Ürgaeg (1)

kool
Ürgaeg
nimi
klass
Juhendaja : nimi
2008/2009
Sissejuhatus
Esimesi kujutusi, mida peetakse kunstiks arvatakse olevat paleoliitikumi perioodil e. 40000 - 12000 aastat e.m.a. Inimesed hakkasid esmasena kaunistama oma igapäevaseid tarbeesemeid ̶ kivist tööriistu ja savinõusid, arvatakse, et kunst oli kui mäng või, et kunst tekkis tolleaegse usundi pärast. Viimast just seetõttu, kuna ürgaegsed inimesed uskusid maagiat ̶ seda, et kui joonistada noolega haavatud jahiloom koopa seintele ja lagedele või kivisse siis pärast jahil toimub sama. Need tehti koopa kõige pimadamatesse kohtadesse, kus need ei saanud kindlasti olla lihtsalt silmailuks. Uurimustöös selgitan ürgaja- ja tänapäeva kunsti sarnasusi ja kuidas on kasutatud koopamaale ja ürgajale omaseid kaunistusi erinevates valdkondades. Tuleb ka jutuks kunsti mõjutav inimeste areng.
Koopamaalid
Enamus leitud koopamaalingutest on jahipidamistest ja jahiloomadest, kuna nende kogu elu sõltus eelkõige jahipidamisest, ürgaja kunstnikud tundsid loomi suurepäraselt, õrna ja paindliku joonega anti edasi loomade liigutusi ja poose, kasutati ka maitsekaid värvitoone: must, punane, valge ja kollane. Värve saadi looduslikest värvimuldadest, mis segati vee, loomarasva või taimeõliga. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed, mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus . Arvatakse, et tolleaegsed inimesed ei osanud ennast ega teisi jälgida, kuna kogu nende aeg kulus võitluseks nälja, külma ning kinkjate vastu, rasketes tingimustes.
Willendorfi Veenus . Vanem Kiviaeg , 30000 - 18000 e.m.a.
Koopamaali arengu saab jaotada kolme etappi :

• Vanimad jahiloomade kujutised olid primitiivsed, detaile polnud olid ainult kontuurid (u. 40000- 20000 a. e.m.a ). Näiteks: Tähniline hobune. Pech Merle`i koobas.25000-20000 e.m.a Hobuse üleval on ka käejälg, mida kasutati allkirjana.
  

• Koopamaalide õitsenguaeg ( 20000- 12000 e.m.a ) Maalingutel kasutati värve ja on esile toodud loomade keerulised poosid ning liikumised. Näiteks:
  Piisonid . Altamira koopad Hispaanias 13500- 11000 e.m.a.
  Hiina hobune. Lascaux koopad Prantsusmaal 15000- 13500 e.m.a
  Neil aegadel valmistati ka kivist ja luust kujusid , nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis palju kannatlikust. Kujude loomisel oli oma osa ka kindlasti usundil.
  
• Periood u. 12000- 5000 e.m.a. Loomade kujutamine muutus skemaatilisemaks. Inimeste elu muutus keerulisemaks, tekkis põllundus ning karjakasvatus. Kunsti kaudu püüti kujutada uskmumusi ja mütoloogilisi õpetusi. Oluliseks sai viitamine ja nähtamatu nähtavaks muutmine, mitte täpne kujutamine. Näiteks:
  Vibukütid ja hirved . Los Caballos, Hispaania . 10000- 9000 e.m.a.
  

