teostanud on, nii et me saaksime nende vastu võidelda." Rawlsi eeldused: inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. Poliitikas osaledes vajavad sel juhul esmalt kokkulepet, milliste põhimõtete alusel praktikaid muuta. Kuna kõik on kasuahned ja enam-vähem võrdsed, on praktika eesmärgiks võrdsus (erinevused lubatavad vaid siis, kui noid ka need tunnistavad, kes selle kaudu hüvet ei saa). Õiglane on selline printsiip, millega nõustume vaatamata oma positsioonile (ehk mõtleme alati, et teises olukorras võib see olla meile kahjuks). Õiglus: 1) võrdsed vabadused ja kohustused ühiskonnas 2) sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korrastada nii, et nad a) oleksid kõige vähem kindlustatute huvides b) nendega seotud ametid oleksid avatud kõigile (ausus). Toimides kõige vähem kindlustatute huvides viime pikapeale ellu võrdsust. Prohvet Muhamedi üle irvitavate piltide avaldamine üleeelmisel aastal tõi endaga kaasa suure pahameelelaine islamimaailmas
Vajame nüüd teooriat oma igapäevasest praktikast, meie päevaste käikude geograafiat. Kui kaks või kakskümmend tuttavat järeldusniiti näivad vedavat eri suundadesse, siis ei piisa enam sellest, et suudame nõutuseta järgida neist igaühte eraldi. Peame suutma määrata nende suunad, piirjooned ja vastastikused põimumised; mõelda süstemaatiliselt selle üle, milles me normaalselt lihtsalt kompetentselt ja isegi väledalt mõtleme. Meie igapäevasused on nüüd näiliselt vaenujalal iseendaga; nüüd tuleb pärastlõunane distsipliin ja meetod panna peale [superimpose] meie hommikustele harjumustele. Ükskõik kui veenvalt võib inimene hommikul vaielda ühel või teisel konkreetsel teemal, peab ta siiski võib-olla õppima sootuks uut liiki õppetükke, nimelt kuidas õhtupoolikul hinnata nende argumenti-[1841]de maksvust ja kuidas võrrelda ja vastastikku siduda
tämbri iseloom jms) avalduvad enamasti segmenttasandil kõnevoolus üksteisele järgnevatena. Peale selle ja sellega samaaegselt (paralleelselt) on kõnevool suuteline kandma veel omaette tähtsat informatsioonirida, mis toimib hääle tugevus- ja kõrgusnäitajate muutumise kaudu. Kui näiteks vaadata kõnehääle meloodikat (toonimuutusi), siis kõige universaalsemal ja ürgsemal moel kannab see muidugi puhtekspressiivset sisu (seega mittekeelelist) mõtleme siin toonikõrguste ja hääletugevuse vaba kulgu, lähtuvalt kõneleja enesetundest ja suhtlusega kaasnevast emotsionaalsest panusest. (Paneme tähele, et oma olemuselt võib see olla niisama spontaanne ja keelteülene nagu väljendusega kaasnev "kehakeel" ja miimika ehkki küll teatud roll võib neis kõigis olla ka kultuuri kaudu omandatud märgilistel harjumustel.) Intonatsioonist kui keelelisest (fonoloogilisest) fenomenist saame rääkida sealtpeale, kus sõnade,
Õnnetuste risk (C. Elukvaliteedi langus (D. Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) · Füsioloogiline ja psühholoogiline stress · Organismi kurnatus · Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel · Situatsioonide erinev hindame · Kompetentsuse tunne · Sündmuste ennustatavus · Sotsiaalne toetus · Kontroll sündmuste üle (A. Käitumuslik kontroll (B. Tunnetuslik kontroll (C. Informatsiooniline kontroll (D. Retrospektiivne kontroll STRESSORID Abikaasa surm 100 Lahutus 73 Lahku minek 65
liigendamata taju(empirism). See taju pannakse meie mõistuses aega, ruumi ja põhjuslikkusesse(ratsionalism) *Mõistus ilma liigendamata tajuta on tühi *Aeg, ruum ja põhjuslikkus esinevad ainult inimese mõistuses. Meelte ja mõistuse koostöös sünnib teadmine. Põhjus-tagajärg-seos on ainult meie mõtetes-> viskame kassile lõngakera, ta jookseb sellele järele, kui meile visatakse lõngakera, siis me vaatame ja mõtleme selle üle, loome seoseid ja just sellepärast ei jookse me kerale järele. Kanti eetika: *Käitu nii, et Sinu käitumine võiks olla üldine reegel(kategooriline imperatiiv) Pilet 10 2. l
lootust ja tuge. Ja kindlasti ei tohiks unustada, et lapsed on samasugused leinajad nagu täiskasvanudki. Keegi ei saa kaitsta last elu valude ja kannatuste eest. Elu on selline, nagu ta on. Oleks hea, kui lapsel oleks ka väljaspool kodu täiskasvanuid, kes veidi kaugemalt saaksid last jälgida ning võtta vastu lapse selliseid tundeid ja kogemusi, mida ta ei soovi oma kõige lähedasematele täiskasvanutele väljendada. Sügisel mõtleme rohkem ka neile, kes meie hulgast ajast igavikku on kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. Kirikukalendris on novembrikuus kolm tähtpäeva, mis juhivad meie mõtted surmale ja surnutele: hingedepäev, pühakutepäev ja igavikupühapäev, mida paljud ikka veel surnutepüha nime all tunnevad. Arvatavasti kutsub ka looduses toimuv - nähtavad märgid elu lakkamisest, pimeda aja pikenemine ja lindude lahkumine - meid tavalisest enam
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
