........................................................................44 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................46 SISSEJUHATUS Lapsevanemaks olemine on "elukutse", mis pakub rohkelt nii väljakutseid kui rõõmu. Lapsevanemaks olemine on eriti oluline laiemas tähenduses - oma laste eest hoolitsedes ja neile oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid. Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid. Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule
...................................................14 ALLIKAD...........................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid rekreatsioonialaseid tegemisi. Isade toetava
kõik on õigesti, et nende lapsed on mingil olulisel kombel omad. Kõige olulisem on kiindumussuhe ema ja lapse vahel see saab alguse juba sünnist, esimestest hetkedes, kui laps asetatakse ema kätele, sellest omakorda kaitseinstinkt. Kuid inimese traagika paistab olevat selles, et see instinkt võib vanematel mingil ootamatul põhjusel kas närbuda või sootuks puududa. Igal lapsel on omad õigused, mis saavad alguse juba lapsepõlves. Nendeks õigusteks on: Õigus olla olemas – see on õigus sündida kindlasse kodusse, kindlate vanemate omaks lapseks nõnda, et lapse mõlemad vanemad on aktsepteerinud. Neil ei ole seatud lapsele mingeid tingimusi või lapse suhtes plaane mida ta peab täiskasvanuks saades täitma. Vanemad lihtsalt hoiavad ja armastavad teda sellisena nagu ta on. Õigus olla mina ise – tal on õigus olla selline nagu on teda kujundanud temas peituvad geneetilised pärilikkusetegurid. Vanemad ei
aastani selles eas kuri- tegelike laste ja noorukite arv kahekordistunud {Der Spiegel 15/98). 8 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS Samas tuleb aga silmas pidada, et politsei statistilised näitajad ei pruugi alati 1996). Juba 2. klassis arvati 10% poistest ja 5% tüdrukutest päris täpsed olla. Statistikas märgitud ku-Kas statistikat ritegevuse vägivaldsete laste hulka. 9. klassis ulatus see näitaja poiste hulgas ligi protsent sõltub paljuski politsei, elanike, äride ja võib usalda- asutuste 13%-ni ja tüdrukutest loeti vägivaldseteks 2%. Vä- Kes lööb, aktiivsusest. Nii näiteks on võimalik tabada rohkem da? vargaid nendes givallaohvriteks osutusid enamasti nooremate klasside õpila- ^eda
Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega. Lapsed tahavad olla koos oma vanematega, rääkida neile oma muredest ja rõõmudest. Sageli lapsed isegi ei soovi, et vanemad nendega tegeleksid, vaid et nad lihtsalt oleksid nende läheduses. Laste mõtlemine on avatud. Seega on emal ja isal võimalus neile edasi anda seda, mis just nende endi jaoks tähtis on. Lapsepõlv on aeg, mil saame lastele rääkida sellest, millesse me ise usume (Parsons 2001: 22). Kahjuks on kiire elutempo meid tihti ilma jätmas
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end
3 suhtumise. See on sama, kui näha oma peegelpilti. Tänu lähedusele on õdede-vendade peegeldus oluline. Õiget vanust õe või venna saamiseks ei ole olemas, sest see, mis sobib ühele, ei sobi jälle teisele. Varem oli see tavaline, et lapsed sündisid järjest, kuid nüüd soovitavad eksperdid oodata iga lapse järel mõne aasta, kuid siiski otsustab iga perekond ise, milline vanusevahe neile sobib. Kui õed ja vennad on tihedas reas või nende vahel on suured vahed, siis laps harjub sellega, kuid iga laps areneb ikka erinevalt, seega ei ole õige öelda, mis on õige või vale. Nii on ka lapse saamise puhul. Vanasti arvati, et on normaalne last saada kahekümne aastaselt, kuid nüüd, et hea on last saada kolmekümneselt. See, mis on normiks täna, ei pruugi seda olla viiekümne aasta pärast ning seega on mõistlik igal perel ise otsustada, mis on parim
Samas ei või vanem teha otsuseid, mis on vastuolus lapse huvide ja õigustega. Lapse võime ja vajadus iseseisvalt ning vastutusvõimeliselt tegutseda pidevalt suureneb. Vanemad peaksid arengutasemest lähtuvalt arutama lapsega tema hooldus- kui kasvatusküsimusi. 4. Õigus last esindada Lapsevanemal on õigus lapse eest hoolitseda. Sellest tulenevalt tohib vanem teha lapse eest teatud otsuseid ja teda esindada. Laps ei pruugi olla oma väheste kogemuste, teadmiste ja oskuste tõttu küps langetama kõiki otsuseid iseseisvalt, mistõttu vajad vanema abi. Lastele on seatud piirangud iseseisvalt otsustada selleks, et kaitsta neid täiskasvanute eest, kes võiksid nende teadmatust ära kasutada ning seeläbi neile ebameeldivaid tagajärgi kaasa tuua. Üldjuhul on lapse seaduslikeks esindajateks tema ema ja isa. Kuni 18-aastaseks saamiseni vajab
Kõik kommentaarid