Somaalia piraadid (0)

Somaalia piraadid
Koostaja : Kerli Kuik
15.11.2009
Somaalia Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu rikastuda
«Mereröövlid kaaperdasid Somaalia vetes aluse» on juba aastaid olnud uudisteagentuuride üks põhiteemasid.
Tundub, nagu oleksid Somaalia piraadid alati olemas olnud. Nende jätkuvad rünnakud kaubalaevadele on meie jaoks muutunud igapäevaseks ja paratamatuks nähtuseks. Uudisekünnise ületavad vaid erilised sündmused.
Kaubalaeva Maersk kapteni vabastamisaktsioonis tapetud kolme piraadi kaaslased lubasid kättemaksu Ameerika Ühendriikide lipu all seilavatele laevadele. Nende äng on mõistetav, sest saamata jäi hõlptulu ning kaotati kallid sugulased ja äripartnerid. See fataalne kokkupõrge näitas, et mõne riigi jaoks on oma kodanike vabastamine mitte ainult ressursside küsimus, vaid ka poliitiline väide, mida niisama lihtsalt ümber ei lükka. USA presidendi otsese volituse alusel teostatud rünnak saatis selge sõnumi piraatidele, kes ei soovi oma eluga riskida. Eeldus USA-poolseks rünnakuks oli otsene oht oma riigi kodaniku Richard Phillipsi elule ning muude võimaluste puudumine tema elu päästmiseks. Sobiva hetke saabudes avasid mereväesnaiprid tule ning tapsid kolm vangistajat. Järgnes Phillipsi küsitlemine USA senatis ning kangelane, kes korduvalt üritas piraatide käest ka ise põgeneda ja oma elu hoida, oli rahva silmis võitja.
Peale sõnadetegemise tundub, et piraadid suudavad oma tegevust ka eesmärgipäraselt suunata. Nimelt aprillis võeti sihikule USA lipu all sõitev Liberty Sun, mis vedas abiorganisatsioonide edastatavat rahvusvahelist toiduabi . Ebaõnnestunud rünnak ei morjenda piraatide esindajat, ta lubab uue võetud eesmärgi täide viia. Enam ei soovi nad lunaraha , vaid kättemaksu brutaalselt tapetud sõprade eest. Selline suundumus ei pruugi olla veel kõigile grupeeringutele omane ja „isiklikuks" muutunud piraadirühm võib töötuks jääda. Kuulutades sõja USA-le, võib see ka juhtuda .
Somaalia rannikuvetes tegutsevatele mereröövlitele sobivad röövimiseks nii luksusjahid kui ka rahvusvahelist toiduabi vedavad laevad, kirjutab AFP.
Viimase aastaga on aga laevade kaaperdamine mitmekordistunud ning isegi välismaised sõjalaevad ei suuda piraate kontrolli alla saada.
Merel röövimise lisandumine ei ole üllatus, sest see on võrdlemisi lihtne raha teenimise viis. Piraatide kõige suurem sissetulek on lunarahadest ja see kajastub ka nende elustiilis. Vaestes riikides on piraadid lausa kuulsused ja elavad laia elu.
Siyad Mohamed koos oma meeskonnaga sai selle aasta mais kaaperdatud Saksa laeva eest üle poole miljoni euro lunaraha. Mohamed kavatseb selle summa paigutada narkootikumide salakaubandusse.
«Meil nappis raha narkolaadungi jaoks. Nägime Saksa laevas võimalust ja haarasime sellest kinni,» selgitas piraat.
Mohamedi meeskond töötab kolmes vahetuses. Üks grupp otsib merel ohvreid, kaks ülejäänut ootavad oma korda ja teevad rünnakuks ettevalmistusi.
Tavapärane on, et mereröövlid ei ründa aluseid oma suure laevaga, vaid väikeste kiirpaatidega. Rünnatava aluse juurde jõudnud, ronivad nad tekile , vangistavad meeskonna ja nõuavad lunaraha.
Mereröövlite elukohaks olevas Puntlandi maakonnas tuntakse neid väga hästi. Neil on luksusautod, kallid villad ja neile kuuluvad mitmed kohalikud firmad.
Ka Jama Shino on saanud rikkaks laevade röövimisega. Hiljuti ta abiellus ja korraldas Puntlandis pulmad, milliseid ei oldud nähtud viimased sada aastat.
«Me ei karda Somaalia valitsust. Oleme naiste romantilised iidolid ja paljud tahaks meiega abielluda ,» sõnas mees.
Suured lunarahad võimaldavad mereröövlitel ka kohalikke ametnikke ära osta.
Somaalias ei ole korralikku keskvalitsust olnud alates 1991. aastast, mil diktaator Siad Barren kaotas võimu. Alates sellest ajast kuni siiani on seda riiki kõigutanud erinevate rühmituste vahelised sõjad.
Juba kolm aastat ei ole Somaalias ka vihmaperioodi olnud. Maailma toiduabiorganisatsioon WFP andmetel vajab selles riigis kaks miljonit inimest toiduabi ja selle aasta detsembriks võib see arv tõusta 3,5 miljonini.
Kuid mereröövlite tegevuse tõttu ei pruugi toit abivajajateni jõuda ning enamik toiduabi saadetistest on peatatud.
Sellise olukorra tõttu andis ÜRO julgeolekunõukogu mitme riigi sõjalaevadele õiguse tungida Somaalia rannikuvetesse, takistamaks mereröövlite tegutsemist.
Sõjalaevadel tegevust jätkub, sest Somaalia rannik on Aafrika pikim – 3700 kilomeetrit.
Viimane uudis piraatide tegevuse kohta tuli möödunud nädala neljapäeval, kui uudisteagentuurid teatasid, et «Somaalia mereröövlid kaaperdasid Tai kaubalaeva».
Miks nad seda teevad?
Piraatide motiivide kogumiseks, analüüsimiseks ja mõistmiseks tuleb tunnetada nende ühiskonna elukorraldust, klannide jaotust ning geograafilist paiknemist. Kaks põhilist gruppi, kes omavahel rivaalitsevad, asuvad Aylis ja Harardheeris, mis mõlemad on peamised sadamalinnad neis regioonides. Puntlandist pärinevad grupid on piraatluse statistikas esikohal ja nemad kontrollivad Adeni kaubateid. Siinkohal ei pea ma vajalikuks korrata kogu lugu somaallaste kalavarude ammendumisest, sest sõjategevuse ja piraatluse ohu tõttu on paljud teiste riikide kalamehed hoidunud neilt aladelt eemale ning BBC andmetel on kogu India ookeanis tuunikala püük vähenenud 2008. aastal 30 protsendi võrra. Rannikuvete saastamine on natuke keerulisem teema. Selle tuvastamine ja ametliku uurimise läbiviimine on peaaegu lootusetu ettevõtmine. Keskse valitsuse ja autoriteetse ametkonna puudumine ei tekita üheski potentsiaalses rikkujas kartust vahelejäämise ees. Ei tasu ka kodusõda süüdistada, vaid tuleks vaadata kaugemale, aega, mil ürdikaupmeestest kujunesid kullakaupmehed; aega, mis kujunes islamieelse ajaloo säravaimaks perioodiks . Rikkuste transportimine läbi Adeni kitsa lahesopi on jätnud vahendus- ja piiritasudena tänapäeva Somaalia aladele väga palju. Kaubateed on rikkuse allikaks, transiit on kasulik. Kuid kuld ja kultuuriväärtused on röövretkede ja sõdadega laiali tassitud, jäänud on islam , mis laiendab haaret, trots oma vaesuses ja pimedas vihas ning usk paremasse. Segadust kasutavad ära omakasu jahtivad sõjapealikud.
Geopoliitiliselt asub Somaalia kahe maailma vahel, Aafrikasse imbuv islamiusk on oma mõju suurendamas, rändhõimud võitlevad selle vastu. Somaalia tükeldamine ei tule niikaua kõne alla, kui toimuvad aktiivsed lahingud. Ja kas selle riigi kooshoidmine ühe tervikuna ongi üleüldse võimalik ...
Lisaks poliitilistele, majanduslikele ja julgeolekualastele raskustele on riik silmitsi põgeneva elanikkonnaga. Ainuüksi Jeemenisse siirdus eelmisel aastal üle 50 000 paadipõgeniku. Kui levivad kuulujutud, et röövlid viiakse vangipõlve pidama kuhugi lääneriiki ja garanteeritakse neile eluks vajalik, muutub piraatlus üheks migratsioonivahendiks. Mis takistaks neil sõita kaaperdatud laevaga mõne migratsiooni sihtriigi rannikule ? Väidetavalt on ainuüksi 2009. aasta jooksul 130 piraatluses kahtlustatavat Keenia võimudele üle antud. Keenia ei pruugi olla ideaalne sihtkoht piraadile, kuid meeleheitest ja lootusetusest väljapääsemiseks piisab . Üle 1,5 miljoni põgeniku ootab Somaalia naaberriikides oma saatust. Kindel on see, et Euroopas ei oota neid keegi.
Miks me ei tea ühegi kinnipeetud piraadi nime, vanust , elukohta ja nende eneste kommentaarid ja intervjuud puuduvad sootuks? Neil pole keskset registrit paatide registreerimisnumbritega.
Kas see on pelgalt ajakirjanduslik huvipuudus või isoleerituse ja ohtlikkuse kõrvalprodukt? Kas me peaksimegi iga terroristi ja üksiküritaja sisemisi motiive levitama? Rahvusviha tekitamises ei süüdistaks meid ilmselt keegi .
Mina isiklikult arvan, et see mis Somaalias toimub on lihtsalt Somaalia enda viga. Neil ei ole kõik riigis korras ja ei võeta ka midagi ette ,et peatada piraadid .
Sellist tegevust ei tohiks enam 21. sajandil lubada .Kui Somaalia ise sellega toime ei tule ,et need kurjategijad kinni võtta,peavad sekkuma muude maa riigid ,et õiglus jalule seada. Nad on siiski röövlid ja nad tuleks kinni võtta ja vangi panna.
Kasutatud allikad :
http://et.wikipedia.org/wiki/Piraadid
http://www.elu24.ee/?id=27600