kuid sisult rahvusromantist. TÖÖD_HEMMINKÄISE EMA; KULLERVO NEEDMINE. XI. Norra sümbolismi suurkuju EDUARD MUNCH (1863-1944) Kujutab enamasti inimhinge tumedamat poolt, teda peetakse ekspressionismi eelkäijaks. Kasutab palju lokaaltoone, figuurid moonutatud, ümara joonega. TÖÖD_ Karje, Elutants. XII. Milline kunstnik meeldis sulle 7. või 8. iseseisvast tööst? Gustav KLIMT-SUUDLUS- Peened mustrid, teostele iseloomulikud kuldsed või ülivärvilised dekoorid. Üks peamisi motiive teostes on domineeriv naine, tema teosed on purustanud hinnarekordeid. Minu arvates väga kõnetavad maalid, sobivad kokku minu stiili ja loomusega. XIII. Tuntud Eesti 20.saj alguse skulptor, kelle tuntuima töö koopia asub Nunne pargis? JAAN KOORT-METSKITS. XIV. Tartu kunstikooli asutaja(1904) Paljud tema tööd on tuntud „Kalevipoja“ või eesti rahvusluule teemadel. KRISTJAN RAUD- Jõulise joonega, figuurid nagu kivist tahutud söejoonistused. TARTUS KUNSTIKOOLI „PALLAS“ ASUTAJA
Oi, neid põhjatumaid suid! Vaja sööta sitkeks luid, selga sulist sooja kinda, taha lustliku saba, tiivad külge-laulu rinda, et see tõuseks, ja see tõuseks, erk ja vaba.’’ Marie Under ja Ernst Enno on mõlemad väga looduslähedased autorid, nende luulel on väga palju sarnaseid motiive ja vähe erinevusi. Samuti on antud kirjanike luuletused võitnud paljude eestlaste südameid, eelkõige oma lihtsuse ja siiruse poolest. Nende tundeküllalased luuletused jätavad jälje vist kõikide inimeste meeltesse.
Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles tänapäeval on hakatud nendest mõnede autorlust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate eludest on rohkem andmeid kui Josquini omast. Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusik...
Selle asemel olid suured aknad, mille värvilised klaasid lasksid kirikusse ohtralt valgust. Lisaks oli portaalide kohale jäetud hiigelsuur ümmargune vitraazitehnikas roosaken. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa ja tugipiilarite vahele laoti suurtel basiilikatel veel tugikaared. Gooti kirikud olid sageli ohtrate raidkivikaunistustega; nende seas võib näha erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehistornikesti, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, viinapuuvääte jne., rääkimata piiblitegelastest ja pühakutest. Nimeta kuulsaid gooti kirikuid Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. Gooti ajastu uuendused skulptuuris ja maalikunstis Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur, mida kasutati altarite kujunduses.
Postmodernism Väikeaiad põhiliselt. Üritatakse Tavalisi materjale kasutatakse Väga erinevad taimeliigid. al 1960ndatest taastada kadumaläinud side minevikuga ebatavalisel viisil, võõras liidetakse moodsa ajastu vormi ja kujunduse tuttavlikuga. Geomeetrilisi kaudu. kompositsioone, sümbolistlikke motiive, abstraktseid mõtteid. 3
alla suvalises siseõues. Oma tegu õigustab ta sellega, et kasutuid inimesi võib tappa ka raha pärast. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani läbib küsimus, kas pidada kinnisideede ja paanikahäirete käes vaevlevat mõrtsukat mingeid motiive jälgivaks kurjategijaks või süüdimatuks vaimuhaigeks.
Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Informalism Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad. Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet, kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. Põhjamaades toimetas rühmitus ,,COBRA". Minialism
Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. C.D Friedrich- ,,Die verunglückte Hoffnung" 1823-1824 Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich (1774-1840) Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive . Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. C.D. Friedrich C.D. Friedrich-"Lumi" C.D. Friedrich-"Vaade Kunstniku Ateljeest" C.D. Friedrich-"The Wanderer Above the Sea of Fog" 1818 Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. P.O. Runge P.O. Runge-" Võimas Hommik"
Arusaam, et inimene on oma loomuselt või olemuse poolest surelik, näib müütilise ja loodususundilisele mõtlemisele täiesti võõras. Vahest on loodusreligioon kõige tugevam ja jõulisem elujaatus, mida inimkultuuris üldse leida võib. Herbert Spencer on sõnastanud teesi, et esivanemate kultust tuleb pidada religiooni esmaseks allikaks ja lähtekohaks. Kahtlemata on see üks kõige üldisemalt levinud religioosseid motiive. Maailmas on tõenäoliselt vähe rahvaid, kes surnutekultusega mingil moel ei tegele. Esivanemate kultus, mis tundub olevat inimeste sünni-elu-surma kätketud põlvkondade vaheline järjepidevus. Paljudel juhtudel Hiina on klassikaline esivanemate austamise kultuse näol tegu kõikeläbiva tunnusjoonega, mis iseloomustab kogu religioosset ja sotsiaalset eluvaldkonda. De Groot kirjeldab hiina religiooni järgmiselt: ,,Hiinas peetakse esivanemate
Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henry Matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusesr, vaid kunstniku meeleolust ja teistsest värvidest lõuendil. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20.sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone
Heiti Talvik Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loomi...
