................................................................. 40 6.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL ............................................................................. 40 6.3. LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER ............................................................................................. 42 6.4. KASUMI MAKSIMEERIMINE PIKAL PERIOODIL ........................................................................... 43 7. MONOPOL JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE .................................................................... 44 7.1. MONOPOLI OLEMUS ................................................................................................................ 44 7.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE ..................................................................................................... 45 7.3. EFEKTIIVSUS TÄIELIKU JA MITTETÄIELIKU KONKURENTSI KORRAL ...........................
2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10
.. 7) uued maksud nt habememaks, pearahamaks 8) kiriku allutamine riigile 9) uus ajaarvamine Kristuse sünnist · Kapitalism majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine · Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspool oma piire. Emamaast väljapoole jäänud alasid nimetatakse kolooniateks · Monopol on majanduslik seisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopolil puudub konkurents, mistõttu saab ta oma toote või teenuse eest küsida kõrget hinda · Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, mille korral kolitakse maalt linna. Uusajal tähendati selle all seda, et tööstuse areng tõi kaasa uued töökohad, mis asusid linnas ning inimsed kolisid linnadesse, et saada tööd. Kes
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
· Ei ole kahjuks kõik inimesed nii ausad, kui tahaks. Vahel ärimehed petavad oma ärikaaslasi ja varjavad tegelikku finantsolukorda. Et niisugust ebameeldivust vältida, on vaja kindlasti tegemist teha ainult selle inimesega, keda sa 100% usaldad. Siis vaatame mis probleeme võib kaasneda tarbijatel ühingute ühinemisega: · Kui suured ettevõtted ühinevad, siis turul võib tekkida monopol. Selle tagajärjel hinnad võivad tunduvalt tõusta. Et kaitsta tarbijaid, on olemas konkurentsiamet, mis teostab kontroll monopolide üle · Tarbijad võivad ka kannatada tarneaja pikendamise ja klienditeeninduse halvenemise tõttu. Ühingute ühinemise ajal kõik protsessid toimuvad aeglasemalt, kui tavaliselt. Et leevendada seda probleemi, on vaja enne ühinemist kirjutada üksikasjaliku ühinemise plaani ja läbi vaadata võimalikke
Majanduse referaat Eesti tööstus Koostas: Sven Meltsas Juhendas: Leida Kurg Avinurme 2009 Toiduainete tööstus. Toiduainete tööstuse toodang, mis moodustab 2030% kogu tööstuse müügimahust, vähenes aastatel 19951999 (välja arvatud 1997). Aastal 2000 algas toodangumahtude tõus tänu sise- ja välisnõudluse suurenemisele, millele omakorda on kaasa aidanud toodangu kvaliteedi paranemine ja sortimendi laienemine. 2000. aasta keskel kehtima hakanud soodsamad kaubandustingimused Euroopa Liiduga suurendasid näiteks piimatoodete osas ekspordivõimalusi ning sellest tulenevalt ka müügihindu. Lihatööstuses on müügivõimalusi olenevalt lihaliigist negatiivses või positiivses suunas mõjutanud vi...
) 44. Makroökonoomika – uurib majanduse kui terviku käitumist. ( kogunõudlus, kogutoodang, üldine hinnatase, inflatsioon, tööpuudus, rahaturg, intressimäärad) SPK, RPK, INFLATSIOON, TÖÖPUUDUS. 45. Miinimumpalk – töötasu alammäär, 430eurot. 46. Missioon – organisatsiooni tegevuse eesmärgid, alus mis on määratud nende arengukavas, koostöös visiooniga. 47. Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse saavutada mingiks ajaks. Sihtpärane tegevus. 48. Monopol – majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub vaid üks müüja. Puudub konkurets selle toote osas, puuduvad asendustooted. 49. Nõudlus – Kauba või teenuse kogus, mida tarbijad suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 50. Pakkumine – võrdeline seos, hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel. 51. Palk – rahatasu tehtud töö eest. 52. Pankrot – maksejõuetus, kohtumäärusega väljakuulutatud. 53
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni. 4 omadust: kõik määrab turg, hinna kujundab turg, väga lai kaupade ja teenuste valik, mitmed omandivormid · Käsumajandus- Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõike majanduse seostuvat. Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüste...