Inimene on kahe maailma kodanik! Ilmingute valdkonnas on kõik, mis ta on ja mida ta teeb, 16 väike lüli paratamatuse ahelas; aga ta kuulub samas ülemeelelisesse, ruumist ja ajast kõrgemal asuvasse vabaduse valdkonda. "Kaks asja täidavad meie meeli üha uue ja kasvava imetluse ja aukartusega, mida sagedamini ja püsivamalt järele mõtleme: tähistaevas minu kohal ja moraalne seadus minus ... Esimene vaade arvutule hulgale maailmadele hävitab mu tähtsuse, teine tõstab seevastu mu väärtuse ... ilmutades loomsusest ja isegi kogu meelelisest maailmast sõltumatut elu..." 2. RELIGIOON PALJA MÖISTUSE PIIRIDES (Die Religion innerhalb der Grenzen der blossen Vernunft)1793.a. Kas mõlema kriitika tulemused "kõrvaldasid" religiooni? Dogmatism, mis oma usku tahaks tõestada teadmise kaudu, muutus pärast seda võimatuks
oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi - pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Siis sidus ta nad raudse voodi külge kinni ning raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed, lühikesi külalisi tagus aga haamriga pikemaks. Seda tegi Prokrustes seni, kuni Theseus ta selle sama meetodiga tappis. Pole küll teada, kumma varianduga täpselt, kuid Prokrustese karjäärile pani see igal juhul punkti. Kui me tänapäeval räägime Prokrustese sängist, siis mõtleme sellega probleemi vägivaldseid, ebasobivaid lahendusi, nii või teisiti sobimatuid võimalusi. NIOBE - Niobe oli Väike-Aasia kuninga Tantalose tütar, Teeba kuninga Amphioni naine. Täis uhkust oma seitsme poja ja seitsme tütre üle, pilkas Niobe jumalanna Letot, et see oli ilmale toonud vaid kaks last. Need lapsed aga - Apollon ja Artemis - maksid teotuse eest kätte, tappes nooltega kõik Niobe pojad ja tütred, niobiidid. Seepeale tappis Amphion enda
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
Eneseavamise plussid:*Õpid end paremini tundma*Inimsuhted muutuvad lähedasemateks*Suhtlusringkond laieneb*Süütunne leevendub*Ammutad energiat Eneseavamise miinused* kasutatakse kurjasti ära 54. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat?*Faktid, tähelepanekud *Mõtted-järeldused-hinnangud*Tunded 55. Millised sõnumid on täissõnumid? Täissõnumites on alati esindatud neli komponenti: tähelepanekud (faktid), mõtted, tunded ja soovid. Seega on täissõnumis öeldud, mida me teame, mõtleme, tunneme ja soovime. Täissõnumi puhul ei jäeta midagi olulist enda teada, näiteks seda, milliseid tundeid üks või teine olukord meis tekitab. Kui mõni nendest komponentidest on puudu, on tegu osalise sõnumiga. 56. Millised sõnumid on risustatud sõnumid?Risustatud sõnumid varjavad mingeid tundeid või mõtteid. Risustatud sõnum erineb osalisest sõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi ei ole lausest lihtsalt välja jäetud, vaid ta on varjatud kujul seal olemas
Hans Arp - 1887-1966 Enne minu sündi - protsess on oluline. Kurt Schwitters 1887-1947 Merz pilt nr32 - võtab kõik mis ta on päeva jooksul kogunud ja paneb selle pildile, moodustades omamoodi päeviku. Merzhau - skulptuur asjadest, mis olid tema juurde jäänud. Hannah Hoch Ilus tüdruk - ajalehetükid, mistõttu väga väikesed In made for a party Man Ray 1890-1976 Ingres'i viiul - Solar - Pilt negatiivis La Femme - Raoul Hausmann Dada võidab - popilesuureks mõjutajaks. Teema - mõtleme teistmoodi Metafüüsiline maal 1917-1921 itaalias Giorgio de Chirico 1888-1978 Teostes on tugev atmosfäär. Kasutab antiigist pärit esemeid. Unenäolised, perspektiiv paigast. Sürrealism Automatism - kunstnik töötab mõtlemata Veristlik sürrealism Joan Miro 1893-1983 Nokturn - katsuvad minna sügavamalt inimese sisse Sigmund Freud ja tema ideed on hinnas. Kolm liikuva panevat jõudu Kataloonia Maastik - Karneval - Salvador Dali Pehmed kellad - mälestuste püsivus
oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katkeb, kus süda otsib asjata siduvat lüli, siis see on absurdi esimene märk. o Absurdi tunne on mõtlemine, et elamine on naeruväärne harjumus. Enesetapp
põhjuslikult seotud ehk kas tagajärg oleks saabunud ka siis, kui see mittetegutsenud isik ärakaob (ehk sõltub mittetegutsenud isikust)? Kui vastus on jah, see tagajärg oleks saabunud ka sõltumata sellest isikust, siis selle isiku puhul saab rääkida vaid tegevusetusest. Üldjuhul selle kriteeriumiga saab kriteeriumi lahendatud. Nt tapmine, kus keegi on eluohtlikus olukorras ning grandiks olev isik jätab tegutsemata ning eluohtlikus olukorras isik sureb. Kui mõtleme mittetegutseja ära ja küsime, kas surm oleks saabunud või mitte? Sellisel juhul surm saabus sõltumata sellest, kas mittetegutseja oli seal või mitte. 2) teo raskuspunkti teeoria: tuleb küsida, et kumb kas isiku tegevus või tegevusetus oli sotsiaalselt määrav ehk kumb on hukkamõistetav kas tegevus või tegevusetus. Kaur Kenderi kaasus- kas Kender peaks vastutama tegevuse eest või tegevusetuse eest mis on teose mahavõtmata jätmine, siis tuleb
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...
