Kindlasti ei taha ma tekitada lapses hirmu, vaid pigem kindlustunnet kui ta minu kõrval seisab. Oma last hoiaks ma kindlasti suure hoole ja armastusega. Kasvatus peab kindlasti sõltuma lapse kasvamise kiirusega. Kui laps on piisavalt vana, et juba iseseisev olla, siis peab talle ka selleks võimaluse andma, kuid ilmtingimata kohas kus ei ole ohtlik. Kasvamise ja kasvatuse vahe on suur. Laps ei saa organismilt täiskasvanulikumaks kui ta kasvatuse järgi paistab vanem. Iga lapsevanem peab arvestama lapse kasvamisega kui nad last kasvatavad. Vabakasvatus tundub igale teismelisele kõvasti parem, kui reeglite järgi mängimine. Kuid alati tuleb vabakasvatusega ettevaatlik olla. Kindlalt ei tohi seda lasta juhtuma juba siis, kui laps on alles kümne aastane. Tagajärjed võivad olla kohutavad, laps võib proovida tubakasuitsu uudishimu pärast ja jääda sõltuvusse terveks eluks. Samamoodi on ka
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
tihedad suhted lapsega), vaid tehke endale selgeks, et te mõlemad olete midagi võitnud ja kaotanud. Loobuge oma ohvrirollist. Ärge haletsege ennast, vaid otsige võimalusi enesearendamiseks. Andke endale aega. Lapse kasvades suureneb taas ka teie võimaluste raadius. Haarake kinni igast võimalusest, kus lapse areng võib pakkuda uusi kogemusi. ARENGUPERIO 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE ODI 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA ISELOOMUSTA TOETADA VAD MÄRKSÕNAD IMIK Kuna imiku areng on kiire, siis tuleks siiski Kiindumussuhete tähelepanu pöörata kõigele (kognitiivsele, tekkimine; taju sotsiaalsele, emotsionaalsele, füüsilisele arengule). areng; kiire areng Lapsevanem peaks lapsega suhtlema, sest imik peab õppima seoseid looma, samuti hakkab ta ema/isa
probleeme, ühe pereliikme probleem võib mõjutada perekonna teisi liikmeid. Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooselu viise. Rühmaabielud Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Lapse päritolu isa järgi ei teatud. Ainus kindel lapsevanem oli ema. Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees. Matriarhaat tänapäeval Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
17. vanemate 4 kasvatuslikku ülesannet lk 152 Turvalisuse tagamine, olla eeskujuks ja pakkuda malle, normide ja väärtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine, lapsevanema ja lapse suhte kujundamine. 18. 4 kasvatusstiili lk 154 Minnalaskev(vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid, lapse enesehinnang jääb madalamaks, tegudesse armastus ei ulatu), hellitav(ei esitata lapsele mingeid nõudmisi ega soove, laps pannakse liiga vara enda eest otsustama, lapsevanem pole piisavalt käskiv), autoritaarne(piirid on, aga armastust mitte, tehakse tervaid märkusi kui laps saab viie asemel kolme jmt) ja suunav kasvatus(last võetakse sellisena nagu ta on, mõistlik ja terve suhtumine korra ja nõudmiste suhtes). 19. õnnapositsioon ja selle mõju lapsele lk 158 Lapse õnnapositsioonist sõltuvad nii õigused kui ka kohustused. Esimesena sündinud laps on tavaliselt vanemate tähelepanu keskpunktis. Samas on vanemad ebakindlad ja
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE.............
suhetes oleva hõimuga, siis selle liikmetega ka seksiti. Võõra hõimu liikmega seksuaalvahekorda astumist karistati rängalt. Viimati kohati sellist kooselu Austraalias aborigeenide hulgas 19.sajandil ning sellele näib viitavat ka eskimote "külalislahkus" külalisele pakutakse lisaks öömajale ka oma naist. Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Et suguline läbikäimine oli määratlemata, ei saanud lapse päritolu isa järgi arvestada. Ainus kindel lapsevanem oli ema ja lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees. Inimühiskonna arenedes mindi üle järgmisele kooseluvormile paarabielule. Selle ülemineku peamiseks põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist. Mehel kogunes sõjakäikude ja röövimise saagist vara, mida ta tahtis pärandada oma lihastele järglastele. Selleks, et see võimalik oleks, pidid need olema täpselt teada - tekkis patriarhaat (isajärgsus)
Kõik kommentaarid