Tänapäeva ̶ ja ürgaja kunsti sarnasusi
Tänapäeva kunsti märksõnaks on mängulisus nagu oli ürgajal. Inimestel on siiani tarvis ilu ning loomisrõõmu. Kuigi tänapäeval kasutatakse sadu tuhandeid erinevaid värve on põhilised värvid ikkagi samad mis olid siis ̶ must, punane, valge ja kollane. Sarnasusi leiame näiteks televiisorist. Tehtud on reklaame , mis kujutavad kiviaja inimesi, kes elavad koobastes. Üks neist on siidri reklaam , kus kiviaja inimesed tantsivad metsikult , nooled ja erinevad tööriistad käes. Arvan, et ka ürgajal tantsisid inimesed mingeid tantse lisaks koopamaalidele, et suurendada saaki ja jahiõnne. Teine on „Ülemiste“ kaupluse reklaam naisest kes on nii nimetatud „meie ajast“ riideid soetanud, ka tolles reklaamis tundub nagu ei saaks inimesed aru naise kehast ega välimusest nagu oli seda ürgajal. Tänapäeva remont töödeski kasutatakse igasugu erinevaid motiive nii detailidega kui ka ilma, nagu erinevatel perioodidel ürgajal. Siiani tehakse maale seintele, kuigi tänapäeva maalid on veidi korrektsemad kui need olid koopamaalid. Populaarsust kogub aina vanem aeg majade interjööris, hakatakse vanu seinu restaureerima ja suhteliselt need näevad välja nagu ürgajal koopa seinad ̶ kõverad, lainelised ja erinevate maalingutega, kuigi nüüd ei kujutata enam näiteks jahiloomi, kes on noolest haavatud, vaid kui kujutatakse loomi, siis need on väga rahulikus poosis ja kaunid .
Restaureeritud kivisein
Eriti leiab sarnasusi ürgajaga tänapäeva laste piltidelt, nüüdisaja lapsed on mõistuselt sama arenenud nagu olid ürgajal inimesed, mõlemate joonistustelt leiame sarnasusi. Kui ürgaja inimesed kujutasid end koopamaalingutel jahti pidamas, siis nad joonistasid end „kriipsujukudena“ nagu ka tänapäeva lapsed joonistavad inimesi. Kuid peab tõdema, et ürgaja inimesed oskasid tunduvalt paremini joonistada loomi, kui tänapäeva lapsed. Tänaseks leitud koopamaalingutel on kõik kujutatud loomad eriti täpselt välja toodud, vähemalt nende kontuurid. Ka praeguseni joonistatakse neid loomi suhteliselt samamoodi.
Altamira koopad. Vibukütid ja piison
Tänapäeva lapse joonistus. Vibukütt
Veel leidsin sarnasusi joonisfilmist „Jääaeg“ . Sealgi on kasutatud koopamaale näitamaks, mis toimus jääajal ehk ürgajal. Joonisfilmis näidatakse, kuidas mammut Manfred näeb koopamaale, mis olid tehtud sellest, kuidas tema perekond tapeti vibuküttide poolt. Selles multifilmis on need koopamaalid ka liikuma pandud ja seal need näevad sama ehtsad välja kui Lascaux koobastes Hispaanias. Selles filmis näitab ka teisi ürgajale iseloomulikke nähtusi.
Tänapäevalgi püütakse oma joonistustega kujutada erinevaid õpetusi ja endast maailmale näidata, näiteks praegu tegutsevad Eesti erinevatel linnades gerilja-kunstnikud, kes teevad erinevaid pilte šabloonidega, nende piltidega üritavad nad endast nn. märki maha jätta ja midagi öelda nii, et ka valitsus kuuleb . Kuid need kunstnikud peavad oma töid pimedas tegema, kuna tänavatele joonistamine on karistatav. See kunst sarnaneb ürgaja kolmanda perioodiga, kus kunsti kaudu püüti kujutada oma uskumusi.
Tallina linnapildis võib kohata gerilja- kunstniku töid valitsusjuhist ja linnapeast
Nagu ka ürgajal kaunistatakse tänini savipotte ja muid nõusid, kaunid motiivid ei puudu kuskilt, tänapäeval siiski on pildid muutunud kaunimaks ja hapramaks kui tol ajal. Kaks võrdlust:
Kokkuvõte
Esimesed kujutised, mida võib pidada kunstiks valmistati ürgajal, tollal oli kunsti tekke põhjuseks mäng ja usund, inimestel oli vaja loomisrõõmu ja tervet ilu. Siis inimesed uskusid maagiat ja tegid koopamaale, mis pidid neile jahiõnne tooma . Koopamaalide täpset aega ei teatagi öelda, kauneimad neist on valminud umbes 20000- 10000 e.m.a. Tuntumad koopamaalid on Lascaux ja Altamira koobastes. Tuntuim kuju on Willendorfi Veenus. Kõige enam on koopa seintel kujutatud suuri jahiloomi ja kütte. Algul koosnesid maalid peamiselt ainult kontuuridest, polnud esile toodud detaile. Umbes 20000- 12000 e.m.a hakati lisama detaile ning värve, võluvad toonid nagu : must, punane, valge ja kollane. Valmistati ka erinevaid luust ja kivist kujusid, mis nõudsin tohutult kannatlikust. Umbes 12000- 5000 e.m.a. Muutus koopamaalide kunst skemaatilisemaks ja sümboolsemaks ̶ elu muutus keerulisemaks, tekkisid karjakasvatus ja põllundus. Tänapäeva- ja ürgaja kunstis leidsin sarnasusi erinevatest valdkondatest, televiisoris on igasuguseid reklaame, mis kajastavad ürgaega ja eramajades on loodud ürgajastulikke interjööre. Võrdlesin ka tänapäeva lapse ja ürgaja inimese arengut piltide ning koopamaalide põhjal ̶ see on suhteliselt samal tasemel, ainus erinevus on, et ürgaja inimesed oskasid võrratult hästi joonistada jahiloomi. Joonisfilmist „Jääaeg“ leidsin palju asju mida on kasutatud ürgaja põhjal ja kirjeldasin ka kuidas seal filmis olid koopamaalingud liikuma pandud. Sisulise sarnasuse leidsin tänapäeva gerilja- kunstnikutega, kes üritavad oma piltidega anda oma hinnangut ja mõtteid nagu seda tehti koopamaalingutega u. 12000- 5000 e.m.a. Leidsin võrdluse ka savipottidest, mõte on jäänud samaks- kaunistada igapäeva tarbeesemeid. Ürgaja kunstile iseloomulikud tunnused on tänapäeva kunstiski kajastunud ja paljudes kohtades on need ürgajalikud jooned olemas, kuid need pole nii väljapaistvad, kuna inimkond on nendega aegade algusest peale kokku puutunud.
Kasutatud allikad
http://etv.err.ee/index.php?0549661
www.google.com
http://kunstilugu.paideyg.ee/kunstilugu/index.ht m
Jaak Kangilaski „Üldine kunstiajalugu“
Sisukord
1. Sissejuhatus
1.1 Koopamaalid
3. Tänapäeva- ja ürgaja kunsti sarnasusi
7. Kokkuvõte
8. Kasutatud allikad