Milline lapsevanem tahaksin olla? (2)

Milline lapsevanem tahaksin olla ?
Üha enam ja enam mõeldakse sellele, kuidas paremini planeerida oma elu. Üheks tähtsaimaks otsuseks mis selles suures ja tähtsas plaanis langetada tuleb on laste sünd. Lapseootust peavad planeerima tulevased vanemad koos. Mõlemad peaksid endalt küsima : "Kas ma tunnen , et olen praegu valmis saama emaks / isaks ? Kas me tunneme , et tahame koos olla vanemad meie lapsele ? " Milline lapsevanem tahan mina olla?
Kuna mu tädi on lasteaia-õpetaja uurisin temalt vajalikku informatsiooni,ning leidsin referaadi,mis töötles läbi erinevad emade prototüübid.Neid on neli: Super ema,Peaaegu ema,Äravaevatud ema ja Pedant -ema.Just nende 4 prototüübi alusel proovin mõtiskleda,milline ema võib minust kunagi saada.
SUPER EMA: Tema otsib kõiges tasakaalu. Lapsega tegelemine toimub kas tema initsiatiivil või lapse palvel. Kui too ilmutab iseseisvust ning ütleb emale: “ma ise”, siis ema kannab kannatlikult maha kõik lapse ebaõnnestumised, parandades ning seletades põhjusi. Superema armastab last sellisena, nagu too on, ning väldib kasvatuses alati äärmuslikkust. Ta ei lase käest õpetuse momenti. Näiteks, mängides lapsega palli, küsib ta kindlasti, mis värvi see on, kaupluses sisseoste tehes peab aga väikesega alati nõu.
Keeldu “ei tohi” püüab ta asendada alternatiiviga. Kui laps tahab astuda sügavasse loiku, seletab ema, et sellega lõpeb ka jalutuskäik. Kompensatsiooniks lubab ta aga lapsel valida väiksemaid ja ohutumaid loike. Laps tahab lund süüa. Ema seletab, et lund võib süüa vaid puhtana – metsas. Tõendusmaterjalina toovad nad koju linnalund ning uurivad siis sulanud lund koos.
LAPS: Laps kasvab äärmiselt teadmishimuliseks. Ta lahendab meelsasti oma probleemid ning püüab appi tõtata nõrkadele ning oma pereliikmetele. Tema tunded on kooskõlas mõistusega. Ta on praktiline, taibukas ning suhtub mõistvalt kaaslaste valesse käitumisse. Konfliktivaba. Tema tuleviku valikute pärast pole tarvidust muretseda. Ta tunneb end väga kindlalt igasugustes elusituatsioonides. See laps jääb alati austama ema arvamust, kuid ei muuda seda prevaleerivaks.
PEAAEGU EMA: Armastab oma last ning võtab teda sellisena, nagu too on. Kuid sellise ema käitumine on süsteemitu ja kaootiline . Ta laseb lapse arengul isevooluteed minna – ujub mööda voolu ise ning laseb lapselgi areneda otsekui Mowglil. Ema võib last jumaldada, laulda talle unelaule, kanda teda kätel, midagi temalt nõudmata. Selline ema käitumine tuleb lapsele kasuks vaid pisikese esimesel eluaastal. Võimaldatud vabadus, elementaarne hoolitsus ning toitmine kujundavad huvitava, kuid probleemse isiksuse. Ema viga seisneb selles, et ta ootab passiivselt oma lapselt initsiatiivi ilmutamist. Ning kui see sünnib, siis ei mõista ta selle motiive . Emal käib lihtsalt üle jõu organiseerida lapse jaoks süsteemset õpetust ning korralikku hooldamist.
LAPS:Kui super-ema laps asub varakult oma vaimseid võimeid arendama, siis peaaegu-ema “Mougli” jääb intellektuaalselt maha. Kuid mitte sellepärast, et ta rumal on. Ta on pigem laisk ning otsib midagi oma. Ta soovib põikpäiselt tegeleda vaid sellega, mis talle tõelist rahuldust pakub.
Koolis on ta ühtedes ainetes kolmeline, teistes – viieline. Reeglina huvitavad teda humanitaaralad. Täiskasvanud elus on ta individualist, kas romantik või küünik, kes tunnetab teravalt üksindust. Kui on leidnud ennast loomingulises töös, siis võib saavutada kõrgeid tulemusi.
ÄRAVAEVATUD EMA:Peab oma igapäevaseid kohustusi koormavateks ning lõpututeks. Tal pole aega ei enda, mehe ega majapidamise jaoks. Lastega tegelevad vanemad õed-vennad. Ta ei suuda oma elu korraldada. Rahata olek muudab sellise ema kurvameelseks ning tihti vajub ta peale laiskus. Lapsed tegelevad lohakile jäetud kodus ise enestega. Tavaliselt on sellised emad paljulapselised, kellel pole vajalikul hulgal vahendeid pere ülalpidamiseks.
LAPS:Pole raske eeldada, et selle pere lapsel puudub intellektuaalne areng. See on väike tatine viriseja, kes soovib mingilgi moel tähelepanu võita. Lapse - tihti “kustunud” - silmadest võib lugeda nukrust. Talle on võõras esteetika ja ilu. Isegi täiskasvanuna ei oska ta ennast maitsekalt riietada, ning ilus elu, mis talle vastu vaatab läikivate ajakirjade lehekülgedelt, näib talle saavutamatu. Reeglina ei ole tal kõrgemat haridust ning kultuursete inimeste seas tunneb ta end halvasti.
Temast võib saada tööliste hulgas hinnatud spetsialist. Tema jaoks on kõige raskem toime tulla erandlike olukordadega. Kogu ta elu peab olema üles ehitatud alluvusprintsiibile. Isikliku elusüsteemi rikkumine on tema jaoks ohtlik, ähvardades sageli kriminaalvastutusele võtmisega.
PEDANT-EMA:Kodu on suurepäraselt korraldatud. Lapsel on olemas kõik, mida vaid hing ihkab. Ometi on ta üksildane ning veedab suurema osa oma ajast iseenese seltsis (näiteks mänguaias, mis on täidetud pedagoogiliselt õigesti valitud mänguasjadega). On lausa silmaga näha, et sellise ema ja tema lapse vahel puudub vastastikune mõistmine. Emal pole aega last vahetevahelgi sülle võtta, teda hellitada või ära kuulata tema lapselikke muresid.
Tihtipeale omab ta ühiskonnas kõrget positsiooni ning tal on võimalus võtta lapsele hoidja. Koduperenaise osaga harjumatu ema ärritub sageli lapselike kapriiside ja ülemeelikuse peale, tuues kuuldavale tiraade käratusi ning alandavaid süüdistusi lapse aadressil, samaga vabastades end päeva jooksul kogunenud väsimusest.
LAPS:Vaatamata mänguasjade kuhjadele, kasvab lapsest keskpärane, tihti hellitatud inimene. Edaspidi võib ta peadpidi raamatulugemisse sukelduda ning siis ei saa teda enam diivanilt minema. Või siis rikka ema võsukesena satub ta mingisse kampa ning hakkab kohtuma inimestega, kes saavad tema õpetajateks või saavad narkootikumid ja seks ta üle võimust. Emal tuleb näha suurt vaeva, et ta järglane saaks edaspidi endale hea positsiooni, seejärel peab ta aga kannatust ja raha varuma, et last sellel postil hoida. Külmust ja võõrdumise tunnet ema ja lapse vahel on väga raske ületada. Ometi tuleb seda teha. Tuleb aeg, mil emal endal läheb vaja hoolitsust ja armastust. Partneritegagi ei laabu sageli ta suhted. Ning ka see “tänamatu” unustab kergesti isegi helistada oma emale, kes on ju tema jaoks nii “palju” teinud.
Kogu mu ettekujutus ideaalsest emast on see,mida olen kogenud ja näinud oma ema ja vanaema põhjal.Tean, et kui järgin nende kasvatusmeetodeid ja teen nendesse väiksed muudatused on ema ja lapse vaheline side tugev,ning lapsest kasvab viisakas hooliv ning korralik inimene.Nähes neid “nelja ema” arvan et igaüks sooviks meist olla Superema,kes tuleb lapse kasvatamisega imehästi toim ning suudab ka enda välimuse ja muu olulisega toime tulla.Reaalsusesse tagasi tulles, teame, et kõik ei ole selleks võimelised. Seega pean tõdema, et minust saaks arvatavasti kõ’ikide ema segu.indlasti otsin ma oma kasvatuses tasakaalu,samas võtan last sellisena nagu ta on samas tean et oleksin ema kellel on oma lapse jaoks ALATI aega ja kes võib oma ema usaldada pimesi.