Fovism, Kubism ja Ekspressionism (0)

Villu
Fovism

• Fovismi alguseks võib lugeda 1905. aastat.
  
• Samal ajal eksisteerisid ka teised kunsti voolud ja stiilid nagu näiteks neo-, post- ja impressionism.
  
• Fovismi peetakse esimesks moodsa kunsti suunaks.
  
• Impressionismis olevad värvitäpid muutusid laikudeks, mis olid iseseisvad ja ei tahetud enam saada optilist efekti. Kindlaid värve ei esinenud .
  
• Fovism ei leidnud tunnustust, alguses oli fovism pilkesõna.
  
• Fovismi arengule sai tähtsaks uuendusi soosiva žüriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong. 1905.aasta Sügissalongis hakkasid silma rühm noori kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik , värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Need maalid mõjusid erakordselt jõuliset, peaaegu metsikutena. Need olidki esimesed fovistid (kutsuti foovideks, mis tähendas prantsuse keeles fauves – “ metsikud ”).
  
• Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjunud värvidele.
  

• Oli Prantsuse maalikunstnik.
  
• Fovistide rühmituse keskseim kuju.
  
• Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Ta tahtis kujutada liikumist, aga see ei tulnud tal hästi välja.
  
• 1901.aastal läks Pariisi kunsti õppima.
  
• Peale maalikunstniku oli ka skulptor , graafik ja disainer .
  
• Tema teosed on harmoonilised ja dekoratiivsed . Tema esimesed maalid olid väga radikaalsed, ta kasutas erksaid tugevaid värve. Tegi palju natüürmorte.
  
• “Harmony in Red ( Room )” ; “Mees modell ” ; “Naine kübaraga” ; “Elurõõm” ;”Gypsy”
  

• Prantsuse kunstnik
  
• Tema teoseid iseloomustab lai pintslitehnika.
  
• Kasutas aastail 1904 -1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone.
  
• “Londoni sadam”; “ Tantsija ehk naine voodiserval”; “ Arlekiin ja Pierrot” ( realistlik töö).
  

• Prantsuse kunstnik.
  
• Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. Tema teoseid iseloomustab hoogne ja lai pintslitehnika.
  
• “Baar” (1900)
  

• Armastas muusikaga ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust.
  
• Tema maalide värviilu on õrn, magusam .
  
• Pintslitehnika närvilisem ja visandlikum.
  
• “Lipuehtes tänav”; “Trouville’i afišid”.
  

Ekspressionism

• Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles expression – “väljendus”). See on väljenduskunst. Tekkis Saksamaal.
  
• Kõik muutus dünaamilisemaks, jõulisemaks, nurgelisemaks.
  
• Ekspressionistidele meeldis postimpressionistide värvikäsitlus.
  
• Suureks eeskujuks olid van Gogh ja Munch.
  
• Ekspressionistid hülgasid kõik, mis oli ilus, maalilisuset ei hoolitud. Oluline oli jõhkrus ja tööde moonutamine.
  
• Armastati musta-punase värvikäsitlust, pori värve, sik-sak pintslitehnikat, mis jättis maalid faktuuriliseks. Kasutati palju vastandvärve.
  
• 1905.aastal loodi rühmitud “Die Brücke” (“ Sild ”), mille juhiks sai E.L. Kirchner .
  
• Rühmituse liikmed tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige. Ekspressionistlikku graafikat iseloomustab kirglik tunneteväljendus.
  
• 1912.aastal loodi ajakiri die Sturm (oli ka samanimeline galerii).
  
• 1914.aastal alanud sõda oli ainult ispiratsiooni allikaks kunstnikele. Kui natsid võimule tulid, kuulutati ekspressionism taanarenenud kunstiks. Seoses Hitleri võimule tulekuga hääbus ekspressionism mõneks ajaks.