Logistika eriala Teema Lugemine Rääkimine Kirjutamine Grammatika Sõnavara Kauba Transpordiliigid Transpordi- Transpordi- Keskvõrre. Transpordi- transportimine (küsimustele liikide liikide eelised ja Keskvõrdega liikide vastamine, võrdlemine puudused (tabeli lausete nimetused. väidete (paaristöö). täitmine). konstruktsioo- Sõnade hindamine). Sobiva Teemast nid. tähenduste transpordiliigi kokkuvõtte otsimine tekstist. valimine tegemine. Mõistete (rühmatöö). ...
Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Hobbes'i arvates oli iga elusolendi näol tegemist masinaga. "Loodust (kunst, millega jumal lõi maailma ja valitseb seda) jäljendab inimese kunst, nii nagu paljudes teistes asjades, ka selles, et ta oskab teha kunstlikku looma... Sest et kui me mõtleme, et elu on vaid jäsemete liikumine, mille alge on mingis sisemises olulises osas; miks me ei võiks siis öelda, et kõikidel automaatidel (masinad, mis liigutavad iseennast vedrude ja rataste abil, nagu kellad) on kunstlik elu? Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui hulk nööre; ja liigesed muud kui hulk rattaid, mis panevad liikuma terve keha, nii nagu looja seda kavatses?" Riik = masin = elusolend
rände suurenemisele on liiga vähe tähelepanu pööratud, olenemata oma suurest potentsiaalist selgitada laialdast moderniseerumise fenomeni. Töö maht, mis käsitleb rännet on märkimisväärne, kuid see on suuresti varjutanud sündimuse ja sarnaste populaarsete teemade analüüsi. Saame loota suurima kergusega sündidele ja surmadele tänu efektiivsele registreerimissüsteemile. Kuid kes täpselt on migrant ja mida me mõtleme rände all? Ei ole üldist konsensust võimalik leida niipea, kuna oleme seismas silmitsi füüsilise sotsiaalse üleminekuga, mitte lihtsalt ühemõttelise bioloogilise sündmusega. Mitmed teemaga seotud küsimustele tuleb vastata, nagu näiteks: kui kaugele (või kui kiiresti) on vaja reisida ja kui kauaks tuleb migranti nimetada migrandiks? Mis on reiside eesmärgid? Kui erinevad on päritoluriigid ja sihtriigid? Kuidas me käsitleme korduvreise? Kuid kõige keerulisem ja ebaselgem on
nagu vana kirikuteoloogia Jumalat kolmainsana tajus. Just selle võtme abil avaneb vaimu olemus. Hegeli arvates seisneb kriitikute argument väites, et me saame Jumala kohta öelda ainult seda, et ta on, ning et see tunnetus Jumala olemasolust asub vahetult teadvuses. Hegel hülgab selle seisukoha kahel omavahel tihedalt seotud põhjusel. Esiteks, me saame mõelda ja rääkida Jumalast üksnes kui teadvust omavast olendist. Kuid mida me mõtleme teadvuse all? Me saame Jumalale omistada teadvuse ainult selle põhjal, kuidas me mõistame iseenese teadvust, mis tähendab tegelemist millegi teadvusest enesest erinevaga ja selle poolt potentsiaalselt äratuttavaga. Seega on Jumalal teadvusliku olendina sarnaselt kõigile teistele teadvuslikele olenditele seesmine vajadus väljendada end looduses ja inimelus see tähendab milleski väljaspoolses ja saavutada selle eneseväljendusprotsessi kaudu täielik eneseteadvus
tema eksistentsiga seotud olekuid. Teisel juhul on kirjelduse sisuks mõiste (nimetuse, nime) tunnused. Tunnused ilmnevad (me saame neist rääkida) vaid seostes teiste mõistetega: liigitunnus klassitunnusega, klassitunnus liigi-erisuse tunnusega jne. Asjadest arutledes fikseeritakse nende ajalist järgnevust, põhjuslikkuse seoseid, vastuolulisust nende omavahelistes suhetes jne. Terminoloogias (tekstis) ei pruugi erinevus ilmneda: kasutame nimetust (näiteks, "päike") ja mõtleme objekti (taevakeha, mis vastab sellele nimetusele), ja vastupidi. Tavamõtlemises erinevust polegi. See erinevus ilmneb spetsiifilises tunnetusteoreetilises käsitluses (gnoseoloogias). Iseloomustus on deskripteerimise võte, mille puhul mõiste sisu edastatakse sellele omase iseärasuse rõhutamisega. Näiteks, arsti elukutse (arst) on humaanne. Selles näites sõnaga "humaanne" iseloomustatakse arsti kui mõistet. Sealjuures iseloomustus ei väljenda antud mõiste liigi-erisuse või
