HEITI TALVIK Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli
HEITI TALVIK Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev
Heiti Talvik 9. november 1904 18. juuli 1947 Uurimustöö Mustvee 2009 HeitiTalvik sündis 9. novembril 1904. aastal Tartus ja suri 18. juulil 1947.aastal Tjumeni oblastis. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini proffessor Tartu ülikoolis. Heiti isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste
SAKU GÜMNAASIUM Kerttu Luik HEITI TALVIK Referaat Juhendaja: õpetaja Inga Uusmaa Saku 2005 SISSEJUHATUS Referaat räägib 20.sajandi alguses elanud luuletaja Heiti Talvikust, tema loomingust. Sisaldab luuletuse ,,Fööniks" analüüsi. Näha saab ka pilti Heiti Talvikust referaadi lõpus. Heiti Talvik sündis Tartus. Tema perekond armastas kirjandust. Sealt ka luuletaja kirjanduslembus. Talviku esikluulekogu ,,Palavik" ilmus 1934 ja teine luuletuskogu ,,Kohtupäev" 1937. aastal. Ta oli abielus Betti Alveriga. Nad elasid tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. Luuletaja arreteeriti alusetult NKVD poolt kevadel 1945 ja saadeti 5 aastaks Siberisse. Heiti Talvik suri haigestununa 18. juulil 1947. aastal Tjumeni oblastis. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS
19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas Betti vabakutselise kirjanikuna Tartus. Värsse hakkas Alver avaldama 1931.(,,Lugu valgest varesest"; ,,Vahanukk"; ,,Leib") Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini Jevgeni Onegin Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Betti jõudis ära näha uue vabaduseaja esimese aovalguse. Tema põrm puhkab Tartus Vana-Jaani kalmistul. Eluhelbed Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
PILET NR.6 -BETTI ALVERI LOOMING + ÜKS LUULETUS PEAST Räägi tasa minuga Räägi tasa minuga , siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen - taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. 23.november 1906 - 19.juuni 1989. Sünnib Jõgeval . Raudteelase tütar. Kodumotiive on kasutanud ka luules. Käis kohalikus koolis , lõpuks jõudis Tü-sse, ei lõpetanud seda.Abiellus Heiti Talvikuga. Jäi Eestisse.Maetud Raadi kalmistule Tartus. Arvujate liige. Tõlkis "Jevgeni Onegini" , tõlkis 3 Kr.Jaak-Petersoni luuletust. Alates 1990 antakse välja iga-aastast Betti Alveri nimelist kirjandusauhinda. On realistlik , aus luuletaja, eetiline ausus. looming- juba gümnaasiumis kirjutas 1927 romaani "Tuulearmuke" . "Lugu valgest varesest" pooem 1931.Selles teoses tähendatud Puskiniga sarnasusi. 1936 esikluulekogu "Tolm ja tuli", nimetatakse tolmu ja tule I perioodiks.
Kõik kommentaarid