Kirjanikud (0)

CHARLES DICKENS ( 1812 -1870) Sünd Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma.Oli abielus Catherine Thompson Hogarthiga, kellega tal oli kümme last.
Teosed. "Pickwick-klubi järelejäänud paberid ", "Nicholas Nickleby elu ja seiklused ", "Barnaby Rudge", "Antiikasjade kauplus", "Martin Chuzzlewit", "Kellad", "Dombey ja poeg", "Kõle maja", "Rasked ajad", "Väike Dorrit", "Suured lootused", "Meie ühine sõber", "Meie Issanda elu'', "David Copperfield", "Oliver Twist", "Jutustus kahest linnast", "Jõululaul", "Parimad tondijutud"
„David Copperfield“ (1849-1850) Alguses elab õnnelikult koos ema Clara ja teenijanna Peggottyga. Siis abiellub ema range mister Murdstone’iga, kes seab koos kuratliku õega sisse distsipliinil ja korral põhineva terrorirežiimi. Nüüdsest ei tule hoopidel ega alandustel lõppu, David saadetakse internaati, kus teda koheldakse veelgi julmemalt. Kui ema uue abikaasa karmuse all murdub, ja sureb , jääb kümneaastane David päris üksi ja peab võõrasisa vabrikus tööd rügama. Selle sunnitöö juurest põgeneb David tädi juurde, kes ta lahkelt vastu võta. Algab ilus aeg, Davidit ümbritsevad kenad inimesed ja poisist saab eeskujulik õpilane. David õpib ühes Londoni advokaadibüroos stenograafiat, protokollib ajalehe tellimusel Briti parlamendi istungeid ja avastab kirjanikukutse. Kõik näib minevat ülesmäge, esimesed kirjanduslikud katsetused võetakse heatahtlikult vastu, kirjanikukarjäär võtab hoogu, David abiellub ja loob oma kodu. Aga abielu võluva, ent rumala Doraga kujuneb fiaskoks. Naise varajane surm paiskab Davidi sügavasse kriisi, millest ta alles pärast pikka reisi jagu saab. Koos oma mentori advokaat Wickfieldi targa tütre Agnesega leiab David lõpuks oma vaikse ja lihtsa eluõnne.
ALEKSIS KIVI (1834-1872) Sünd Helsingi lähedal Nurmijärvi kihelkonnas Uusimaal. Esimest õpetust jagas talle külarätsepast isa kodus, hiljem õppis ta lisa rändkoolis. 1846. aastal pandi õppima Helsingi linnakooli, mis jäi tal kehva tervise ja rahapuuduse tõttu lõpetamata. Jätkas iseseisvalt õpinguid – 1857. aastal sai temast Helsingi ülikooli keeleteaduskonna üliõpilane. Pärast ülikooli asus elama maale. 1860. aastate lõpul halvenes kirjaniku tervis, ilmnenud vaimuhaigus osutus paraku ravimatuks.
Teosed: "Bröllopsdansen", "Lea", "Nõmmekingsepad", "Kullervo", "Kanervala", "Kihlus", "Õlleretk Schleusingenis", "Öö ja päev", " Seitse venda", " Margareta "
“Seitse venda” (1870) kujutab 19. sajandi esimese poole külaolustikku, selle tegevus toimub Lõuna-Hämes. Teose peategelaseks on seitse Häme venda, kelle igapäevaelu kaudu avab kirjanik soome talupoja loomuse ja elulaadi ning külakogukonna suhted. Kirjaniku kõige suurem õnnestumine seisneb teose peategelaste – seitsme venna – karakterite ja loomuomase käitumise kujutamises. Vendade iseloomud on erinevad ja mitmetahulised. Neist kõige riiakamaid ja karmimaidki iseloomustab soe süda ja õiglane meel. Õiglustunne on see, mis aitab vendi ka ühiskonnaga kohanemisel.
WILLIAM MAKEPEACE THACKERY (1811-1863) Sünd Indias, Calcutta jõuka koloniaalametniku perekonnas. Pärast isa surma saadeti Inglismaale , pandi Charterhouse'i ülikooli. 1829. a läks Cambridge'i ülikooli õigusteadust õppima. Elas Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Weimaris . Suurema osa romaane illustreeris ta ise.
Teosed: „Snoobide raamat“, „Pendennise lugu“, „Newcome'd“, „ Henry Esmondi elulugu“, „Virgiinlased“, „ XVIII sajandi inglise humoristidest“, „Neli George'i“
„ Edevuse laat“ (1847-1848) Tegevus toimub 1810. aasta paiku. Kaks sõbratari lahkuvad tütarlaste pansionist ja hakkavad elama iseseisvat elu. Heast perekonnast pärit armas Amelia lahkub pisaraid valades. Vaene orb Rebecca seevastu ei ole kuigi populaarne : ta on selleks liialt auahne ja oma kasu peal väljas. Nad lähevad Sedleyte juurde. Nende külaliseks on ka George Osborne , keda Amelia juba aastaid armastab . Rebecca läheb guvernandiks Crawleyde juurde, kellel on suur loss. Peagi on Becky nii lossihärra kui tema lihtsameelse poja Rawdoni ümber sõrme mässinud, tema sära võimusesse langeb koguni tädi, kellelt on loota suurt pärandust. Kui lord ootamatult leseks jääb, palub ta otsekohe Becky kätt, kuid selgub, et väike kaval miss Sharp on juba abielus: ta on Rawdoni õnge võtnud ja sõlminud salajase abielu. Rebecca on kõike muud kui süütus ise, just seepärast on ta tüüpiline Edevuse laada tegelane. Rawdonist talle ei piisa, ta püüdleb kõrgemale. Becky rikub oma maine, ei lase end aga heidutada, võidab, kaotab ja kohtab ühel ilusal päeval taas koolikaaslast Ameliat. Amelia on abiellunud oma noorusarmastuse Osbornei’ga. Usaldava naisena suleb ta silmad naistekütiks osutunud mehe ringitõmbamiste ees. Kui Osborne Waterloo all surma saab, võib seda peaaegu pidada õiglaseks karistuseks, ja Amelial avaneb võimalus alustada uut elu, aga see truu hing armastab meest ka pärast tolle surma, ja Becky peab kosjasobitajaks hakkama, muidu lesk ei märkakski, et armastatud abikaasa kauane adjutant kapten Dobbin sobib talle hoopis paremini.
FJODOR DOSTOJEVSKI ( 1821 -1881) Sünd Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Isa oli sünge ja umbusklik , ema hella hingega ja tasane . Lapseea kultuurimuljed olid mitmekülgsed ja vasturääkivad. Kui nad vennaga pansioni saadeti, kujunesid D-l loomuse püsijooned – kinnisus ja lugemiskirg. Ema suri 1837, isa 1839, mille järel D närvivapustuse sai. See osutus langetõveks, mis vaevas teda elu lõpuni.
Teosed: „Vaesed inimesed“, „ Teisik “, „ Perenaine “, „Nõrk süda“, „Valged ööd“, „Kuritöö ja karistus “, „Idioot“
„Kuritöö ja karistus“ (1866) Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovitš Raskolnikov , kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab end seadusest ja madalamatest inimestest kõrgemaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve , helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta , kelle Raskolnikov samuti tapab . Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Oma tegu õigustab ta sellega, et kasutuid inimesi võib tappa – ka raha pärast. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani läbib küsimus, kas pidada kinnisideede ja paanikahäirete käes vaevlevat mõrtsukat mingeid motiive jälgivaks kurjategijaks või süüdimatuks vaimuhaigeks.