· Pikaajalise uuringu tulemusel · Andmete analüüsi tulemusel · Vajadusest Äriidee on juhttäht, mis suunab meie tegevusi pikemas perspektiivis ja paneb meid tegutsema teatud sihis. Äris on vähe ääretult omapäraseid nippe. Äri- see on tublil tööl ja oskustel põhinev väikeste asjade õigesti tegemine. Miks öeldakse tihti, et ühel või teisel edukal ärimehel on "hea nina" ? Sest ta on " õigel ajal õiges kohas". " Hea nina" all mõtleme võimet tulevikku ette näha. Selle võime taustal on lisaks analüüsi-ja üldistusvõimele ka julgus unistada ehk "mõtted lennus" , kuid "jalad maas". Head nina läheb meil vaja ka äriidee koostamisel. Vältimaks " oleks seda ette teadnud, siis....", on kasulik luua tulevikuvisioon. Milline võiks olla väliskeskkond 5 aasta pärast? Kuidas tegutseb meie firma? Milline on firma areng? Visiooni abi loome endale ettekujutuse sellest, millised on turu vajadused?
youtube.com/watch? v=rmwSC5fS40w&feature=related 12) Mina-kontseptsioon ja selle kujunemine, selleks vajalikud tingimused. Mina- konseptsioon ehk mina-käsitus inimese idee või ettekujutus endast, mis sisaldab nii hinnangulist kui ka kirjeldavat mõõdet. Kujunemine mina- konseptsioon kujuneb indiviidi sotsiaalsete suhete ja teiste inimeste reaktsioonide üle muretsemise tulemusel. Tingimused : 1) Teiste inimeste positiivne tagasiside. 2) Kuidas me ise endast mõtleme, enesetunnustus. 3) Olulised on ka sotsiaalsed võrdlused ja tagasiside. 13) Milles nägi C. Rogers võimalust madala enesehinnangu parandamiseks? Rogers väitis, et tingimuslikust positiivsest suhtumisest tulenev madal enesehinnang on parandatav raviviga, mis tagab tingimusteta positiivse suhtumise, mille on saanud teised inimesed. See annab patsientidele vajaliku turvatund, mis lubab neil hakata ennast uurima ja oma eneseaktualisatsiooni vajadust väljendama
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. · Negatiivne koostegevus seisneb koostöö puudumises keegi ei saa kasu või keegi saab kahju. Siin pole üht läbivat terminit kasutame erinevaid väljendeid (reetmine, konflikt, ärakasutamine, viilimine, kurnamine jt). · Koostegevus (interaktsioon): ühised ja vastandlikud huvid · Auto näide!!! · Koostöökasu all mõtleme abstraktsemalt sellele heaoluvõidule ehk lisale, mida asjaosalised koostööst (antud juhul tehingust) loodavad. Neid kasusid ei saa üldjuhul omavahel võrrelda ega liita, sest tegemist on individuaalselt subjektiivsete suurustega. Eelkõige on tähtis, et iga koostööpartneri kasu oleks positiivne, et tal oleks pärast tehingut parem olla kui enne · Koostegevusprobleemid: Majandusteadlased jagavad need probleemid teoorias tavaliselt kahte rühma:
Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles. 17 Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp-poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus. Viipekeel on keel, kus akustiliste helide asemel kasutatakse erinevaid märke (puudutus, kehakeel ja
sõelumiseks ja signaalismiseks Näited probleemi lahendustest (ex ante)*Signaalimine (haridus tööjõuturul) lähtub paremini informeeritud poolest*Sõelumine (kindlustuslepingute menüü) lähtub halvemini informeeritud poolestMoraalirisk, stimuleerimissüsteem Moraalirisk: agendi oportunism (kindlustuspettus) Tagajärg:esindamis+ressursikulu agendi valimiseks ja kontrollimiseks. * *Lahendus ex post: agendi motiveerimine, sh tasusüsteemMudel (Arrow)- Mõtleme siin näiteks müügiagendile, kelle puhul a on klientide külastamisele kulutatav aeg (nt tundi päevas)* x on siis tema poolt saavutatud käive/läbimüük rahas või natuuras.*c on agendi rahaline hinnang oma kulutatud ajale, tõenäoliselt kiirenevalt kasvav funktsioon (ületunnitöö nõuab kõrgemat hüvitist).* p(x) on agendi tasufunktsioon tasu sõltub käibest, st teatud tükipalka või osalustasu.*Esindatav otsib
ruumil, milles asume meie. Siin oleme rääkinud aegruumist, mis on neljamõõtmeline ruum, kus aeg on neljandaks mõõtmeks. Ent miski ei takista meid teoretiseerimast viie-, kuue- või kasvõi üheteistmõõtmelisest ruumist. Sellisesse ruumi (aegruumi) võib mahtuda õige mitmesuguseid universumeid. On teadlasi, kes peavad väga tõenäoliseks seda, et universumeid ongi väga palju, võib-olla isegi lõpmata palju '' (Kaplinski 2009:162). '' Kui mõtleme sellele, et veel sada aastat tagasi ei usutud üldiselt, et on olemas teisi galaktikaid peale meie Linnutee, on tark, kui me seda võimalust ei eita. Nii räägitakse siis multiuniversumist, mis on universumite kogum. Need universumid tekiksid (võib-olla tühjusest, vaakumist) otsekui mullid veepinnal ja kaoksid jälle. Igas universumis võiksid kehtida erinevad loodusseadused, ent kui neid on lõpmatu hulk, peaks kuskil