on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus Turumajandus o Adam Smith: kui kuskil on huvi, ilmub ka pakkuja o Inimese tegevust juhib turumajandus e ,,nähtamatu käsi" o Heaolu ei sõltu asjaosaliste headusest o Monopol ainupakkuja valitseb turgu Käsumajandus e plaanimajandus o Otsustab riik, mitte turg (hinnad ja vajadused) o Riik kontrollib ressursse o Tekib defitsiit, kuna turgu ei kontrolli mitte vajadus vaid plaan o Nomenklatuur partei eliit 1.3. Majanduse põhinäitajad ja tsüklilisus Makromajandus riigi majandus tervikuna Mikromajandus vaadeldakse ühte majandusharu SKP/GDP sisemajanduse koguprodukt (ingl. Gross Domestic Product)
kultuure ja rahvaid üleüldiselt suuremas pildis. See paneks meid kui üleüldine maailmarahvas mõtlema kaugema tuleviku peale. Meil oleks suurem võimalus kui kunagi varem töötada koos tähtsamatel teemadel ja võtta vastutus tuleviku üle. On ka mitmeid negatiivseid efekte kultuurilisel globalisatsioonil. Paljud kohalikud firmad ja ettevõted võivad kalduda vaatepildist ära ja suuremate ettevõtete tõttu isegi pankrotti minna. Võib vägagi kergelt tekkida ühe suur firma monopol, kus ongi ainult näiteks üks suur kiirtoidukett levinud üle terve maa nagu näiteks McDonalds. McDonaldsi põhimõte on see, et toit tehakse kiiresti ja odavalt, peamiseks põhimõtteks ongi see, et see on tavainimesele kättesaadav iga päev. Selle tõttu võib traditsiooniline toit tunduda kallis ja ebavajalik, mis põhjustab selle toidukoha sulgemist halvimal juhul. Teiseks on selgelt näha, et suurfirmad on näidanud oma
hind Reaalne Samaväärsuskõver sissetulek iseloomustab kahe toote mõõdetuna kombinatsioone mis annavad kaubas y tarbijale võrdse kasulikkuse Konkurents - Täielik konkurents turul on palju müüjaid ja kaup on ühetaoline - Monopol kogu turg on ühe ettevõtte käes - Monopolistlik konkurents - Oligopol Raha - Turul olevat raha hulka nimetama raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib raha pakkumist riigis keskpank. Keskpanga poliitikat raha pakkumise reguleerimisel nimetame rahapoliitikaks o C = sularaha ringluses o M1 (raha agregaat) = sularaha ringluses + nõudehoidised
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, a...
Berliini müüri langemine. Poolas, Ungaris ja NSVLis alanud muudatused jõudsid Ida-Saksamaale väikese hilinemisega. 9.11.1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eralduste ja külma sõja sümbolist läbi.Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt, mistõttu kümned tuhanded inimesed pääsesid Lääne-Berliini.Sellele jär- gnes läbimurre poliitilisel areenil:opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Saksamaa taasühinemine. Berliini müüri langemisega varises kokku kommunistlik süsteem Ida- Saksamaa, kohe likvideeriti üheparteisüsteem ning kuulutati välja vabad valimised. Esimesed valimised võitsid Saksamaa kiiret üheninemist pooldav Saksamaa Liit. Endised kommunistid said rängalt lüüa.Kasutusele võeti liitvabariigi rahaühik - Saksa mark.Saksamaa ühinemine osutus siiski
Täiendava tarbija lisamine ei tähenda tootjale lisakulutusi. Poolavalik kaup – kui eksisteerib ainult mittevälistatavus või konkurentsitus. Nt teater. On võimalik tarbijaid välistada, kui ei lisandu märkimisväärseid kulutusi ühe tarbija lisandumisel. Era kaup – avalikult pakutava erakauba tarbimise normeerimismeetodid on hind, toota võrdne kogus kaupu kõigile (haridus nt), järjekorras olek, valla toetus. 10. Turutõrge? Klassikaline turutõrge on monopol. Turutõrge ehk turuhäire on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Turutõrgete liigitus: konkurentsitõrge, üldkasutatavad hüvised, välismõjud, puuduliku turud (kindlustusturud, kapitaliturud), infotõrked, tööpuudus, inflatsoon ja tasakaalutus. 11. Klassikalised eelarveprintsiibid? Avalikkuse printsiip – kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik;