jälgitavad sarnasused seal piirkonnas välja antud loomaõpikute ning groteskskulptuuride vahel. Tuleb mainida, et gooti zooloogiaraamatutes olid eluviisikirjeldused ka draakonitest ning greifidest, kelle olemasolus tol ajal ei kaheldudki (küllap leiti juba tol ajal maapõuest dinosaurusefossiile). Kajastatud eluviisikirjeldused andsid loomadele ka Kristlikust vaatevinklist lähtuva moraalse ning seeläbi sümboolse tähenduse. Korduvad motiivid ja nende sümboolika Korduvaid motiive leidub võrdlemisi vähe ning nendegi kujutuslaad varieerub ulatuslikult.Sümbolism seletab mõnede lemmikmotiivide kordumist: näiteks koer, ahv ja lõvi, keelt näitav sarvik, kehata inimesepea jpt. Siinkohal seletan lahti vaid mõningad. Koeri iseloomustati zooloogiaraamatutes (ja see väide leidis kinnitust juba ürgajast) lojaalsete, mõistlike ning arukatena ja
sajandi I poolel 20. sajandi I poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa (st Prantsusmaa ja Saksa-Austria) heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliloojad rumeenlane George Enescu, poolakas Karol Szymanowski, tsehhid Leos Janacek ja Bohuslav Martinu ning ungarlased Zoltan Kodaly ja Bela Bartok. Janacek, Kodaly ja Bartok ühendasid rahvamuusika kunstmuusikaga, mis oli uus nähtus. Varemgi olid heliloojad loomingus kasutanud üksikuid rahvaviiside motiive, kui Janaceki muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folkloorist. Temast nooremad Kodaly ja Bartok olid esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Sel perioodil elavnes ka Inglismaa muusikaelu. Esimeseks selle perioodi heliloojaks said Edward Elgar, kelle looming ei väljunud siiski 19.sajandi romantismi stiiliraamidest, ja Gustav Holst, kelle tänini tuntuim teos on neoklassikalises maneeris kirjutatud orkestrisüit ,,Planeedid"
korraldustele, kusjuures Hedda üritab ta näo juures tikku põlema panna ja teda ehmatada. Samas on rollid rajatud paljuski ka kõnele, sest suurem osa sündmustikust selgub nende omavahelisest dialoogist. Sellega seoses, kohati räägiti küll samal ajal, kuid sellegipoolest oli võimalik kõigest aru saada, kuna vahel korrati samu lauseid. Ibsen kui psühholoogiline näitekirjanik soovis Hedda manipuleeriva iseloomu kaudu näidata inimeste kohati varjatud motiive, ebaloogilist käitumist ja ühe inimese lõhenenud pooli. Näiteks jäävad naise motiivid vaatajale sageli mõistatuslikuks, kuna naine tegutses sageli emotsioonide ajel ning pealtnäha põhjendamatult kurjalt. Just väikeses Von Krahli saalis, kus vaataja on näitlejale lähemal, on kõige parem jälgida nende miimikat ja süveneda tegelaste psühholoogilistesse keerdkäikudesse, ning muidugi aitasid elamusele kaasa ka oma rollidesse sobivad näitlejad.
Sai inspiratsiooni ragtime stiilist näiteks teose “Nuku Cakewalk” puhul. 6. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid. kiindumus hispaania kultuuri ja muusikasse. Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 7. Too näiteid Raveli muusikast, kus üks ja sama muusikaline materjal seob omavahel erinevaid muusikažanre. Erinevaid muusika žanre klaver - orkester - ballett on tihti ühendatud sel kombel, et teose algidee on kirja pandud klaveriredaktsioonis, mis võib hiljem kasvada nii orkestriseadeks kui ka lavamuusikaks. 8. Milles seisneb „Boolero“ ainulaadsus?
need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Edvard Munch (1863-1944) Edvard Munch sündis 12.detsembril 1863.a. Norras Lötenis sõjaväearsti peres. Aasta hiljem kolis
· Teaduslik uuring nähtuste mõistmine või tõlgendamine, üldiste seaduspärasuste avastamine, jõutakse teaduslike faktideni ja teooriateni (rakuteooria) · Uurimuslik uuring info hankimine, nähtuse iseloomuliku omaduse kindlaksmääramine · Kirjeldav uuring sõnade, arvude või sümbolite abil kirjeldada mingit nähtust · Võrdlev uuring võrreldakse erinevaid rühmi · Selgitav uuring selgitada inimese käitumise ja tegevuse motiive. Vastus küsimusele "miks" Meetodite rühmitamine kasutamisotstarbe järgi: Andmekogumismeetodid ankeet, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, intervjuu Andmetöötlusmeetodid keskmiste arvutamine, korrelatsioonid, variatsioonid jms Tulemuste esitamise meetodid tabel, diagramm, joonis, valemid jms Uurimismeetodite liigid Juhtumiuuringud: populaarne meditsiinis ja ärimaailmas uuritakse isikuid, organisatsioone või rahvusi
Annika Lindok 01.11.2013. Proosaanalüüs Friedebert Tuglas "Popi ja Huhuu" Tegemist on suletud narratiiviga. Keskseid tegelasi on vähe. Karakterid on asetunud hierarhiasse, kus üks domineerib teise üle, siinkohal siis Huhuu ehk ahvipärdik koera Popi üle. Loo algusest lõpuni möödub määramatu palju aega. Ei saa teha kindlaks, kas möödub mitu nädalat, kuud või isegi aastat. On võimalik aimata aja kulgu toidu koguste järgi, mida kaks tegelast üksi jäänuna majast leiavad ning millal viimased otsa saavad. Suletud narratiivi kinnitavad ka koera unenäod ja põgusad meenutused ja lootuslikud tulevikumõtted. Teksti sündmustik on toodud lugejani Popi vaatevinklist. Huhuu maa...
ISELOOMUSTUS Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus: ruumide kujundus, gobeläänid, mööbel, lauanõud, riietus jne. Kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18. sajand portselani õitseaeg. Portselan oli keraamika liik. Valgele savile lisati jahvatatud kivimeid ning sellest tehtud vorm põletati ja glasuuriti. Rokokoo armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest, luikedest, linnukestest jne. Portselani põhiväärtus seisneb selles, et ta on kõva ja temast saab vormida kõiki neid asjakesi, rääkimata inimeste kätest ja jalgadest. Samuti sobib rokokoovaimuga portselani õrnus ja läbipaistvus ning portselanivärvide erksus ja puhtus. Rokokooaegsed toad olid täis toredaid portselanist esemeid, näiteks küünlajalgu, vaase ja lihtsalt kujukesi
arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kuu- K. J. Peterson luuletajana Kristjan Jaak Petersoni oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Kr. J. Petersoni luule saavutas hoopis uue taseme: teadlikult loodud luulekujundid epiteedid, võrdlused, metafoorid, sümbolid kõik eesti keeles; antiikne vorm (pastoraal ja ood), millesse põimitud rahvaluule võtteid, eriti algriimi, ja motiive. KJP tõi eesti kirjandusse mütoloogilised motiivid. Kristjan Jaak Petersoni võib julgelt pidada Mõisted* Ood 1. kirj hümnile lähedane ülev lüüriline luuletus, ideele, isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vm. pühendatud ülistus v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse oodid. K. J. Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu". Oode laulma, kirjutama. 2.piltl piiritu (suuresõnaline) ülistus Pastoraal
ja keskkonnaga, ning nimetas selle vaate orgaaniliseks arhitektuuriks. Selle mõtteviisi parimaks näiteks on 1939. aastal valminud elamu Fallingwater, mida on nimetatud Ameerika kõigi aegade parimaks arhitektuuriteoseks. *1) Fallingwater Fallingwater on arvatavasti kuulus just selle tõttu, et maja olemus on täielikus kooskõlas sealse ümbrusega. Lloyd oli tugevasti mõjutatud ka Jaapani arhitektuurist ning Fallingwater peegeldab jaapanlikke motiive, ruumi ning dünaamilisuse kasutust ja inimese ning looduse kooskõla. Hoone asetseb joa peal. Integreeritus ümbrusega väljendub isegi väikestes detailides, nt. kui klaas kohtub kiviga, ei ole seal vahel metallpiiri; hoones olev trepp on sama joone peal, mis jugagi ning on tunne nagu trepp läheks sujuvalt joaga üheks. EESTI Esimene funktsionalistlik elamu valmis Eestis alles 1929. aastal, see oli funktsionalistliku arhitektuuri olulise riikitooja arhitekt Herbert Johansoni eramu.
valge. . Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Ornament. Egiptuse ornamendi loomisel kasutati mitmesuguseid motiive - lootost, papüürust, palmetti, päikeseketast, skarabeust, madu, kotkast jne. Egiptuse pinnakunsti üheks koostisosaks oli hieroglüüfidest kiri, kus pikad korduvad read moodustasid ornamentaalse mõjuga rütmi. Mööbel. Varasemate perioodide mööblist saab ettekujutuse seinamaalidelt ja -reljeefidelt. Mööbli tüübid - madal taburet, kirst, suhteliselt lihtsa vormiga, pealemaalitud kaunistustega. Konstruktsioon loogiline ja lihtne
Suhtlemine teiste maadega, EesAasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur.(Vaga 2000) Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla; endised klassikalised vormid on omandanud rikkuse, pinge ja kõrge, sageli virtooslikkusele läheneva meisterlikkuse. (Alpatov 1973) Templiarhitektuur 4 Vanimad egiptuse templid olid ehitatud haudehitiste juurde ja olid mälestuspaikadeks
Ma tean, et mul see võim on ja ma võin seda alati kasutada, kui ma teisiti ei saa. Kuid kas ei ole minu võim just niisama tugev, kui ma seda ei kasuta? Kas ei tähenda võimu kasutamine seda, et olen lootusetus olukorras ja võimetu lahendama probleeme ilma võimu abita? Kahtlemata on kasutamata võim omamoodi tagavara". (Belker 1996: 104) 1.1. Mis on motivatsioon ,,Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks:
on tüüpilised ka klassitsistliku maalikunstniku Jean Auguste Dominique Ingres'i stiilile ja Picasso neoklassitsismile. Umbes 1926. Aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muude stiilidega. Dali tõestas selle ajajärgu maalidega, et ta valdab täielikult vanade meistrite maalitehnikaid. Just seda objekti kujutamise täiuslikkust kasutas ta hiljem, et oma irratsionaalsete unelemiste ja õudusunenägude kõige veidramaid motiive reaalsusena edasi anda. Mõjutatud Joan Miro, kes Dalid 1926. aastal Cadaquesis külastas, Giorgio de Chirico ja Yves Tanguy maalidest, hakkas Dali paigutama vabalt assotsieeruvaid motiive ebatõelisena mõjuvatele maastikele, mille ainus püsiv element on Costa Brava kaljud. Ta kasutas neil maalidel inimkehade, nägude ja jäsemete fragmente, eeslirümpasid ning lindude luukeresid putrefacto ehk nn mädanemise filosoofia väljendamiseks. Mitut neist piltidest võib tõlgendada
viiulid" ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus. Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle. Samal ajal annab selle raamatu kõiki motiive koondav assotsiatiivne (s.t tavamõistes süzeetu) poeem "Maailma avastamine" nime terve ajajärgu suundumustele. (Poeemi moto kõlab: "Kolumbus oli kangru poeg / Genua linnast pärit".) Kõik inimesed on sündinud Genuas Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres Kõikide isad on kummargil kangaspuude taga kudumas kangas lastele jätkata. [- - -] 1 Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele
Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" jagati lugejatele tasuta, selle tiraaz oli 10000 eksemplari. 10. 1782.a ilmub Fr. W. Willmanni ,,Juttud ja Teggud..." 89 õpetliku looga, lisaks toodi siin ära mõistatusi ja vanasõnu, mesilasepidamise ja loomaravitsemise õpetusi. Ilukirjanduslikus osas tutvustab autor mitmeid maailmakirjanduse lendmotiive (,,Joonud talupoeg"). Saarema kirjamees Luce ,,Sarema Jutto ramat" kirjeldab motiive Lääne-Saaremaa elust, Keila pastor Holtz kirjutas peale ilukirjandusliku juturaamatu ,,Luggemissed..." veel ametlikke tekste, tervishoiualaseid brosüüre ja seaduseid. 11. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter on Eestimaa esimese ajakirja väljaandja. See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel
Toomapäev - 21. detsember Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta. Asudes skandinaavia ja germaani mõjualal on mõlemast eesti rahvakalendris jälgi. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti
sarnaneksid rohkem eksperdi omadega? Tuleb rohkem analüüsida Keel 1. Miks oleks kasulik teada, missugune kõne arengu teooria on õige? 2. Milliseid soovitusi annaksite väikelapse emale, kes on mures oma lapse kõne aeglase arengu pärast ja kes tahaks seda kiirendada? Mõned lapsed hakkavad rääkima hiljem, kui teevad mingi ajaga vahe tasa. Motiivid ja vajadused 1. Miks on meil raske leida iseenda ja teiste tegutsemise motiive? Kuna me ei suuda kõiki tegutsema ajendavaid asjaolusid välja selgitada. 2. Loetlege motiive, mis seostuvad ühe teie meelistegevusega. Järjestage need olulisuse alusel. Analüüsige, miks on loetelus just need motiivid ja just sellises järjekorras. Meelistegevus: joonistamine Motiivid: tunne, et olen milleski hea, kunsti meeldimine, teiste kiidusõnade meeldimine. Eneseteostus on kõigiinimese püüdluste tipuks. 3