See kooskõla looduse ja inimese vahel võib saada reegliks praeguse erandi asemele. Toimivad metsaistutusprogrammid. Vanapaber töödeldakse ümber. Tarbija ja tootja peaksid kinni haarama õiglusest. Kui tehing on õiglane ning ostja ja müüja saavad kasu, siis saavad kõik õitseda ja teenida korralikku elatist. Kuidas saab olla õiglus ja võrdsus inimeste vahel, kelle töövahendiks on käed ja nende vahel, kes koristavad vilja masina ja riigitoetustega. Oleme vastutustundlikud tarbijad, mõtleme mida ostame! Saksamaal Freiburgis elavad 5000 inimest loodussõbralikes majades. Sellel brojektil on mitmeid liitlasi. Uus-Meremaa, Islandi , Austria ja Rootsi valitsesd on muutnud taastuvenergia oma prioriteediks. Laineenergiat kasutatakse elektritootmiseks. Tuuleelektrijaamad Taani rannikul. Luuakse uusi töökohti. Seni kuni maa eksisteerib on päikese energi ammendamatu. Me peame lõpetama maapinna puurimise ja vaatama taevasse. Mõõdukus, arukus , jagamine . On aeg ühineda
Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1.Seesmine väärtus (väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein... aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad:
Nende vahendusel õpib inimene tundma ka kultuurispetsiifilisemat ja abstraktsemat argumentatsiooni ja kujutluste maailma. Keeleliste tööriistade abil inimese sees omandab vestlus iseloomu mõtlemise kaudu. Mõtlemine on vaikiv, sisemine protsess, mida kõrvaltvaataja ei saa jälgida. Mõtlemine võib olla sisemine, kui ka kollektiivne protsess. Vestlust hoiab koos see, kuidas me omistame ja omame tähendusi teatud ühiste mängureeglite kohaselt; et me mõtleme grupis. Luuakse ja säilitatakse ühist arusaama ning arendatakse seda suhtlemises. Arukaim on käsitleda mõtlemist kommunikatiivse töö vormina ning indiviidi ja kollektiivi aktiivse tegevusena. Intellektuaalsed tööriistad on samad, eksisteerigu nad siis kõnes või mõtlemises. Võgotski sugestiivne mõte on, et inimesed on pidevas arengus ja muutumises. Me võime kaasinimestelt ühistegevuse olukordades teadmisi üle võtta- aproprieerida
Tähtpäevad sünnivad ja kaovad. Mõne sündi mäletavad meie vanemad, vanavanemad, aga enamike pühade algus on kauges minevikus. Rahvakalender, mis sisaldab iidseid tähtpäevi, on osa meie kultuurist, milles avaldub rahva omapära. Rahvakalendri tähtpäevadel me täidame teatud kombeid ja tavasid. Vanade ja rahvuslike pühade kõrval on meil veel riiklikud pühad. Need on sellised pühad, mis on olulised meie riigile ja mil me heiskame oma kodudele riigilipud ning mõtleme oma riigi tähtsusele. Oma riigi tähtpäevi me teame ja tähistame. Tavaliselt on kahte sorti tähtpäevi: riiklikud ja rahvuslikud. Ameerikas tähistatavaid tähtpäevi me eriti hästi ei tunne ega tea, seepärast tunduski mulle huvitav uurida nii Eesti kui Ameerika tähtpäevi kõrvuti. Pühad on nii või teisiti osa meie elust ja seepärast arvan, et neist võiksid kõik rohkem teada. 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas Ameerikas tähistatakse 17
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
(Jah? ; näiteks... ; mh-mh; ahah ;õige küll; ja siis ; kindel see; igasugune nõustumise väljendamine jne ). 3. Toetavad küsimused Enamik inimesi küsib liiga palju ja ei anna piisavalt aega vastuseks. NB! Üks asjakohane küsimus korraga ja piisavad pausid! 4. Tähelepanelik vaikimine Enamik kuulajaid räägib sama palju või rohkemgi kui see, kes püüab kõnelda. Me ei muutu vaikides rahutuks kui samal ajal paneme tähele teise kehakeelt, mõtleme sellest, mida teine just ütles ja püüame mõista, mida ta tunneb. III Peegeldamisoskused- Püüame olla oma reaktsioonidega kõnelejale peegli eest. 1. Ümbersõnastamine Kasutame tegelikult rohkem kui ise märkame. N: kui meile juhatatakse teed, kirjutame üles telefoni numbrit 2. Tunnete peegeldamine Algab tunde märkamisest. N: Jutt, mida kõike inimene teeb ja mis tal õnnestub ja lõpus nagu muuhulgas, et vabadel hetkedel on
Ega inimene suuda seda välja mõelda, mille vanarahvas on välja mõelnud. Need on ikka nii jubedad asjad, mida eestlased on üksteisele rääkinud. Nii see «Rehepapp» sündiski. Mõni loeb seda kui eestlaste ühist raamatut: kui kanged ja vägevad meie esivanemad ikka olid. Üldiselt on ju orjaaega kujutatud mustades toonides. Eestlane oli selline hallis kasukas talupoeg, kes sai mõisas peksa. Nina oli tal kogu aeg verine ja kõht tühi. Käis ja hädaldas ja vingus. Mõtleme näiteks Vilde või siis Liivi «Varju» peale. Eestlased olid teenijarahvas, aga võim oli nende käes, sest aidavõtmed olid nende käes. Teistpidi on see kurb raamat, sest midagi toredat ei ole, kui maailm on nii madal ning vaevab mure, kuidas õhtusöök lauale saada ja päevast päeva selle halli taeva all elada. Usun, et enamik loeb «Rehepappi» siiski lusti ja lõbuga ning on uhke oma kavalate esivanemate üle. · Ivan Orav mälestused : I OSA
kaitsetu suurte tootjate ees, siis on vaja tarbijakaitset, et kaitsta tarbijate õigusi ning tootjad ja turustajad peavad jagama õiglast infot ning kvaliteetseid tooteid. 10. Kas töökohta otsides Sa turundad ennast? Kuidas Sa valmistaksid end ette töölevõtu intervjuuks piimakombinaati? Töökoha otsimisel tegeleme kindlasti mingil määral turundusega. Teeme turu- uuringuid teemal millist töötajat ettevõte soovib ning millist töökohta tööotsija soovib. CV-d koostades mõtleme enda jaoks läbi mis teeb meid töövõtjale atraktiivseks ning eriliseks. Võime tegeleda ka suhtlusturundusega, lisades oma suhtlusringkonda uute ja headel positsioonidel olevate inimesi. Uuriksin piimakombinaadi ajalugu ning hilisemaid saavutusi ning sobitaksin mõttes enda isiklikud sihid ettevõtte omadega. Samuti mõtleksin läbi enda oskused ning isikuomadused, mis kõige paremini tahetud töökoha saamist soodustavad. 11
võimetekohasele juhtivale tööle rahvusriigis. Sotsiaalsetest kihtidest on rahva tuleviku eest reaalselt vastutajaks — maa, sest tema vastutab oma nahaga, s. o. põllumees oma taluga, mis saab jääda põliselt temale ja tema suguvõsale ainult Eesti rahvusriigis. Sellest tõmmatagu konsekventsid. Rahvusliku kultuuri probleem. Rahvuslik — see on omapärane, rahva hingest võrsunud ja suuteline sügavasse rahva hinge tungima. Sellisena mõtleme rahvuslikku kultuuri. Omapärast saame siingi luua esijoones vaid maast. Meie senise vaimukultuuri loomingu kandvam ja püsivam osa ongi nii kujunenud: keel, rahvaluule, rahvalaul, rahva rakendusteadus (põllumajanduse alal) ja -kunst. Neid stiliseerides ja moderniseerides hoiame neid kultuuritraditsioonidena rahva seas ja nendele ehitab võimelise eliidi looming kõrgemaid tippe. Seda ehitamist ei saa muidugi mõelda mingis kinda-kirja või rahvaluule värsimõõdu edasikandmises,
hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus. Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga : 1. kehalise liikumisega, 2. tasakaalustatud toitumisega, 3. õige töö ja puhkerežiimiga, 4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, 5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega, 6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis tähendab seda, kuidas me mõtleme, tunneme ja eluga toime tuleme. Vaimselt tervel inimesel on olemas oskus kohaneda erinevate muudatustega ning leida parim igast situatsioonist, kuhu ta on sattunud. Nagu füüsiline tervis, on ka vaimne tervis ja heaolu tähtis kogu elu vältel. Enamasti on hea füüsiline tervis kõigile silmaga nähtav, aga hea vaimne tervis jääb üsna ähmaseks mõisteks. Sotsiaalne tervis on tervise valdkond, mis sõltub inimese läbisaamisest teistega.Kui suhted
Saksamaal, Rootsis, Soomes ja Eestis, kus inimesed on tavaliselt mures selle pärast, mida naabrid nendest arvavad, surub tavakäitumise järgimine neile peale kontrolli ja piirangud, mis ei võimalda neil oma suhtumist tõesse ümber hinnata. Ainult Austraalias nimetatakse asju nende õigete nimedega, kuid isegi seal kutsub tõde esile probleemseid situatsioone. Keel ja meel. Paljud keeleteadlased toetavad teooriat, mis väidab, et keel, mida räägime, määrab suures osas selle, kuidas me mõtleme, ja pole seega lihtsalt meie mõtete väljendaja. Inglane, sakslane ja eskimo võivad jagada ühist kogemust, kuid see paistab igaühele neist kaleidos- koobina, mis tuleb tervikus korrastada. Mõtted teevad seda suures osas keele vahendil. Lõpptulemusena näevad kõik kolm indiviidi kolme erinevat asja. See, mis on ,,aus mäng" inglasele, ei pruugi üldse midagi tähendada ühiskonnas, kus spordimänge ei tunta. Öeldakse, et
