Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20.sajandi esimesel poolel (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20.sajandi I poolel

20. sajandi I poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa (st Prantsusmaa ja Saksa-Austria) heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliloojad – rumeenlane George Enescu, poolakas Karol Szymanowski, tšehhid Leoš Janaček ja Bohuslav Martinu ning ungarlased Zoltan Kodaly ja Bela Bartok.
Janaček, Kodaly ja Bartok ühendasid rahvamuusika kunstmuusikaga, mis oli uus nähtus. Varemgi olid heliloojad loomingus kasutanud üksikuid rahvaviiside motiive , kui Janačeki muusika lähtus pea alati Tšehhi muusikalisest folkloorist. Temast nooremad Kodaly ja Bartok olid esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt.
Sel perioodil elavnes ka Inglismaa muusikaelu. Esimeseks selle perioodi heliloojaks said Edward Elgar , kelle looming ei väljunud siiski 19.sajandi romantismi stiiliraamidest, ja Gustav Holst, kelle tänini tuntuim teos on neoklassikalises maneeris kirjutatud orkestrisüit „ Planeedid “. Holsti sõber RalphVaughan Williams oli sel ajal üks produktiivsemaid – 9 sümfooniat, 6 ooperit, oratoorium „Sancta civitas“, avamäng „The Wasps“, kantaat „ Dona nobis pacem“. Kuigi Holst ja Williams huvitusid ka Inglise rahvamuusikast, suuremate uurimusteni see siiski ei viinud.
Elavnes ka Põhjamaade muusika , Rootsis tegutses Hugo Alfen ning Taanis Carl Nielsen. Alfeni looming väljaspool Skandinaaviat kõlapinda ei leidnud, kuid Nielsen oli tunnustatud nii helilooja , viiuldaja, dirigendi kui ka Kopenhaageni konservatooriumi pedagoogina. Talle oli iseloomulik lähtumine klassikalistest traditsioonidest ning seniste harmooniapiiride avardamine. Kuulsaim Põhjamaade helilooja oli soomlane Jean Sibelius , kuid tema looming kuulub stiililiselt 19.saj rahvusromantilisse suunda.
Vene muusika 2 klassikut , Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš, kirjutasid oma parimad teosed samuti sajandi esimesel poolel.
Kokkuvõttes oli 20.saj I pool aeg, mil Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas jätkus rahvuslike muusikakoolkondade väljakujunemine.

Bela Bartok (1881-1945)

Oli helilooja, pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Bartoki loomingustiil on sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikatest.

Elu

Noorpõlv möödus Austria-Ungaris sageli elupaiku vahetades. Muusikat hakkas Bartok õppima juba lapsena. Muusikalise kõrghariduse omandas Budapesti muusikaakadeemias kahel erialal korraga – kompositsiooni ja klaveri erialal. Tema fenomenaalne andekus väljendus esmalt pianistina ning muusikaakadeemias ei pidanud ta seetõttu sooritama klaveri eriala lõpueksamit. Heliloojana olid talle eeskujuks Wagner ja Brahms, keda ta oma algsetes kompositsioonides mõnevõrra jäljendas, ent tema esimeses suurvomis on tunda rohkem Richard Straussi mõju.

