Gooti stiil (0)

Gooti stiili teke ja nimetus gootika
Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede- France . Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint- Denis ’ linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn . Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse – teravkaare , mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus „gootika“ tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti.
Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust?
Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle.
Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed. Nüüd polnud enam vaja pakse umbseid seinapindu. Selle asemel olid suured aknad, mille värvilised klaasid lasksid kirikusse ohtralt valgust. Lisaks oli portaalide kohale jäetud hiigelsuur ümmargune vitraažitehnikas roosaken . Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa ja tugipiilarite vahele laoti suurtel basiilikatel veel tugikaared.
Gooti kirikud olid sageli ohtrate raidkivikaunistustega; nende seas võib näha erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive, rosette , väikesi ehistornikesti, muinasjutulisi koletisi , tulekeele kujundeid, viinapuuvääte jne., rääkimata piiblitegelastest ja pühakutest.
 Nimeta kuulsaid gooti kirikuid
Chartres’i, Reimsi ja Amiens’i katedraal Prantsusmaal, Sainte -Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodžide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis.
Gooti ajastu uuendused skulptuuris ja maalikunstis
Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur , mida kasutati altarite kujunduses.
Uue altaritüübina tekivad õhukest kappi meenutavad nn. tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega.
Seinamaale loodi kõige enam Itaalias. Need maaliti veel märjale krohvile ja nimetatakse freskodeks. Jätkus raamatumaali harrastamine, suurimad meistrid Prantsusmaal töötanud vennad Limbourg’id.
Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal – puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai ühest kohas teise ümber paigutada.
Vaibakunst gooti ajastul
Kõrgetasemelisi piltvaipu loodi gooti ajastul Madalmaades. Prantsuse gooti vaibakunsti kauniks lõppakordiks on kuuest osast koosnev vaibasari „Daam ükssarvega“, mida võib pidada tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipuks. Vaipade punasel taustal seisab noor neid kesk aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele.
Gootika Tallinnas
Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast. Tihti on meie gooti stiili kirikutel mõnes muus stiilis tornikiivrid, sest kui välk tabas torni ja tornikiiver maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. (Nigulistel on barokne tornikiiver ja raekojal renessanss -stiilis kiiver ).
Tallinna Niguliste kirikus välja pandud suur peaaltar telliti Saksamaalt Hermen Rode töökojast. Selle keskosas seisab 76 puust nikerdatud värvilist pühakukuju ja tiibadel pildid Pühade Nikolause ja Viktori elust. Samas kirikus võib näha ka teise lüübeklase Bernt Notke maali „ Surmatants “ 7,5 meetri pikkust alguslõiku. Notke teine väärtuslik töö on Tallinna Pühavaimu kiriku tiibaltar .

• 
  

• 
  

Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil . Gootikas on  kunstidest esikohal arhitektuur .
Alates XI sajandi lõpust hakkas Prantsusmaa peaaegu kõigil elualadel mängima juhtivat rolli. Gootika sündiski XII sajandi I poolel Põhja-Prantsusmaal.
Gootika teket seostatakse: 

• linnade arenguga;
  
• kuningavõimu kujunemisega;
  
• rüütlikultuuriga.
  

Nimi gootika

• Nime sai see stiil hoopis hiljem. Itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari hakkas renessansiajastul kasutama nimetust gootika. See nimi oli mõeldud pilkamiseks ning pidi tähendama barbaarset ja metsikut, sest Itaalias oli ideaaliks antiikkunst ning kogu Euroopa keskaegset kunsti seal halvustati. Sellele suunale pandi nimi kunagiste idagermaanlaste hõimu gootide järgi. Nagu arvata võib polnud nendel selle stiiliga midagi ühist.
  

Levik

Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa maadesse:

• Inglismaale XII sajandi lõpus;
  
• Itaaliasse XIII sajandi alguses (siin loobuti kõige varem gootikast, XV sajandil);
  
• Hispaaniasse XII sajandi II poolel ja XIII sajandi alguses;
  
• Saksamaale XIII sajandi teisel poolel;
  
• Eestisse ja Lätisse XIII sajandi lõpupoole.
  

Areng
Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi:

• varagootikat (u 1140–1200);
  
• kõrggootikat (u 1200–1350);
  
• hilisgootikat (u 1350– 1525 ).
  

Gooti arhitektuur

Kõige kaunimad ehitised hakkasid koonduma linnadesse. Gootikat võib nimetada ka linnade kunstivooluks. Samas võib gootikat pidada eelkõige kiriklikuks (sakraalseks) kunstiks st tähtsamad ehitised olid kirikud. Selles stiilis ehitati samuti linnakindlustusi.
Gooti arhitektuur arenes välja romaani stiilist. Gootikat iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale , mida kõrgem seda parem. Romaaniaegsed kirikud olid pimedad ja sünged, kuna müürid olid massiivsed. Seda tingisid selleaegsed rist- ja silindervõlvid. Gooti ajal hakati parandama konstruktsioone ning sellega muutus kogu ehituslaad.
Kõige suurem erinevus oli:

• teravkaare,
  
• ristroidvõlvide, 
  
• tugikaare,
  
• tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt.
  

Teravkaar

Gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus ongi teravkaar. See avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet.
Ristroidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks.
Tugikaar ja tugipiilar kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiilarid ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid.
Gooti stiilis kirikutel on teravkaarsed aknad ja ukseavad. See on väliselt kõige silmatorkavam tunnus.

Tunnusjooned - katedraalid

Gooti arhitektuuri (kirikute) teised tunnused:

• rohked vitraažid;
  
• roosaknad (keskportaali kohal);
  
• fiaalid e tornikesed (on tugikaarte ja –piilarite torn);
  
• fiaalid oli kaunistatud krabidega (taimeornamentika);
  
• aknaraamistikes siirud (õietaolised rosetid , ristikulehe kujundid );
  
• kirikute põhiplaaniks oli ladina rist;
  
• kirikutel kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja üks väike haritorn (fiaalina) nelitise kohal.
  

Lossid ja linnused

Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega ( arvukate tornide, sakiliste ringmüüride ja tõstesildadega kaitsekraavide kohal.) 

Gootika skulptuur

Gooti skulptuuris arenes nägude kujutamine. Tehti ka kindlate isikute portreid ja figuurid muutusid pikemaks ja saledamaks. Riietega rõhutati rohkem kehavorme.

Gootika maalikunst

Maal sarnanes skulptuuriga ja figuurid olid antud pinnaliselt. Riided olid aga voogavad. Taust oli sinine või kuldne ja seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik . Gooti ajal tekkis uuesti tahvelmaal. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltaritele. Väärtuslik ajaloo- ja kunstimälestis on Bayeux ’ vaip.