Ch. Cressent (eriti pronksdekoor ja marketrii), vennad Martinid, A. R. Gaudreau, J. B. Tilliard Tuntumad nimelised stiilid rokokoos. Louis XV stiil e. Louis Quinze (pr.), Prantsuse kuninga Louis XV valitsemisajale (1715-74) iseloomulik rokokoostiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Võrreldes Louis XIV stiiliga on Louis XV stiil pehmem, intiimsem ja naiselikum. Ruumides domineerivad pastelsed toonid, ornamendis eelistati taimornamenti, rokai, chinoiserie ja mereteemalisi motiive. Mööblikunstis tulid kasutusele uut tüüpi istmed, nt. polsterdatud selja- ja käetugedega bergere, kaheosaline polsterdatud toolist ja pingist koosnev diivan duchesse, sirge esikülje ja lahtiste istmepatjadega lai diivan markiis. Värvidest eelistati pastelseid toone ja valget. Chippendale’i stiil. Inglise mööblikunstnik Thomas Chippendale'i (1718-79) järgi nimetatud rokokoolik 18. saj. II poole mööblistiil. Iseloomulik chinoiserie motiivide kasutamine. Stiilist on kõige
minna ujub mööda voolu ise ning laseb lapselgi areneda otsekui Mowglil. Ema võib last jumaldada, laulda talle unelaule, kanda teda kätel, midagi temalt nõudmata. Selline ema käitumine tuleb lapsele kasuks vaid pisikese esimesel eluaastal. Võimaldatud vabadus, elementaarne hoolitsus ning toitmine kujundavad huvitava, kuid probleemse isiksuse. Ema viga seisneb selles, et ta ootab passiivselt oma lapselt initsiatiivi ilmutamist. Ning kui see sünnib, siis ei mõista ta selle motiive. Emal käib lihtsalt üle jõu organiseerida lapse jaoks süsteemset õpetust ning korralikku hooldamist. LAPS:Kui super-ema laps asub varakult oma vaimseid võimeid arendama, siis peaaegu-ema "Mougli" jääb intellektuaalselt maha. Kuid mitte sellepärast, et ta rumal on. Ta on pigem laisk ning otsib midagi oma. Ta soovib põikpäiselt tegeleda vaid sellega, mis talle tõelist rahuldust pakub. Koolis on ta ühtedes ainetes kolmeline, teistes viieline. Reeglina huvitavad teda
Kriitikud on püüdnud osundada ühisjoontele Freudiga, Goldinga aga eitab nii seda kui ka eksistentsialistide mõju. 1954. avaldab Golding oma esimese romaani "Kärbeste jumal" ja saab üleöö maailmakuulsaks. 9 aastat hiljem valmib ka film. Enne aga, kui Golding leidis sellele romaanile kirjastaja, põlgasid käsikirja ära 21 kirjastust! "Kärbeste jumal" sisaldab kõike seda, mille äratundmiseni Golding II maailmasõjas jõudis; on Goldingi kõige menukam ja programmilisem teos, mille motiive ta hilisemates romaanides edasi arendab. Järgmise romaani "Pärijad" (1955) tegevus toimub eelajaloolisel ajal. Põhiteema - inimese pattulangemine ja pärispatt. "Pincher Martin" (1956) kujutab mereväe-ohvitseri surmavõitlust ulgumerel, võimetust võtta uppumist paratamatusena, vahele episoodid egoistlikust minevikust. "Vaba langemine" (1959) ei sarnane enam varasematele mõistujuttudele, olles pigem realistlik romaan. Katse vastandada ja ühtlasi liita kaks maailma - vaimne ja füüsiline
Moraalsed teod on tingitud puhtast kohusetundest. Teod võivad olla omavahel sarnased, aga vahe peitub motiivis, kas tegu on omakasupüüdmatu või orienteeritud tulevikuhüvedele. Mingisugust objektiivset kriteeriumi siin luua, kuigi tuleb kindlaks teha, mis on meie kohus ja mis mitte. Siit tulebki kanti kategooriline imperatiiv: Meie kohus on lähtuda sellistest motiividest, millest kõik võiksid lähtuda ja mida nad peaksidki tegema. See tähndab, et enda tegude motiive peaksime me hindama selle järgi, mis juhtuks, kui kõik neist lähtuksid ja kas sellist olukorda võiks soovida? Kui ei, siis ei käitu inimene kõlbeliselt (kõlbeliste motiivide alusel) Kasutatud kirjandus: · Peter J. King ,,Sada Filosoofi" · Indrek Meos ,,Uusaja Filosoofia" · Indrek Meos ,, Filosoofia Sõnaraamat" · ENE 1972 · Vikipeedia · Indreks Meos'i kodulehekülg http://www.hot.ee/indrme/
Dalí maalid peegeldasid sel ajajärgul stiililist kindlust ja küpsust, mis sai laialdase tunnustuse osaliseks nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides. Juba enne kodusõja puhkemist maalis ta seeria pilte, mis kujutasid läheneva sõja õudusi. Ka oma muudes töödes kajastas ta konkreetselt Euroopa poliitilist hetkeolukorda. Samal ajal maalis ta ka oma parimad peitepildid, maalitud mõistatused, milles vaataja võib vastavalt oma kujutlusvõimele näha erinevaid motiive. Maapaos (1940-1948) Teise maailmasõja eest USA-sse põgenetud kaheksa aasta jooksul maalis Dalí suhteliselt vähe, võrreldes äärmiselt viljaka perioodiga, mis järgnes tema tutumisele Galaga. Ta kirjutas oma esimese autobiograafia ,,Salvador Dalí salajane elu" ja pühendus tellimustöödele: valmisid arvukad raamatuillustratsioonid, lavadedekoratsioonid, kostüümikavandid ja dekoratsioonid vaateakendele.
rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõike, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid jne). Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil. See kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed. Ampiirstiil oli jälle rikkalikum, raskepärasem ja paraadlikum. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised sfinksid.
Rahvariided Rahvarõivaste all mõistame me tänapäeval eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. "Rõivamoe" kujundas kliima ja ka töö, mida tehti. Aga rahvarõivas on kandnud endas ka olulist ühiskondlikku rolli väljendades kandja kuuluvust, seisust, vanust, kandja meeleolu. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Selliseid maarahva kehakatteid hakati Euroopas kandma 14. sajandil. Paraku siis (ja nii kuni 18. sajandini välja) olid need rõivad pigem kesk- ja kõrgklassi kantavate riietusstiilide lihtsustatud koopiad. Paljudes Euroopa riikides kehtisid koguni seaduses sätestatud ettekirjutused...
Vägivald teiste riikide vastu ehk sõda ja vägivald kodanike vastu, mis on pigem vaimne. Huvitav oli lugeda, kuidas autor jaotab sõja kaheks, „külm sõda“ ehk passiivne, mis tähendab peamiselt ähvardusi ja vastuähvardusi ning „kuum sõda“ ehk aktiivne sõda koos füüsilise vägivallaga. Macfarlane tõi välja mõiste “kurjuse telg,“ mis tema seletuste kohaselt on maailm, seotud kristluse ja islamiga. Usutakse, et keegi, kelle motiive nad ei mõista, püüab nende elulaadi hävitada, see nähtamatu rahvas on kurjusega seotud ning paljud arvavad, et nad on saatanaga mestis. Ka mõiste „konnad kaevus“ – mis tähendab sündroomi, kus inimesed konnade kombel tõmbavad tagasi igaühe, kes püüab kaevust välja saada – leidis kasutust autori teoses. Too välja teose peamised autorid ja teooriad, millele see tugineb Kohe raamatu algul mainis autor filosoofi Francis Baconit, kes väitis järgmist: “Mõni raamat on
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida Eestis toodetud käsitsi kootud nutikinnaste välisturule viimise otstarbekust. Kindad on ehtne Kihnu käsitöö, valmistatud saarel elavate meistrite poolt. Alpakavillasest lõngast kootud Kihnu kindad hoiavad käed külmal ajal kenasti soojas. Kihnu naised koovad kinnastesse kaitsemaagilise tähendusega motiive, mis on ühtlasi ilusad kui kasulikud. Meistrid koovad oma käte- ja südamesoojuse kinnastesse sisse. Eesti kultuuris on Kihnu tänaseni üks väheseid paiku, kus tegeletakse veel traditsioonilise rahvapärase käsitööga. Kihnu kultuuri ainulaadsust on tunnistatud ülemaailmselt. 2003. aastal kanti Kihnu kultuuriruum UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Kihnu kultuur on säilinud tänu sellele, et uued
· Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Konfliktiparadigma looja Spencer. · Püüdis luua sünteetilist filosoofiat · Oli mõjutatud evolutsiooniteooriast loodusteadustes, eriti Darwini töödest, aga ka Malthuse teooriast. · Püüdis eristada ajalugu ja sotsioloogiat Max Weber · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Mõistva sotsioloogia rajaja · Majandussotsioloogiale aluse panija. Pareto Itaalia insener, majandusteadlane, sotsioloog, filosoof. Matemaatilise majandusteaduse rajaja. Tunnetas vastuolu majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel. · Mis on paradigma teaduses? Th. Kuhn teadusrevolutsioonidest. T. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur
Brahmale Maailm on munast alguse saanud (näiteks Egiptus, semiidi ja kreeka loomismüüdid) 27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust? Lohetapmise müüt on indoeuroopa rahvaste mütoloogias üsnagi tüüpiline. Ka leidub väljaspool indoeuroopa rahvaste areaali, näiteks Mesopotaamias, sumerlastel, assüürlastel, babüloonlastel jt rahvastel sarnaseid motiive ja paralleele, nagu näiteks müüt ,,Anzu ja saatuste tahvel" ehk Anzu eepos. Monstrumi tapmise motiiv esineb ka II at lõpust eKr pärit Babüloonia loomiseeposes ,,Enuma elis". Nimelt tapab Babüloni linna kaitsejumal Marduk koletis Tiamati, loob tema kehast maailma ning tõuseb kõikide jumalate kuningaks. ,,Enuma elis" oli Mesopotaamia teoloogia jaoks I at eKr äärmiselt tähtis, kuna poem põhjendab Marduki peajumalaks saamist, toonitab
