Fovism, Kubism ja Ekspressionism (0)

• Fovismi alguseks võib lugeda 1905. aastat.
  
• Samal ajal eksisteerisid ka teised kunsti voolud ja stiilid nagu näiteks neo-, post- ja impressionism.
  
• Fovismi peetakse esimesks moodsa kunsti suunaks.
  
• Impressionismis olevad värvitäpid muutusid laikudeks, mis olid iseseisvad ja ei tahetud enam saada optilist efekti. Kindlaid värve ei esinenud .
  
• Fovism ei leidnud tunnustust, alguses oli fovism pilkesõna.
  
• Fovismi arengule sai tähtsaks uuendusi soosiva žüriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong. 1905.aasta Sügissalongis hakkasid silma rühm noori kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik , värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Need maalid mõjusid erakordselt jõuliset, peaaegu metsikutena. Need olidki esimesed fovistid (kutsuti foovideks, mis tähendas prantsuse keeles fauves – “ metsikud ”).
  
• Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjunud värvidele.
  

• Oli Prantsuse maalikunstnik.
  
• Fovistide rühmituse keskseim kuju.
  
• Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Ta tahtis kujutada liikumist, aga see ei tulnud tal hästi välja.
  
• 1901.aastal läks Pariisi kunsti õppima.
  
• Peale maalikunstniku oli ka skulptor , graafik ja disainer .
  
• Tema teosed on harmoonilised ja dekoratiivsed . Tema esimesed maalid olid väga radikaalsed, ta kasutas erksaid tugevaid värve. Tegi palju natüürmorte.
  
• “Harmony in Red ( Room )” ; “Mees modell ” ; “Naine kübaraga” ; “Elurõõm” ;”Gypsy”
  

• Prantsuse kunstnik
  
• Tema teoseid iseloomustab lai pintslitehnika.
  
• Kasutas aastail 1904 -1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone.
  
• “Londoni sadam”; “ Tantsija ehk naine voodiserval”; “ Arlekiin ja Pierrot” ( realistlik töö).
  

• Prantsuse kunstnik.
  
• Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. Tema teoseid iseloomustab hoogne ja lai pintslitehnika.
  
• “Baar” (1900)
  

• Armastas muusikaga ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust.
  
• Tema maalide värviilu on õrn, magusam .
  
• Pintslitehnika närvilisem ja visandlikum.
  
• “Lipuehtes tänav”; “Trouville’i afišid”.
  

Ekspressionism

• Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles expression – “väljendus”). See on väljenduskunst. Tekkis Saksamaal.
  
• Kõik muutus dünaamilisemaks, jõulisemaks, nurgelisemaks.
  
• Ekspressionistidele meeldis postimpressionistide värvikäsitlus.
  
• Suureks eeskujuks olid van Gogh ja Munch.
  
• Ekspressionistid hülgasid kõik, mis oli ilus, maalilisuset ei hoolitud. Oluline oli jõhkrus ja tööde moonutamine.
  
• Armastati musta-punase värvikäsitlust, pori värve, sik-sak pintslitehnikat, mis jättis maalid faktuuriliseks. Kasutati palju vastandvärve.
  
• 1905.aastal loodi rühmitud “Die Brücke” (“ Sild ”), mille juhiks sai E.L. Kirchner .
  
• Rühmituse liikmed tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige. Ekspressionistlikku graafikat iseloomustab kirglik tunneteväljendus.
  
• 1912.aastal loodi ajakiri die Sturm (oli ka samanimeline galerii).
  
• 1914.aastal alanud sõda oli ainult ispiratsiooni allikaks kunstnikele. Kui natsid võimule tulid, kuulutati ekspressionism taanarenenud kunstiks. Seoses Hitleri võimule tulekuga hääbus ekspressionism mõneks ajaks.
  

• Saksa kunstnik.
  
• Lõi 1906.aasta rühmituse juhtkirja, mida teised püüdsid järgida.
  
• Alustas õpinguid arhitektuuri alal, õppis ka joonestamist ja maalikunsti.
  
• Tema tööd olid sarnased fovistidele.
  
• “Ise”; “Tänav”; “Tüdruk jaapani päevavarju alla”; “Autoportree modelliga” ( 1910 ); “Autoportree sõduriga”.
  

• Austria kunatnik.
  
• Sai suuri mõjutusi klimtilt.
  
• Ta oli kõige skandaalsem ekspressionist.
  
• Lemmiks motiiviks oli inimene, keda kujutab jõulise ja karmina. Üritab inimest naeruvääristada. Armastab välja tuua nälginud ja viletsuse inimesi.
  
• Suutis viia kokku surma ja erootika .
  
• Pintslitehnika on väga minimanistlik.
  
• “Surnud ema”; “ Rase naine ja surm”;”Väike puu”; “Autoportree musta vaadiga”; “Lamava naine roheliste sukkadega”.
  

• Saksa kunstnik.
  
• Kõige jõulisemad ja looduslikumad teosed.
  
• Pärast sõda hakkas kujutama kristust ja teisi usuteemalisi figuure.
  
• “Sissesõidutee”; “Autoportree kaabuga”; “ Vestlus surmaga”.
  

• Usu teemalised maalid, natüürmordid, müstilised maastikud , mis on primitiivsed , kuid samas täis kirge.
  
• “Natüürmort maskidega”; “ Prohvet ” graafiline leht, puulõige; “ Tantsijad küünalde vahel”; “Risti löödud”; “Ärritatud inimesed”
  

• Austria kunstnik.
  
• Väändunud ja lagunenud motiivid. Teosed olid liikuvad ja rahutud .
  
• “Autoportree”; “Kaks armastajat”
  

• Süngete sõjanähtuset äärmuslik kujutaja.
  
• “Kuunaine”.
  

• Eesti ekspressionist.
  
• Õppis Tallinna kunstitööstuskoolid ja Pallased (1924). Lõpetas Pallase graafika ja skulptori erialal. Jätkas töötamist professorina Pallases.
  
• Pärast sõda elas Prantsusmaa ja natuke ka Marokos ( vist , midagi ta seal igastahes tegi).
  
• Harrastas puulõiget, litograafiat, monotüüpiat.
  
• “Akt” puulõige; “ Tiiger kaskedega” kuiv nõel; “Tamm”
  

• Eestlane
  
• Ei olnud puhtalt ekspressionist.
  
• Sündis Viljandis, õppis Peterburi kunstide koolis.
  
• Harrastas tahvelmaali, dekoratiivmaali, vaba- ja tarbegraafikat, sisekujundust, raamatugraafikat.
  
• Alguses olid tema teosed rahvus romantilises stiilis.
  
• “Autoportree”; “Aida tänav Tallinnas”; “Laboratooriumi tänav Tallinnas”; “Kahepoolne töö”.
  

Kubism

• Kubismi alguseks võib lugeda 1907.aastat. Lähtekohaks võime lugeda Cezanne loomingut, eriti püüet leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure.
  
• Kubismi rajasid Pablo Picasso ja Georges Braque.
  
• Lemmikvärvideks olid pruunid, rohelised ja hallikad värvid. Hakati heleduse ja tumedusega teoseid modelleerima.
  
• Olulisel kohal olid jooned ja erinevad pinnad, värvidel ei olnud nii suurt tähtsust.
  
• Teosed olid justkui tükideks lõigatud ja killustatud.
  
• 1911.aastal toimus suur kubistlik näitus.
  
• Kubism jaguneb neljaks erinevaks alaliigiks: