru, kus on tegevad mitmed edukad ja väga kiirelt arenevad laevaehitusettevõtted.
Teravalt tõstatusid tööjõuga seonduvad probleemid - ettevõtjate hinnangul on suuri probleeme kutsekoolide lõpetajate oskuste ja teadmiste tasemega.
Insenerihariduse saanute seas domineerivad teoreetilised teadmised ning praktiliste oskuste tase on nõrgem.
Eesti masinatööstuse sektoruuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti masinatööstuse olukord ja võimekus. Uuringu tellis EAS, selle viis läbi TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus professor Urmas Varblase juhtimisel ning seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Uuringus käsitleti masinatööstust laiemas tähenduses, hõlmates lisaks metalli- ja metallitoodete ning masinate tootmisele ka arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmist.
Uuringuga on võimalik tutvuda aadressil (nii täismahus kui lühikokkuvõte): http://www.eas.ee/index.php/uuringud/ettevotlus
Arendamine (SEB)
Tartumaa ettevõtted panustavad ekspordi arendamisele
Tartumaa ettevõtetest pooled planeerivad tuleval aastal suurendada aktiivsust eksporditurgudel, näitab SEB poolt maakonna ettevõtteklientide seas läbiviidud kiirküsitlus.
Tartumaal küsitletud 56 väikesest ja keskmise suurusega ettevõttest plaanib 27 protsenti - peamiselt on need üle kahe miljoni eurose käibega firmad – siseneda uutele eksportturgudele ning 21 protsenti plaanib kasvada praegustel turgudel .
Uuendustegevusi toodete või teenuste vallas kavandab järgmisel aastal 21 protsenti vastanutest ning investeeringuid 39 protsenti, kusjuures lõviosa ehk 30 protsenti kavatseb investeerida üle 30 000 euro. Investeeringud lähevad seadmetesse ja võimsuse kasvatamisse, samuti välisturul kasvamisse.
84 protsenti vastanutest näeb 2013. aastal käibe kasvu, kusjuures 37 protsendi arvates kasvab käive vähemalt 15 protsenti. Ligi kolmandik vastanutest kavatseb töötajaid juurde võtta.
SEB viib oktoobris ja novembris läbi suure nõustamisprojekti, mille raames külastavad panga esindajad ligikaudu 900 Eesti väikest ja keskmise suurusega ettevõtet kõigis 15 maakonnas . Eesti teedel liigutakse kümne SEB värvides väikeautoga Smart , millega tuletatakse ka meelde keskkonnasäästlike liikumisviiside tähtsust.
Nõustamisprojekti raames viib SEB läbi ka küsitluse, kus maakondade ettevõtted saavad anda hinnanguid oma 2013. aasta käibe arengutele, töötajate arvu muutumisele, ekspordi- ning innovatsioonikavadele ja planeeritud investeeringutele.
EAS
EAS laiendab alates sellest nädalast eksporditurunduse toetusprogrammi võimalusi, tõstes muuhulgas maksimaalselt toetussummat 2,5 miljoni kroonini. Kokku on tänaseks eksporditurunduse toetust saanud 100 Eesti ettevõtet.
EASi ekspordidivisjoni direktori Allar Korjase sõnul muudeti eksporditurunduse toetusprogrammi tingimusi just Eesti ettevõtjatelt saadud tagasiside alusel. „Senise 1,5 miljoni krooni asemel võib nüüd igale ekspordiprojektile taotleda toetust kuni 2,5 miljonit krooni," loetles Korjas uuendusi . „Eksporditoetust saavad nüüd küsida ka veondus - ja laondusfirmad ning riigi osalusega ettevõtted. Toetusraha eest valmistatud tootenäidiseid ei pea enam säilitama 5 aastat."
Alates eksporditurunduse toetusprogrammi avamisest mullu veebruari lõpus on toetust saanud juba 100 ettevõtet 121 miljoni krooni ulatuses. Kõige enam, ühtekokku 9 korral on EAS rahastanud mööbli eksporti, sama palju on toetust saanud ka puidutöötlemine. 7 toetatud ekspordiprojekti on olnud elektroonikaseadmete tootmise valdkonnast. 6 korral on saanud toetust puitehitiste tootmine, sama palju on toetatud nii ehitusmaterjalide tootmist kui ka programmeerimist. Ekspordi sihtriikidena kavandatakse kõige sagedamini Soomet, Rootsit, Saksmaad, Lätit, Norrat ja Venemaad , kuid eksporti plaanitakse teiste riikide seas alustada ka Saudi-Araabiasse, Austraaliasse, Türki, Kasahstani, Moldovasse ja Gruusiasse. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatud eksporditurunduse toetusprogrammi 2007-2013 kogumaht on rohkem kui 400 miljonit krooni.
EASi ekspordidivisjoni direktori Allar Korjase hinnangul võib toetustaotluste põhjal öelda, et paljud seni siseturule keskendunud firmad püüavad nüüd aktiivselt laieneda välisturgudele. „Eesti eksportöörid  on selge visiooni ja pikaajalise tegevusplaaniga ettevõtted, kes soovivad keskeltläbi viie aastaga kahekordistada ekspordi mahtu," võttis Korjas kokku toetuse saajate tegevusplaanid. „Tänases majandusolukorras keskenduvad eksportivad ettevõtted sellele, mida osatakse kõige paremini.  Valitakse välja vaid kõige tõhusamad turundustegevused, tootearendusele pööratakse suurt tähelepanu ning uuele välisturule minnes tehakse varasemast palju põhjalikumat eeltööd. Pigem võetakse ette vähem uusi turge, kuid seda tõhusamalt neil toimetatakse. Ettevõtete vahel on tekkimas senisest palju tihedam koostöö välisturgudele pürgimisel, kus vedava rolli on endale võtnud erialaliidud, näiteks Mööblitootjate Liit, Masinatööstuse Liit, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit."
Vaatamata majanduslangusele kasvas 2008. aastal Eesti ettevõtete ekspordimaht 5%, ulatudes kokku 132 miljardi kroonini. Kõige enam eksporditi elektrimasinaid ja seadmeid, mille müük välisturgudele suurenes mullu 12%. Märkimisväärset kasvu näitas ka masinate ja mehhaaniliste seadmete ning mustmetalli ja mustmetallist toodete eksport. Seevastu oluline langus oli puidu ja puittoodete ekspordil, mille maht jäi mullu 2006. aasta tasemele . Peamisteks ekspordipartneriteks on endiselt läbinaabrid - 50% kogu Eesti ekspordist läks Soome, Rootsi, Venemaale ja Lätti, kuid esikümnesse kuulusid veel Leedu, Saksamaa, USA, Norra, Taani ja Suurbritannia .
2000. aastal loodud EASi eesmärk on edendada ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis. EAS tegutseb järgmistes valdkondades: uute jätkusuutlike ettevõtete toetamine, Eesti ettevõtete ekspordi- ja tootearendusvõimekuse tõstmine, välismaiste otseinvesteeringute kaasamine Eesti majandusse, turismiekspordi suurendamine ja siseturismi arendamine, regionaalarengu ja kodanikuühiskonna.