). 1979 aastal romaanivõistlustel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide ja muu lühiproosaga ilmusid kogus "Rännak giidi saatel" (1988, 3 J. Smuuli nimeline preemia 1983), milles poliitilised realiteedid on seotud eetikaprobleemidega. Autor juhib tähelepanu vägivallavaldustele poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdseiks situatsioonideks; idamaade motiive kasutab sel eesmärgil "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). 1949 Siberisse küüditatute elu kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989, A. H. Tammsaare nimeline kolhoosi auhind). 1990. aastate teisel poolel on Valton avaldanud proosaraamatud "Liisa ja Robert" (1993), "Unehäired" (1995), "Väike ilus vangimaja" (1996) ja "Kahekesi" (1999), publitsistikavalmik "Rahvusluse vaateid" ilmus 1997 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe avastus", Vilde-
Üks neist on siidri reklaam, kus kiviaja inimesed tantsivad metsikult, nooled ja erinevad tööriistad käes. Arvan, et ka ürgajal tantsisid inimesed mingeid tantse lisaks koopamaalidele, et suurendada saaki ja jahiõnne. Teine on ,,Ülemiste" kaupluse reklaam naisest kes on nii nimetatud ,,meie ajast" riideid soetanud, ka tolles reklaamis tundub nagu ei saaks inimesed aru naise kehast ega välimusest nagu oli seda ürgajal. Tänapäeva remont töödeski kasutatakse igasugu erinevaid motiive nii detailidega kui ka ilma, nagu erinevatel perioodidel ürgajal. Siiani tehakse maale seintele, kuigi tänapäeva maalid on veidi korrektsemad kui need olid koopamaalid. Populaarsust kogub aina vanem aeg majade interjööris, hakatakse vanu seinu restaureerima ja suhteliselt need näevad välja nagu ürgajal koopa seinad kõverad, lainelised ja erinevate maalingutega, kuigi nüüd ei kujutata enam näiteks jahiloomi, kes on noolest
Ka K. teine peateos "Eestirahva Ennemuistsed jutud" on otseselt välja kasvanud rahvaloomingust. Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850. aastail, osa nendest ilmus kolmes väikeses raamatus (1860, 1864, 1865); kogu teose 43 muinasjuttu, 18 muistendit avaldamine sai teoks SKSi väljaandel (Helsingi 1866, 4. tr. Tartu 1924, 8. tr. 1967, 9.tr. 1978). Rahvasuust kuuldud jutuaineid, osalt ka saksa muinaskogudest ja mujalt tuttavaid motiive rahvapärases laadis arendades on Kreutzwald loonud neist terviklikud kunstiteosed, mille põhihoiakus väljendub rahvalik elukäsitus. "Ennemuistsetel juttudel", nagu ka mitmetel varem ilmunud Kreutzwaldi jutustustel, oli tähelepandav osa eesti proosa arengus, sealhulgas ka proosastiili, rahvaliku jutustamislaadi väljakujundamisel. Kreutzwaldi muinasjutte on avaldatud rohketes tõlgetes. Luuletajana esines Kreutzwald peamiselt saksa eeskujudele tuginevate või
,,Arhitektoonika" antud loo puhul oli äärmiselt suur rõhk elektrikitarril, millel kõlasid glissandod. Puudus kindel korrapärane rütm, tundus improviseerimisena. ,,Crystallisatio" teos puhkpillide ning viiulite esituses ja nende koostöö tulemusena on tegemist sujuva ning erksa palaga. Loo lõpus tekkis rõhumise tunne ning kasvas pinge. 3. sümfoonia energiline ning kõlaliselt sobiks mõne filmi soundtrackiks. Kohati on kasutatud loo üldpildist väljalangevaid motiive, mis muudavad teost mitmekesisemaks, samuti on sisse toodud erinevaid pille. 4. sümfoonia ,,Magma" ettearvamatu ning segane pala, samas jõuline. Tsellokontsert nagu teiste paladegi puhul, kohtab selleski närvilisust ning pinevust. Keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks loodud teos, milles on tunda teistsugust Tüüri, samas on säilinud energilisus ja pinge. ,,Sisemonoloog" hoopis teistsugune teos flöödisoolo.