linnakirjandus ning samuti ka vaimulik kirjandus. Linnakirjanduse kõrval arenes välja vaimulik kirjandus, mis oli keskajal vägagi populaarne ning mõjutas suuresti selle aja kultuuri. Hilisemal ajal ei peetud vaimuliku kirjandust enam nii tähtsaks kui seda tehti keskajal. Varasel keskajal oli õigus enda kirjandus luua vaid haritud ning ladina keelt oskaval inimesel, seetõttu oli ka kirjandus ladina keelne. 12.-13. sajandini kuulus koolihariduse monopol vaimulikele, nemad olid need, kes harisid nii ennast kui ka teisi suursuguseid inimesi. Harva sai hariduse mõni rahatu inimene, kuid oli ka erandeid. Nende haridus ei sisaldanud mitte ainult religioonssust ja jumalikust vaid käsitleti ka erinevaid eluks vajalike teadmisi. Vaimulik oli ennekõike inimene, kes oli pühendanud ennast jumalale. Vaimulike alla kuulusid nii paavstid, preestrid kui ka kirikuõpetajad, et vaimulikuks saada pidi tahtja saama pühitsuse või õnnistuse
Enesemääramise õigus rahvuslikku kuuluvust tundva grupi luba rajada riik ja valida selle valitsemisvorm Antisemitism vaenulikkus juutide vastu tulenevalt nende religioonist, kultuurist ja rahvusest Liberalism poliitiline suund, mis tähtsustab isikuvabadust Konservatism poliitiline suund, mis väärtustab ajaloost üle võetud seadusi ja traditsioone ning mis ei poolda liiga kergekäelisi riigikorralduse muutusi Monopol seisund majanduses, kus ainult üks müüja pakub mingit teenust või toodet Kapitali väljavedu vara, millest saab tulu, ära viimine riigist Protektsionistlik kaubanduspoliitika majanduse vorm, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest neile limiitide kehtestamise, kõrge tollimaksu kehtestamise ja piiravate kvootidega Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada
jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16. PIIRKULUD (marginal cost, MC) Piirkulu on iga täiendava toodetava ühikuga kaasnev täiendav kulu. 17. TURUTÜÜBID Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol, monopol, oligopol, ja monopoolne konkurents. 18. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist Kasumi kujunemisel on seega samavõrd oluline firma tulude pool. Tulu saab firma hüvise müügist. Tulud sõltuvad nõudlusest ja sellest, kui palju firmal on selle nõudluse rahuldamisel konkurente, ehk milline on selle turu struktuur, kus firma oma toodetud hüvist müüb 19. Kasumi kujunemine Firma kujundab oma tootmismahu selliselt, et tema kasum vaadeldaval ajaperioodil oleks maksimaalne
äriettevõtete ebaseaduslikku kokkulepet nende poolt monopoolses turuvaldamise olukorras osavõtjatepoolse kokkuleppe tulemusena kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites. Selle kokkuleppega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda ettevõtjat eesmärgiga ta turult välja tõrjuda, samuti kokkumängud hankemenetluses, millega saavutatakse sisuliselt monopol. 5. KOLLEKTIIVLEPING Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad.
selliseks tootmismahuks 500 000 ühikut. Hind oleks 50 eurot. b) Leia piirtulu. Missugune on piirtulu võrreldes hinnaga. Selgita! Piirtulu langeb kiiremini kui hind. Langeva nõudluskõvera korral peab ettevõtja hinda alandama, et suurendada läbimüüdavat kogust. Sellisel juhul müüakse aga ka need varasemad ühikud nüüd madalama hinnaga. Tulemusena langeb piirtulu kiiremini kui hind. Seega, piirtulu on hinnast madalam, sest täiendava ühiku müümiseks peab monopol hinda alandama. Läbimüügi suurenemine suurendab ettevõtte tulemit hinnaga võrdses mahus, ent sellega kaasneb ka hinna langusese tagajärjel tulemi vähenemine seni kõrgema hinnaga müüdud kaupadelt. 7 c) Kanna joonisele piirtulu, piirkulu ja nõudmise kõverad. Missuguse koguse juures piirtulu ja piirkulu kõverad lõikuvad. Mida see tähendab?
Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID Erinevates tootmisharudes on väga erinev hulk ettevõtteid mõnes on väga palju, teises aga võib-olla üks. Ostjate ja müüjate arv turul määrab ära turu struktuuri. Neid on neli: 1. täiuslik konkurents 2. täiuslik monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Esimesed 2 on turustruktuuri piirjuhtumid, mida tegelikus elus peaaegu ei esine, aga neid käsitletakse selleks, et paremini mõista vahepealseid struktuure. KILE TÄIUSLIK väga palju sarnased ei saa hinda KONKURENTS müüjaid tooted kehtestada ega mõjutada MONOPOLISTLIK palju erinevad võimalus natuke
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus ...
Majanduse eksam MIKROÖKONOOMIKA RESSURSSIDE TÄIENDAMINE: Mida teha ressursside paremaks kasutamisega? Mida teha parem tulemuse saavutamiseks?Millised võimalused on maa-ja loodusressuresside täiendamiseks, tööjõu täiendamiseks, kapitali, ettevõtlikkuse täiendamiseks? NÕUDLUS JA PAKKUMINE: Graafiline kujutamine- Mis juhtus siis kui nõudlus, hind, nõutav kogus, kauba pakkumine muutub? Nõudlus ja pakkumine on seos hinna ja nõutava või pakutava koguse vahel..kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida te...
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärand...
kindlustada laste eest hoolitsemist ning julgustada pikaajalisi suhteid lühiajaliste seksuaalsuhete asemel. Nõndasama jäi kõlama autori arvamus sõprusest, mille ivaks on tema arvates võrdsus. Macfarlane jaoks on sõprus miski, mis peab tuginema meeldimisel, huvidel, jagatud tunnetel ja mõtetel. Oluline on ka Macfarlane poolt välja toodud definitsioon riigile. Autor leiab, et riik on organisatsioon, millel on vägivalla kasutamise monopol. Vägivald teiste riikide vastu ehk sõda ja vägivald kodanike vastu, mis on pigem vaimne. Huvitav oli lugeda, kuidas autor jaotab sõja kaheks, „külm sõda“ ehk passiivne, mis tähendab peamiselt ähvardusi ja vastuähvardusi ning „kuum sõda“ ehk aktiivne sõda koos füüsilise vägivallaga. Macfarlane tõi välja mõiste “kurjuse telg,“ mis tema seletuste kohaselt on maailm, seotud kristluse ja islamiga
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõigu...
mõned ettevõtted, vähemalt mõningal määral (olenevalt toote diferentseeritusest ja ettevõtte suurusest) saavad oma tegevusega kauba hinda mõjutada. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad esmajoones monopolistlikku konkurentsi ja oligopoolseid turustruktuure. Enamus ettevõtteid tegutsebki reaalseid turgusid silmas pidades mittetäieliku konkurentsi tingimustes. Täielik konkurentsi puudumine e monopol on turusituatsioon, kus turul müüb vastavat toodangut ainult üks ettevõte ja kujundab tootele hinna sõltumatult teistest. Monopol on turustruktuur, kus kaubal on ainult üks tootja või müüja, kus müüakse unikaalset toodet, millel puuduvad täielikult asenduskaubad, monopol on hinnategija, turule sisenemise ja sealt väljumise barjäärid on väga kõrged (turukaitsetõkked takistavad konkurentide turule tulekut). Hinnakujundaja
Ülemaailmne majanduskriis - Eesti aastatel 1929-1933. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed & mõju põllumajandusele. Eellugu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused. Suur majanduskriis maailmas sai alguse põllumajanduses tekkinud olukorrast. Maad, mis tootsid enim vilja (USA, Kanada, Austraalia, Argentina) said väga head saaki ja põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. USAs üritati hindu üleval hoida, ostes farmeritelt kokku nende toodangut. 1929. a. lisandus maailmaturule veel suures koguses Kanada vilja. Euroopa riigid kaitsesid oma põllumeeste huve ja hakkasid rakendama tollitõkkeid. 1929. a. oktoobris toimus New Yorgi bösil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis e. suur depressioon, mis kestis 1929-1934. Selle põhjused: Ületootmine põllumajanduses vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Aktsiahindade järsk kukkumine New Yorgi b...
