Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Gooti groteskid ja veesülitid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nad endast kujutavad ja milleks neid vaja oli?
Gooti groteskid ja veesülitid #1 Gooti groteskid ja veesülitid #2 Gooti groteskid ja veesülitid #3 Gooti groteskid ja veesülitid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sandra Silver Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Kaarma kirik

Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar ning hoone põhjaseinas paikneva külgportaali romaanipärane lehtdekoor annab tunnistust romaani stiili mõjule. Peamiselt naiste sissepääsuna mõeldud külgportaal paiknes põhjamaa katoliku kirikuis tavaliselt lõunaseinas, siin erandlikult põhjaseinas. Hiljem kinni müüritud portaalil on omapärane kolmikkaarekujuline ava. Teravkaarne peaportaal lääneküljel on aga iseloomulik juba gooti stiilile. Kooriruumi idaseina kaunistab Eestis haruldane kolmikaken, mis oli üks tsistertslaste arhitektuuri lemmikmotiive. Ainulaadsena Eestis kulges kooriosas välisseinal räästakarniisi all lai maalitud punase - sinisevärviline ornamentaalne friis, mis on osaliselt säilinud hiljem teise korruse saanud käärkambri katuse varjus. Algsed võlvid on säilinud ainult käärkambris ja kooris. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem.

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

9-10 saj. Kiriku üldine langus, mõisted, kronoloogia, kokkuvõte

9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku

Ajalugu
thumbnail
11
odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool ­ 15. saj) Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi. Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda (1337-1453).

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Merovingid,karolingid, romaani, gooti

11. Kuningas riietus maani ulatuvasse purpurrüüsse. Naised kandsid salle, kuna kristlik komme keelas keha näitamist. Suursugused inimesed kandsid erksaid toone, talupoegade riietus oli must ja hall. ROMAANI KUNST 1. keskaja esimene ühtne stiil oli romaani stiil. 2. see valitses 10-12 saj eelkõige itaalias, prantsusmaal, saksamaal ja inglismaal 3. lähtus kohalikest traditsioonidest ja tähtis koht oli ka idamaistel mõjudel. 4. Gooti stiilil oli juhtiv osa romaani kunstis. 5. sakraalarhidetkuur ­ tähistab usukultusliku otstarbega hooneid ( templid, kirikud, kabelid) , profaanarhitektuur ­ ilmaliku otstarbega arhitektuur. 6. Kõige suuremad ehitusmeistrid olid mungad. 7. iseloomulikumaks välistunnuseks olid suhteliselt väiksed aknad, paksud kivimüürid. Kirik oli võrdlemisi madal. 8. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti mittevõrdsate haardega. 9. kasutati silindervõlve. 10

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

Renessanss - trükikunst, seos gootikaga

oli astroloogia taaselustunud 12 saj-ks ja muutus peagi nii mõjukaks, et seda sallis ka kirik. Planeedid ja tähtkujud kandsid paganlikke nimesid ja katsed asendada need kristlike alternatiividega ei õnnestunud. Üldiselt usuti, et nad ilmutavad jumala tahet ja nii lepitati astroloogia, astronoomia ja kristlik teoloogia. Sodiaagimärgid esinevad ka renessansskunstis. Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse renessansiga tärkasid juba keskajal. Gooti kunstnikud ei teadnud, et nad on gooti või keskaja kunstnikud. Renessansi kunstnikud olid aga oma erinevusest hästi teadlikud. Kogu klassikalise kunsti "taassünni" idee koos keskajaga oli suuresti müüt, mida levitasid 14 saj lõpus, 15 saj alguses Itaalia klassika õpetlased ­ humanistid. Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suurimad saavutused jäävad siiski kirikuehitusse. Arhitektuuris

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Gooti stiilis kirik

Püha Jakobi kirik Teiste Saaremaa keskaegsete kirikute kõrval kipub Püha kirik kahe silma vahele jääma. Kirjanduses mainitakse teda tavaliselt ainult möödaminnes. Põhjuseks pole siiski kiriku vähene kunstiväärtus, vaid see, et pärast suurt tulekahju Liivi sõja ajal on kirikut hiljem tugevasti krohvitud ning tema ehituslugu on uurijate eest palju varjatum kui teistel Saaremaa kirikutel. Siiski on just Püha kirikus huvitav jälgida ehituslikku mõtte ja kavade muutumist aegade jooksul. Sarnaselt Kaarma kirikuga ja ilmselt selle otsesel eeskujul on Pühaski püstitatud esmalt käärkamber. Järgnevalt ehitati kooriruum ja kavandati ka pikihoone, mis praegusega võrreldes pidi tulema veidi kitsam. Sokli profiili muutmine näitab, et koori ehitas juba teine meister. Võimalik, et esialgu tuli kogudusel leppida ajutise puuehitisega. Kivist pikihoone koos konsoolitorniga lääneviilul (seda meenutavad säilmed praegusest tornist) on ehitatud koorist mõnevõrra hiljem. Nähta

Kunstiajalugu
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud

Kirjandus



Lisainfo

Paar tähelepanuta jäänud trükiviga + loogiline uurimus ja faktide selgitus. Mõni pilt ka.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun