Abstraktne kunst (1)

Tallinna Saksa Gümnaasium
GÜMNAASIUMIASTE
Raul Hanson
XII klass
Abstraktne kunst
Referaat
Juhendaja Tiina Treibold
Tallinn 2009

Sisukord

Sisukord 2
Abstraktsionismi teke 3
„Sinine ratsanik “ 3
Geomeetrline abstraktsionism 3
Purism 4
„ Bauhaus “ 4
Abstraktne ekspressionism 4
Informalism 5
Minialism 5
Op- kunst 5
Tähtsus 5
   Kasutatud kirjandus 6

Abstraktsionismi teke

Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast.
Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole.Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Kunstnikud pidasid tähtsamaks välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem sisulistele küsimustele.
1910 . aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama .
Abstraktsionismi rajajaks võib nimetada Vassili Kandinskyt. Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades , et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta.

„Sinine ratsanik“

Kandinsky Saksamaal elamise ajal koondus tema ümber rühmitus „Sinine ratsanik“. mille liikmed viljelesid tema eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. Kuulsamad kunstnikud, kes sinna kuulusid olid Paul Klee , August Macke , Franz Marc .

Geomeetrline abstraktsionism

Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian. Teinud läbi kubismi, jõudis ta väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist , punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski.
Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl ". Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus , et lihtsuses peitub ilu saladus . Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini.
Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks .
Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir Malevitš. Läbinud oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevitš leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga.

Purism

Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid -vormid. Seda stiili püüdlesid Edouard Jeanneret (tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant.
Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist.

„Bauhaus“

Bauhaus oli kunstikool Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius , Ludwig Mies van der Rohe ja disainer Laszlo Moholy- Nagy olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee, kes kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid .
Natside vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa kunstnikke otsima pääsu Ameerikas, eelkõige Ameerika Ühendriikides. Osalt nende mõjul, osalt aga USA liberaalse ja vastuvõtliku õhkkonna tõttu kandus kunstielu raskuspunkt pärast II maailmasõda just sinna.
Seal kujunes välja uut tüüpi abstraktne kunst, mille allikateks said saksa ekspressionism ja sürrealism ning mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust. Mõneti jätkas selline kunst Kandinsky algatatud ekspressionistlikku suunda.

Abstraktne ekspressionism

Noored kunstnikud nagu Jackson Pollock harrastasid tegevusmaali, mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega.
Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse.

Informalism

Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad.
Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet, kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. Põhjamaades toimetas rühmitus „ COBRA “.

Minialism

Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena ehk installatsioonina. Tekkis, kuna abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Nende arvates tuli piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust.

Op-kunst

"Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga .
Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely , kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine.

Tähtsus

Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund.

   Kasutatud kirjandus

Kanglisnki, J., 2005, Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn
Indrek Kuuse, Paide Ühisgümnaasium 2000-2004, Abstrakntne kunst [www] http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.ht m (10.11.2009)