HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM (0)

HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM | KONTROLLTÖÖ XII klass.
1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused.
Sarnasused: 1)Teemade rohkus. 2)meloodilised teemad, viisid. 3) sarnased žanrid
Erinevused: 1)Romantikutel soolohääl + klaver (nt Shumann ja Schubert) Hilisromantikutel aga soololaul +orkester (nt Mahler )
2)Hilisromantikutel orkester paisutatud (nt Mahleri 170 inimest orkestris)
3)Hilisromantikutel teoste mastaabid suuremad, kestvus 1-1.5h.
4)Hilisromantikutel puuduvad ranged vormiskeemid. (Nt Mahleri 8 sümfoonias on 2 osa, tema 2 sümfoonias on aga 5 osa.)
5)Hilisromantikutel oli teoste aluseks tihti filosoofiline mõte või idee. Nt(Mahleri 8 sümfoonia 1 osa “Tulelooja vaim” - vaimulik tekst ning sama sümf . 2 osa põhineb Göte Fausti ainetel.)
2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut?
Ta sai ise oma teoseid juhatada ja katsetada, kuidas need kõlavad ja tunnetas tervikut väga hästi ja sai paremini sellepärast oma teoseid luua.
3. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti.
Kuna oli ise ka dirigent ss valdas orkestrit filigraanselt ning ei teinud kellelegi liiga (keegi ei mattunud orkestri alla, kõik oli TIMM). Sai oma palasid orkestri peal proovida ning täiendada. Mahleri 2, 3, 8 sümfooniad oolid kirjutatud solistidele ja koorile - oluline see, et tõi palju vokaali teostesse sisse. Kasutas filosoofilisi ideid: Mahleri 8 sümfoonia 1 osa “Tulelooja vaim” - vaimulik tekst ning sama sümf. 2 osa põhineb Göte Fausti ainetel.
4. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud?
Kirjutas erinevaid teoseid samal ajal ja siis kasutas neis samasuguseid teemasid ja samu viisijuppe
5. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab?
Beethoveniga: Mõlemad kirjutasid väga SUURI teoseid ning üle 9 ei kirjutanud. (Mahler ei nimetanud oma 9ndat sümfooniat sümfooniaks sest kartis ning Beethoven suri 10ndat sümfooniat kirjutades) Mõlemad kasutasid 9ndas sümfoonias vokaali.
Brahmsiga: Mõlemate teosed kammerlikud. Sarnased just ülesehituselt ja vormilt. (Nt 4 sümfoonia)
6. Mille poolest on kantaat-sümfoonial „Laul maast“ Mahleri loomingus eriline koht?
kirjutas selle 4 aastat enne oma surma, see oli tema viimane lõpetatud teos, teose kirjutas koorile, orkestrile ja solistile. ei pannud ebausu tõttu sellele nimeks 9.sümfoonia, sest mitmed heliloojad on surnud 9.sümfoonia kirjutamise ajal või pärast seda. (Nt Beethoven)Antisemiitlus (juudivastasus) pani ta Euroopast Ameerikasse lahuma. Kirjutamise ajal suri ta tütar ning paar kuud pärast seda sai teada, et on haige (südamehaigus) ja enam terveks ei saa. Põhineb Hiina poeetide 8.sajandi luulel, mis kõneleb inimelude kaduvusest maailmas.
7. Milliste žanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes žanrites.
Sümfoonilised poeemid - aluseks kirjandusteosed, nt “Don Juan ” ja “Till eulenspiegel”.
Ooperid: “ Salome ” - aluseks vana testament ning veel nt: “Elektra”, “Roosikavaler”, “Nahkhiir”
+mõned instrumentaalkontsertid.
8. Selgita mõistet „programmiline sümfonism“. Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles žanris.
sama, mis sümfooniline poeem vist ? nt straussi sümfooniline poeem don juan, mahleri sümf nr2
Aluseks kirjanduslikud teosed, hilisromantikutel filosoofiline mõte, tihti sügav.
9. Tõesta ooperite „Salome“ ja „Elektra“ põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja.
Ta astus “Salomega” kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: “Salome” sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. “Elektra” orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad . Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel.
10. Milliseid ühisjooni leiad Straussi ja Mahleri elus ning loomingus.
Mõlemad olid elu lõpuni dirigendid, mõlemad kandsid ette oma enda loodud teoseid.
Mahler oli juut ning Strauss toetas juute - usun, et see ühedas kuidagi ka nende loomingut.
1. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile?
Vene kirjandus Rückert, Dostojevski, Göte Faust, vaimulikud tekstid.
2. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT.
Sai alguse Prantsusmaalt. Antakse edasi hetke emotsioone harmoonia , mitte meloodia abil. Suurendatud kolmkõla - ülemine noot pool tooni kõrgem. Huvitavad matemaatilised konseptsioonid (jah just nii). Kuna prantslaste käes olid järgmised alad: Alžeeria, pool Araabiast, Laos, Kambodža, Vietnam. Nende maade eksootiline kõla oli inspiratsiooniks ja andis hoogu impressionismi levikule ja tekkele. Inspireeris ka bluusilaad ning kasutati helikobaraid ehk klastreid.
3. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusika teos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon?
Kunstiteos: Monet - “Päikesetõus”, muusikaline teos: Debussy - “Fauni pärastlõuna”. Ühisjoon: Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavale värvikasutusele,
4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni.
tämbridramaturgia, uued huvitavad kõlad ja pillikooslused , vastandab erinevaid helisid . Kasutas kvart-kvinti nt: “Uppunud Katedraal”
5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides?
Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid neil pole seost kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised , vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee. Sai inspiratsiooni ragtime stiilist näiteks teose “Nuku Cakewalk” puhul.
6. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid.
kiindumus hispaania kultuuri ja muusikasse. Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro".
7. Too näiteid Raveli muusikast, kus üks ja sama muusikaline materjal seob omavahel erinevaid muusikažanre.
Erinevaid muusika žanre klaver - orkester - ballett on tihti ühendatud sel kombel, et teose algidee on kirja pandud klaveriredaktsioonis, mis võib hiljem kasvada nii orkestriseadeks kui ka lavamuusikaks.
8. Milles seisneb „Boolero“ ainulaadsus?
Ideelt on see teos maailmaliteratuuris ainulaadne : ühele ainsale teemale on kirjutatud 18 sümfoonilist variatsiooni. Teose meloodia, harmoonia ja rütm jäävad teose algusest lõpuni muutumatuks
9. Nimeta Raveli tähtsamaid lavateoseid.
Orkestrivariatsioon - “Bólero”, Ballett - “Daphnis ja Chloe”, ooper - “Hispaania tund”, ooper - “Laps ja võlumaailm”
10. Too välja Debussy ja Raveli helikeele peamised erinevused.
Debussy eelistas värviküllast kõla, Ravel aga konkreetset ja selget meloodiat. Ravel pööras erilist tähelepanu rütmile ja kasutas hispaania rahvusrütme. Ravel otsis värve ja üritas nendega mängida. Debussy on pigem maalija. Ravel on graafik .