Looming

3 perioodi.
Bartoki loomingut iseloomustab 3 üldist tunnusjoont: polüfooniline faktuur, meloodilise materjali tugev seotus folklooriga ning ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine.
Varajane loomeperiood
Ooper „ Hertsog Sinihabeme loss“(1911) ja klaveripala „ Allegro barbaro“ (1911).
„Allegro barbarole“ on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia - ja harmooniainstrumendina, agressiivsed rütmid ja kõmisevad fortissimod.
NÄIDE: http://www.youtube.com/watch?v=Q3NQvDTpbqw&feature=related
„Hertsog Sinihabeme loss“ räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmulugusid pajatatud. Bartoki ooperis saab aga muinasjutt rohkem mõistukõne tähenduse. Lavateost ei saatnud esialgu kuigi suur tähelepanu.
Ballett „Puust prints “ (1917) oli märksa edukam ning tänu balleti menule lavastati 1918. a ka ooper „Hertsog Sinihabeme loss“. Balletti helikeeles on märgata impresionisstliku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kujundlikult edasi ka muinasjutulist õhustikku.
Keskmine periood
Pantomiim-ballett „Võlumandariin“ (1923)
Muusika hoogne energia ja atraktiivsed rütmikujundid. Tegevus toimub modernse suurlinna agulis, kus prostituut meelitab oma kliente urkasse, et tema kolm hulgusest kaaslast nad paljaks rööviks ja tapaks . See läbiproovitud skeem ei tööta aga hiina päritolu mandariini ehk Hiina riigiametniku puhul, keda röövlite noahoobid ei vigasta . Hiinlane on sedavõrd oma kire võimuses, et alles pärast rahuldust hakkavad haavad veritsema ja saabub surm. Libreto varjamatu seksuaalsus oli ka põhjuseks, miks Ungari teatrid ei julgenud teost lavale tuua.
Klaveritsükkel „ Mikrokosmos “ (1937)
Kirjutas seda 11 aastat, kaante vahele sai 153 klaveripala, mis ilmusid kuues vihikus. Teost võib nimetada ka omamoodi Bartoki kompositsioonitehnika õpikuks.
Viimane loomeperiood
Viimased teosed loomingust filosoofilisemad ning sagedamini esitatavad.
„Orkestrikontsert“ (1943)
Viieosaline sümfoonia suurele orkestrile. Partiid olid suhteliselt keerukad ning kuigi maailma tunnustatuimad sümfooniaorkestrid on pidanud auasjaks võtta „Orkestrikontsert“ oma repertuaari, söandasid veel lähiminevikus siiski vaid vähesed sellega suurtel kontserdilavadel publiku ees ka välja tulla.
Kuigi Bartoki tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka vokaalmuusikat : laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone, millest on tuntuim kantaat „Cantata profana“ (1930).

Carl Orff (1895-1982)

Elu

Carl Orff sündis Münchenis sõjaväelase peres ning puutus juba lapsena kokku Baieri rahvalike laulumängude ja tänavaetendustega. Muusikaline haridustee sai alguse kodusest ansamblimängust. Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust. Aastast 1915 töötas ta draamateatri Kammerspiele kapellmeistrina, hiljem töötas mitmes Mannheimi ja Darstadti teatris. Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis oma uudse muusikaõpetamise metoodika järgi, mille põhisisuks oli ergutada lapsi musitseerima – laulmise kõrval ka lihtsaid löökpille mängima.
Looming
Koosneb lavalistest suurvormidest, sealjuures on Orff aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastane. Nii lõi ta uue muusikalise lavateose tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises.
Orffi loomingus on väga oluline osa sõna ja muusika seostel. Tähtis on muusika rütmiline külg, mis lähtub peamiselt sõnade rütmist ja muusikalised rõhud tulenevad tavaliselt tekstiaktsentidest.
Esimene suurteos on tuntavalt Debussy mõjudega “Nõnda kõneles Zarathustra”.
Helilooja peateosteks olid lavalised kantaadid .
Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele " Carmina Burana" (1937). Kantaadi tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme.
"Carmina burana" muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia .
Sugereerivalt ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku.
http://www.youtube.com/watch?v=GD3VsesSBsw&feature=related
“Catulli carmina” (1943) on kirjutatud Rooma luuletaja Gaius Valerius Catulluse värssidele. Kantaadis on juttu Catulluse ja Lesbia kirglikust armastusest.
“ Aphrodite triumf” (1953) koosneb hümnidest Kreeka armastusjumalanna ülistuseks. Muusiak tugineb Catulluse, Sappho ja Kreeka tragöödiameistri Euripidese värssidele.
Kuigi “Carmina burana”, “Catulli carmina” ja “Aphrodite triumf” olid heliloojal mõeldud kantaadi ja balleti kombinatsioonina, esitatakse neid täanpäeval tavaliselt ilma lavalise liikumiseta.
Ooperid moodustavad Orffi teoste teise suurema rühma. Ooperites “Kuu” (1939) ja “Tark naine” (1943) lähtub ta saksa laulumängu tradistioonist.
Kolmes lavateoses, Sophoklese-ainelistes ooperites “ Antigone ” (1949), “Türann Oidipus ” ( 1959 ) ja “Prometheuses” (1967), püüdis Orff taaselustada antiiktragöödiat: kujundas analoogselt dialooge , kõnetekste ja kooristseene.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 21 allalaadimist

Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20 sajandi esimesel poolel #1

Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20 sajandi esimesel poolel #2

Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20 sajandi esimesel poolel #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sunshiny Õppematerjali autor

Käsitletakse arengusuundi Euroopa muusikaelus 20.sajandi esimesel poolel, Bela Bartoki elulugu ja loomingut, Carl Orffi elulugu ja loomingut.

carl orff bela bartok euroopa muusikaelu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Béla Bartók

20 sajandi esimese poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliliijad- sealhulgas ka Bela Bartok Bartokiga on Euroopa helikunstis seotud ka üks kvalitatiivselt uus nähtus, nimelt rahvamuusika ühendamine kunstmuusikaga. Tõsi, üksikuid rahvaviiside intonatsioone või tsitaate olid oma loomingus kasutanud paljud heliloojad varemgi, kuid Leos Jana©ek ei tsiteerinud, vaid tema muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folklorist. Temast terve põlvkond nooremad Kodaly ja Bartok olid aga esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Mõlemad korraldasid rahvaviiside uurimiseks ja kogumiseks ulatuslikke ekspeditsioone mitte ainult Ungaris, vaid ka Rumeenia, Tsehhimaa ja Jugoslaavia aladel. Mõlemad olid ka väljapaistvad muusikateadlased- Bartoki mahukas uurimus "Ungari rahvalaul" (1924)

Muusikaajalugu

doc

Carl Orff kokkuvõte

Carl Orff ( 1895 - 1982 ) Elulugu : Sündinud Münchenis kunstilembelise ohvitseri perekonnas . Juba lapsena puutus kokku Baieri rahvalike laulumängude ja tänavaetendustega. Tema muusikaline haridustee sai alguse kodusest ansamblimängusgt. Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust. Aastast 1915 sai Orffist Müncheni draamateatri Kammerspiele kapellmeiste, jiljem töötas aga mitmes Mannheimi ja Darmstadti teatris. 1924.a astuas ta koos tuntud koreograafiga Muusika-ja Tantsukooli ning töötas väljas uut tüüpi orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Sealjuures oli ta aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastana. Sellele vastukaaluks lõi Orff uutmoodi muusikalise lavateose tüübi, mis seisned muusikalise ja sõnalise lavakunst

Muusika

docx

Carl Orff

paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. "Carmina burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ning "Trionfo di Afrodite" ("Aphrodite triumf"). Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale "Suveöö unenägu" (1964) ning ooperi või (autori enda määratluse järgi) muusikalise etenduse "Aegade lõpu komöödia" (1972). Muusikapedagoogikas on tuntud tema "Koolitöö" (19301935), mis oli kirjutatud esitamiseks algajatele muusikaõpilastele. Orffi kompositsioonid: Orpheus (1924) Klage der Ariadne (1925) Tanz der Spröden (1925) Musik für Kinder (193035) Tanzstück (1933) Carmina Burana (1937) Catulli Carmina (1943) Trionfo di Afrodite (1953)

Muusika

doc

Muusikaajalugu

virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.

Muusikaajalugu

doc

Eesti rahvamuusika

muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest

Muusikaajalugu

doc

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”.

sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsaimaks ja huvitaimaks teoseks. Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (1875 – 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1 Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern

Muusikaajalugu

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

Muusika ajalugu

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika

Rohkem sarnaseid