Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) (0)

Kristjan  Jaak  Peterson  
(1801-1822)
TPL 2013
Petersoni  aeg
 Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang 
Goethe  51-aastane, Venemaal hakkas esimesi 
lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puškin 
ning Inglismaal käis koolis tulevane „romantismi 
deemon“ ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George 
Gordon  Byron. 
 Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki 
alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast 
autori sündi, kui need ilmusid  kirjandusliku  
rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. 
 Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti 
kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik 
ja mässuline  noormees , kes pidi elust  lahkuma  
ülekohtuselt vara.
K. J. Peterson
 Eesti esimene 
modernistlik luuletaja, kes 
pärast oma surma jäi 
unustusse. 
 Eesti rahvusliku kirjanduse 
alusepanija;
 tema oodidest algas eesti 
kunstiväärtuslik lüürika.
 Tema matku Riia ja Tartu 
vahel meenutab 
monument Tartu 
Toomemäel.
Petersoni 
elu I
  Christian  Jacob 
Petersohn, tuntud ka 
lihtsalt kui Kristjan Jaak, 
sündis 14. märtsil 1801 
Riias  Jakobi kiriku 
kellalööja ja kirikuteenri 
pojana . 
 Tema isa oli pärit 
Viljandimaalt Karula 
vallast , ema kohta on 
teada ainult see, et ta 
ei olnud puhast eesti 
päritolu. 
F. B. Dörbecki pilt
Petersoni 
elu II 
 Peterson õppis Riia kreiskoolis 
ja kubermangugümnaasiumis. 
  Andeka  noormehena läbis ta 
gümnaasiumi nelja-aastase 
kursuse kolme aastaga, tundis 
paljusid keeli:
◦ saksa, rootsi, prantsuse, inglise, 
vene, kreeka, ladina,  heebrea , 
kaldea ja läti keel. 
 Petersonil oli märkimisväärne 
lugemus : 
◦ päevaraamatu järgi oli ta 
lugenud näiteks  Horatiuse , 
Pindarose, Diogenese, Miltoni, 
Klopstocki, Aisopose,  Voltaire ’i jt 
Kr. J. Peterson. Endel 
teoseid. 
Kõksi õlimaal (1942 ?)
Kristjan Jaak Petersoni elu III 
 Juba gümnaasiumiõpilasena hakkas avaldama 
keeleteaduslikke kirjutisi J. H. Rosenplänteri ajakirjas 
Beiträge (saksakeelne, kuid eestimeelne teaduslik ajakiri eesti 
keele ja kirjanduse probleemide kohta, mis ilmus 1813– 1832 ; 
http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=17444&tid=322   ); 
 koostas rootsi keele grammatika;
 samuti kirjutas luuletusi ja hakkas  pidama  eestikeelset 
päevikut. 
 Aastatel 1819–1820 õppis Tartu ülikoolis, algul usu-, siis 
filosoofiateaduskonnas, kuid läks 1820 peamiselt 
rahapuuduse tõttu ülikoolikursust lõpetamata tagasi 
Riiga.
◦ KJP tahtis saada misjonäriks, õppis selle nimel ka  Aasia  ja Põhja-
Ameerika keeli 
Kristjan Jaak Petersoni elu III 
 Riias andis keeletunde, kirjutas artikleid Beiträgele ja 
tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi 
“Mythologia Fennica” (“Soome mütoloogia”), mis ilmus 
Beiträges 1822. 
 Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome  omaga , 
lisas Peterson tõlkele oma  arvamusi  eesti muinasusu 
kohta; 
◦ selle teksti kaudu tulid eesti rahvausundisse soome 
muinasjumalad Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen jt, 
pannes aluse meie pseudomütoloogiale
 Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid  Faehlmann  
ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. 
 Suri Riias,  maetud  sealsele Jakobi kalmistule, kuid tema 
haua täpsem asukoht on teadmata.
Elgi Reemets. 
K. J. Peterson – 
Vaip  “Kristjan Jaak Peterson”, 1978. 
esimene eesti 
Vill, põime. 
(Eesti tarbekunsti- ja 
luuletaja
disainimuuseum)
 Eesti kultuurilukku on 
Peterson läinud esimese 
eesti luuletajana, kes 
püüdis luua eesti keeles 
nõudlikku kunsti selle 
traditsiooni alusel, mis 
valitses tema  kaasajal  
Euroopas: 
◦ järgis antiikkirjanduse 
eeskujusid ,
◦ oli  aldis  tärkavale 
romantismile. 
K. J. Peterson 
luuletajana
 Eriti torkab Petersoni luule kunstipärasus silma 
tema kaasaegse eesti kirjanduse  foonil , sest tol ajal 
kirjutati peamiselt vaimulikke või õpetavaid ja 
moraliseerivaid  jutte , välismaiste teoste mugandusi, 
eriti  populaarsed  olid sentimentaalsed teosed. 
 Seetõttu ei pidanud Petersoni kaasaegsed (O. W. 
Masing, J. H. Rosenplänter) vajalikuks neid 
avaldada. 
 Alles 20. sajandi algul hakati tema luuletusi 
avaldama kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti 
albumites ja ajakirjas. 
◦
Gustav Suits kirjutas ülistava artikli „Meie esimene 
luuletaja“, mis panigi aluse Kristjan Jaagu ja tema loomingu 
tutvustamisele. 
K. J. Peterson luuletajana
 Petersonilt on säilinud 3 saksakeelset ja 21 eestikeelset luuletust,
 nende põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid  (10) ja 
rõõmsamad ning argisemad pastoraalid (5), mõlema eeskujuks 
antiikluule .
 Oodide põhiteemad: mõistuse, vaimu, sõpruse ja armastuse 
ülistamine; luule ja luuletaja. 
◦ Tuntumad oodid: “Laulja” (luulele ja  luuletajale ) ja „Kuu“ – pühendet eesti 
keelele.
 Pastoraalides on sageli kasutatud dialoogi, selgesti on tuntavad 
eesti rahvalaulu kõlavõtted: trohheiline värsimõõt, 
alliteratsioon,  assonants . 
 Kr. J. Peterson on kirjutanud ka anakreontilist luulet (Anakreoni 
järgi (6. sajand eKr) – elegantses vormis elurõõmu, armastust ja veini ülistav 
luule): „Ma pean jooma. Lauluke“, „Naised“.
Kristjan Jaak Peterson „Kuu“, loeb 
Kalju  Orro , ETV  saade „100 
luulepärli“ (2011)
http://
arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kuu-
kristjan-jaak-peterson-loeb-kalju-orro
K. J. Peterson luuletajana
 Kristjan Jaak Petersoni oodidest algas 
eesti kunstiväärtuslik lüürika. 
 Kr. J. Petersoni luule saavutas hoopis uue 
taseme:
◦ teadlikult loodud luulekujundid –  epiteedid , 
võrdlused,  metafoorid , sümbolid – kõik eesti 
keeles;
◦  antiikne  vorm ( pastoraal ja ood), millesse 
põimitud  rahvaluule  võtteid, eriti algriimi, ja 
motiive . 
 KJP tõi eesti kirjandusse mütoloogilised 
motiivid. 
 Kristjan Jaak Petersoni võib julgelt pidada 
eesti rahvusliku kirjanduse 
alusepanijaks.
Mõisted*
 Ood –  
◦ 1.  kirj  hümnile lähedane ülev lüüriline luuletus, ideele, 
isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vm. 
pühendatud ülistus‑ v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse 
oodid. K. J. Petersoni oodid „Laulja”, „Kuu”. Oode laulma, 
kirjutama. 
◦ 2. piltl  piiritu  (suuresõnaline) ülistus
 Pastoraal – 
◦ kirj, muus,  kunst  idülliline karjaseelu kujutav teos. 
Vähenõudlik, lihtne pastoraal. Pastoraal oli juba antiikse 
luule žanre. Puupillidelt kõlas  mahe  lüüriline pastoraal. | 
◦ piltl Ah, millised päevad! Üksainus uni, idüllide idüll, 
pastoraalide pastoraal! F. Tuglas.
* „Eesti keele seletav  sõnaraamat“
 Päevik, millele Peterson pani 
K. J. Petersoni 
pealkirjaks „ Kristian  Jaak 
päevaraamat
Peterson ehk see mis ta 
mõtles ja tegi ja kuidas ta 
elas ja mis ta teada sai oma 
elu sees iseeneselt üles 
pandud 17. eluaasta seest 
eluotsani”, sisaldab peamiselt 
filosoofilisi mõttekäike, kus 
arutletakse abstraktsetel usu, 
inimvaimu tähenduse ja 
kõlbluse teemadel. 
 See on O. W.  Masingu  essee 
kõrval esimesi näiteid eesti 
filosoofilis -esseistlikust 
proosast. 
  