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Mis on tegelikult? Selle küsimuse üle on filosoofid aegade algusest saadik tülitsenud. Kas me suudame tõeluse ära tunda või näeme vaid selle sähvatust? Mis on tegelikult: ideede vaimne maailm või mateeria, see, mida saame käega katsuda? Metafüüsika ütleb, et tõeline tõelus on Jumal, et meie oleme vaid siis tõelised, kui saame osa Jumalast. Kui lähtume oma elus sellest metafüüsika teesist, siis avastame, et tegelikult me selle järgi ei ela. Me töötame, me sööme, me mõtleme, me tunneme, me plaanime, me loome kõike enese ümber. Jumala koht on vaid äärel, nii kaugel, kui me seda Talle lubame. Samamoodi loome oma vaimulikku elu, vormime oma palvet. Ja siin tohib siis Jumal meie ellu sekkuda, aga ka siin oleme meie lavastajad, kes ütlevad Jumalale, millist osa mängida. See on täiesti jumalatu tõelus. Meie oleme valitsejad ja Jumal on nurka surutud. Isegi kui oleme vagad, oleme keskpunktis meie oma vagadusega, mitte Jumal.1 1.6
minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid,
libiseme allapoole. W. Brownell Elust tuleb lahkuda nagu pidusöögilt: tänada perenaist ja siis kompsud kokku panna. Tundmatu Kui kurb on see, et ma ei saa nautida üheaegselt hauarahu ja päikesesoojust. Tundmatu INIMENE JA ÜHISKOND Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. R.Rolland Häda inimesele, kelle nimi on suurem kui ta tegu. E. Canetti Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. C. Baudelaire Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. A. Schopenhauer Iga inimese mälu on tema erakirjandus. A. Huxley Me mõtleme vastavalt loomusele, räägime reeglite ja tegutseme tavade järgi. F. Bacon Kõik kurdavad oma mälu üle, kuid mitte keegi ei kurda mõistuse üle. F. de la Rochefoucauld Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Tundmatu Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. P.A.de Beaumarcais
sellega vastuollu, on teaduslik ettekujutus vale. Mõlemad pildid on õiged, ent üks (ilmnev pilt) taandub teisele (teaduslikule pildile). - me saame taandada ilmneva pildi elemente teadusliku pildi elementidele (nt taandada lauad elementaarosakeste kooslustele). Mõlemad pildid on õiged, ent nad pole võrreldavad (ning seega ei vastandu üksteisele). - Pildid on mõisteskeemid, mille vahendusel me mõtleme maailmast. Mõlemad täidavad oma ülesannet edukalt, kuid maailm ise on midagi enamat sellistest skeemidest ning pole nende poolt täielikult haaratav. 1. ja 3. variant on omased teaduslikule realismile, 2. ja 4. instrumentalistlikule käsitlusele. Tõeline maailm Locke’i järgi on meile nähtuv maailm selline meie vaimu tõttu, tõeline maailm sisaldab vaid primaarseid kvaliteete. Tema seisukoht on lähedane teaduslikule realismile. Tegelik maailm
tulevadki."" (Ravic) Lk 159,,,,Mitte igaühe elu pole maja, mis talle kuulub ja mida ta mälestuste mööbliga üha rikkalikumalt sisustab. Mõni elab oma elu hotellides, paljudes hotellides. Aastad sulguvad tema järel nagu hotelliuksed... ja ainus, mis talle jääb, on raasike kuraasi ja ei raasugi kahetsust."" (Ravic) Lk 163,,,,Õhtuti olen ma omamoodi kahejalgne uks ,,Schéhérezade'sse", mitte inimene vabas looduses. Me konutame liiga palju nelja seina vahel, ütlen ma sulle. Me mõtleme liiga palju nelja seina vahel. Me elame liiga palju nelja seina vahel. Me ahastame liiga palju nelja seina vahel. Kas looduse rüpes võib ahastada?" ,,Ja kuidas vee!" ütles Ravic. /---/ Looduse rüpes on igati viisakam ahastada kui köögiga ühetoakorteris. Mugavam kah."" (Morozov & Ravic) Lk 165,,,,Me elame nagu valerahategijad." Morozov võttis ajalehed kätte. ,,Vahi ja vaata! Nad ehitavad relvatehaseid, sest nad tahavad rahu; nad ehitavad koonduslaagreid, sest nad
(,,täna" ja ,,eile" on inimese aeg ja see on inimese mastaap ,,27", ,,28" on terminoloogiline aeg ajalool on lingvistiline väärtus - aja möödudes saavad asjad selgeks. Ajalugu on kognitiivne protsess ja teadmine metafooridele pühendas R mitu raamatut. Metafooriline aspekt(seakõrvadega näide) elav metafoor see käsitlus, et metafoor on marginaalne kaunistus, on vale elu on täis metafoore ja me mõtleme metafooriliselt. Mida arhailisem on kõne, seda rohkem on seal metafoore. Metafoor on keele elu. Metafooria on kogu meie mõtlemine, kogu meie kõne (nt toolil on JALAD(metafoor), aga kui proovida öelda metafoorita, läheb raskeks. R ütleb, et kõik on metafooriline. Metafoor on seotud modelleerimisega. M.Black kirjutas 1960ndatel raamatu ,,models and metaphorse". Kui lähtume aristotelesest , siis metafoor on täpne
Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 55. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. 56. Tähistaja /keel tähistatu /meel referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn "sõnakest", nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame kuuleme/loeme maja. Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 57. Tähendus on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu peegeldus teadvuses. Tähendus võib olla abstraktne ( süsteemi tähendus) või konkreetne ( kõneleja tähendus, kuulaja tähendus). Tähendus on semantiline allüksus. 58. Semantika teooriaid: komponentanalüüs,prototüüpanalüüs, kognitiivne
keemilistesse suhkru ja rasva ühenditesse ning kantakse selle abil üle taimeraku mehhanismi. Suhkru- ja rasvamolekulid rändavad seejärel edasi mööda toiduahelaid ja jõuavad aegamööda ka inimese kudedesse. Seal sidemed lõhustatakse ja päikese energia vabaneb, nüüd selleks, et juhtida lihaseid, maksa, neere ja suuraju närviringeid. Päikseenergia on sega ülimalt käegakatsutav meie kehades, igal silmapilgul. Süda lööb päikese jõul, aju töötab päikese jõul. Me mõtleme ,,päikesemõtteid", isegi kui nende sisu ahel nii sünge olla võib. Päike on olnud aluseks maa kliimale. Seda koosmõjus meie loodusliku kasvuhoonekattega, mis miljardite aastate vältel on mähkinud meie planeeti veeauru, süsihappegaasi ja teiste soojust hoidvate gaaside sisse. Imestus nr.2: Musträstalaul imeliselt kaunis Ka musträsta tõmbab käima päike. Päevad lähevad pikemaks ja kui valgusspekter on õige tugevusega, ärritab see võrkkesta linnu silmas
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
(arusaamine puudutab inimest ja üldine arusaamine). Ta toetud kultuuri dialoogilisusele, kultuur kui dialoog. Tsentipetaaljõud- kesktõmbe jõud, kõik tõmbub tsentri poole, tõmme kindla fikseeritud tähenduse suunas. Tsentrifugaaljõud – saame osutada märkide mitmetimõistetavusele. Foucault- 1926-1984- diskursus- viis asjadest kõneld, kuidas me neid defineerime. Aga ülidselt on see, see et kuidas me asjadest mida me näeme mõtleme. On kolm toime tasandit: võimaldav, piirav ja konstitueeriv. Näide: Keel mis on kindlasti diskursus, miski mis võimaldab meil rääkida, lubab meil rääkida, keel piirab seda mida püüame rääkida ja keel konstitueerib meid kui teatavat subjekti. Diskursused annavad meile koguaeg erinevaid positsioone. Teadmine- teadmine oli midagi millel oli jõud. Võim produtseerib teadmist, ei ole olemas võimu suhet ilma vastava teadmisalata, ei
lausemalle. Arst kasutab vastuvõtul korduvalt samu konstruktsioone jne. Nii meenutab see tihti formulari või lünkteksti täitmist, milles konstruktsioon on ette valmis, ainult sõnad tuleb sisse panna (nt kaupluses: Palun mulle X grammi Y jms). Sellega koos käib ametisuhtluse väiksem spontaansus kui argisuhtluses. Kuna mallid on osalt varem olemas, siis ei tule enam lauseid konstrueerida. Lisaks oleme tihti ametisuhtluseks varem ette valmistunud (nt mõtleme ülejuhul enne ostusoovi vormistamist läbi, mida me osta tahame). Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses | 10 Ametisuhtluses võib esineda tihti reguleeritud vooruvahetus. Nt võib olla kindlaks määratud roll (nagu küsija-vastaja teleintervjuus) ning vestlust võib juhtida inimene, kes annab ja võtab osalejatelt sõna (nagu telesaates).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