poeg" (Muistend Kalevipojast (ÕES-is 1839, eesti keeles 1915) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning
F.de la Rochefoucauld:Väljapaistvamaid esindajaid.Prantsuse hertsog.Pärast tormilist noorust hakkas ta huvi tundma kirjanduse vastu ning võttis oma eluvaatlused kokku teoses "MÕTISKLUSED EHK MORAALSED SENTENSID JA MAKSIIMID". Maksiim-üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna. Jean de la Fontaine:Suurim valmimeister.Temaatika võttis ta enamjaolt antiikkirjandusest,kuid lisas prantsuse rahvajuttude ainest,idamaiseid motiive,kaasaegseid elulisi süzeid ja sotsiaalset allteksti.Omane on riimikasutus.Lood on kirjutatud muinasjutulises vormis Valm-õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt,mille tegelasteks on tavaliselt loomad.
Referaat Informalism Euroopas 2007 New Yorgi abstrakne ekspressionism jõudis Euroopasse 1950.a. paiku ja tekitas väga vastuolulisi reageeringuid. Abstrakne ekspressionism tõstis esile muidugi abstraktsionismi, mis muutus Euroopas riiklikult tunnustud ja domineerivaks kunstiks.Uuest kunstivoolust olid eriti jahmunud pariislased, kelle arvates pidi kogu kunst alguse saama Pariisist, seekord tuli see aga hoopis Ameerikast. Prantsalased tundsid väljakutset. Seepärast suhtusid nad abstraktsesse ekspressionismi skeptiliselt, isegi vaenulikult. Prantslased leidsid, et ameeriklaste teoste formaat ja intensiivsus lämmatavd näitustel nende tööd. Teised jälle arvasid, et ameeriklased ei ole originaalsed. Vaatamata kõikidele raskustele suutis abstrakne ekspressionism Euroopas läbi lüüa, kuid selleks, et prantsalsed saaksid oma iseseisvust ja tähtsust ikkagi tõestada, pandi talle nimeks ''informalism''. Tegelikult on see termin ...
- Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. - "Londoni sadam"; "Tantsija ehk naine voodiserval"; "Arlekiin ja Pierrot" (realistlik töö). Maurice de Valminck (1871-1958) - Prantsuse kunstnik. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. Tema teoseid iseloomustab hoogne ja lai pintslitehnika. - "Baar" (1900) Raoul Dufy (1877-1953) - Armastas muusikaga ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. - Tema maalide värviilu on õrn, magusam. - Pintslitehnika närvilisem ja visandlikum. - "Lipuehtes tänav"; "Trouville'i afisid". Ekspressionism - Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks
aastal leukeemiasse. Looming Hesse loomingu juured on eelkõige Saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Zanri poolest kuulub suurem osa teoseid kujunemisromaanide hulka. Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine. Ta uuendas kujunemisromaani zanrit eelkõige "Stepihundiga", kus muutis romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamistehnikat. Lisas autobiograafilisi motiive, kaasaegset psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Peategelased olid kõik enese otsingul ja püüdlesid harmoonia poole. Ükski eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Otsingutel on tavaliselt vaimne teejuht. Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistentsialistiks. "Stepihundi" koht Hermann Hesse loomingus Stepihunt on autobiograafiline, psühholoogiline ideeromaan. 1926.aastal ilmus värsivormis poeem "Stepihunt". Romaan ilmus 1927.aastal.
Üle 1,5 miljoni põgeniku ootab Somaalia naaberriikides oma saatust. Kindel on see, et Euroopas ei oota neid keegi. Miks me ei tea ühegi kinnipeetud piraadi nime, vanust, elukohta ja nende eneste kommentaarid ja intervjuud puuduvad sootuks? Neil pole keskset registrit paatide registreerimisnumbritega. Kas see on pelgalt ajakirjanduslik huvipuudus või isoleerituse ja ohtlikkuse kõrvalprodukt? Kas me peaksimegi iga terroristi ja üksiküritaja sisemisi motiive levitama? Rahvusviha tekitamises ei süüdistaks meid ilmselt keegi . Mina isiklikult arvan, et see mis Somaalias toimub on lihtsalt Somaalia enda viga. Neil ei ole kõik riigis korras ja ei võeta ka midagi ette ,et peatada piraadid . Sellist tegevust ei tohiks enam 21. sajandil lubada .Kui Somaalia ise sellega toime ei tule ,et need kurjategijad kinni võtta,peavad sekkuma muude maa riigid ,et õiglus jalule seada. Nad on siiski röövlid ja nad tuleks kinni võtta ja vangi panna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