Kristjan Jaak Peterson
Alates 1996. aastast 
tähistatakse Petersoni 
sünnipäeval,  14. 
märtsil 
emakeelepäeva.

http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajate
lje_materjalid?item_id=5&table=Persons

http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang =
et&do=autor&aid=59
 

http://www.tartupostimees.ee/136934/petersoni-teek
ond-uhendas-kirjanikke/
 

http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajate
lje_materjalid?item_id= 1011 &table=Scans
Kristjan Jaak Peterson (1801-
1822)
Postmark KJP mälestuseks
Kristjan Jaak Peterson 
Laulud. Päevaraamat 
IAAK. Kristian Jaak Peterson 200 
Eesti Raamat 1976 
Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase 
Kirjanduskeskus. 
 Eesti Keele Sihtasutus, 2001. – 428 lk
 Kristjan Jaak Peterson, 
“Laulud ja 
päevaraamat” ja Maimu 
Berg ,
“Seisab üksi mäe peal” 
 Jaan  Kross , “ Taevakivi ”:
◦ kuuldemängu tutvustus: 
http://raadioteater.err.ee/raadioteater/k
uuldemaeng/taevakivi
 
◦ kuuldemäng Raadioteatris 
1999: http://
arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldeman
g-taevakivi
 
Kristjan Jaak Petersoni  skulptuur  Toomemäel. 
foto: Lauri Kulpsoo
MARGUS LOKK 
Kristjan Jaak Peterson 
2011 
Segatehnika ava 41 x 30 
Tartu

Document Outline

• Slide 1
• Petersoni aeg
• K. J. Peterson
• Petersoni elu I
• Petersoni elu II
• Kristjan Jaak Petersoni elu III
• Kristjan Jaak Petersoni elu III
• K. J. Peterson – esimene eesti luuletaja
• K. J. Peterson luuletajana
• K. J. Peterson luuletajana
• K. J. Peterson luuletajana
• Mõisted*
• K. J. Petersoni päevaraamat
• Kristjan Jaak Peterson
• Kristjan Jaak Peterson (1801-1822)
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18