Ühiskonnaõpetus KORDAMISKÜSIMUSED; MAJANDUS 1. Arutle erinevate majandussüsteemide üle, iseloomusta. Plaanimajandus on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Selles riigis, kus on plaanimajandus, on erafirmasid vähe ja kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Näiteks Nõukogude ajal oli Eestis plaanimajandus. Riik pani kõigele hinna. Mul on vanaema juures palju raamatuid, kus on taga mitu rubla või kopikat üks või teine raamat maksab. Negatiivsed küljed: Erafirmasid on vähe ja riigifirmasid palju. Riik määrab koguse ja kauba. Need on negatiivsed küljed, sest kui on palju riigifirmasid ning kauba ja selle koguse määrab riik, siis on ainult ühesugune kaup. Ei ole, mille vahel valida ja inimesi ei arenda see ka, sest nad ei saa luua ise firmasid ja neid juhtida. See ...
*majanduspliitika peamine eesmärk on Keynesi arust täistööhõive-Friedmani arust isereguleerivad hinnad. *majandustsükleid põhjustavad Keynesi arust tarbimise ja investeerimise kõikumised- Friedmani arust aga rahamassi kasvutempo kõikumine. *investeeringute kasvu tagav Keynesi arust intressimäärade reguleerimine-Friedmani arust aga rahamassi kasv. Turu puudulikkuse kolm aspekti Turu puudulikkus- Turu piiratud toimimine ühiskonna seisukohalt 3 Aspekti: Turukonkurentsi ebatäiuslikus- monopol, oligopol Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud- olukord, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumata Ühishüviste ebapiisav pakkumine turul- kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahenduseta nimetatakse ühishüviseks Erasektori ja riigi suhted ühiskonna sektorid ei ekisteeri isoleeritult, vaid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb
Etioopia on näidanud kiiresti kasvavat majandust SKTst ja see oli kõige kiiremini kasvav ülalpeetava Aafrika riik aastatel 2007 ja 2008. Alates 1991, Etioopia on üritatud parandada majandust. Linna-ja maapiirkondade vaesus on jätkuvalt probleem riigis. Ajalooliselt on Etioopia feodaalse majanduse struktuuriga. Aga Etioopial on suur potentsiaal ja see on üks kõige viljakam riik.Telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks on jäetud riiki monopol. Etioopia põhiseadus määratleb õiguse omada maad kuuluvaks üksnes "riik ja rahvas", kuid kodanikud võivad ainult rendilepingu maa (kuni 99 aastat). Rentides maa kuni kakskümmend aastat on lubatud ja see peaks tagama, et maa läheb kõige tootlikumale kasutajale. Põllumajandus moodustab peaaegu 41 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), 80 protsenti ekspordist ja 80 protsenti tööjõust. Mitmed muud majanduslikud tegevused sõltuvad
Finantskulu - Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. • Kajastuvad riigi ja ettevõtte arvepidamises • Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turulvabalt kaubeldavad. – Loobumis- ja finantskulu vahe: varikulu 2. Transporditeenuste turg (loeng 3) a. Turguvalitsevat seisundit omav ettevõtja, sh loomulik monopol Turgu valitsevat seisundit omab ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest [müügitulust]. b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest
Tööstuslik pööre Tööstuslik revolutsioon 18.sajandi teine pool ja 19.sajand tõid kaasa suure murrangu, mis muutis ühiskonda ja eluolu. Tekkis tööstuslik tootmine. Uued masinad-kiire tootmine. Nõuti tööjõudu ja toorainet, transport sundis aga veel odavamalt ja rohkem tootma. Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks. Revolutsioon algab Inglismaalt 18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu A...
kohaga, mis jumala püha maa. Näiteks Palestiina omastati Jahvele. Tõeliste lokaaljumalate tekkimine annavad kohalikule ühendusele tähenduslikkuse. Oma erilised jumalused või pühakud olid peale poliitiliste ühenduste olemas ka kutsealastel organisatsioonidel . Kaupmeeste ja käsitööliste jumalad ning pühakud annavad tunnistust progresseeruvast kutsealasest jaotusest. Mõnel jumalal on suuremad võimalused saavutada juhtpositsioon Panteonis või lõpuks endale jumalikkuse monopol vallutada. Rangelt monoteistlikud on tegelikult ainult judaism ja islam. Hinduismis ja kristluses valitseb asjaolu, et ranget monoteismi eksitab usuline huvi, milleks on lunastus jumala inimeseks saamise kaudu. Seal kus on olemas poliitiline lokaaljumal ,läheb juhtpositsioon tema kätte. Esijumala kujunemisel mängivad kaasa puht ratsionaalsed kaalutlused, milleks on valitsevad eeskirjad ja usulised riitused. Esimeseks jumaluseks on võimalik tõusta jumalustel kelle
institutsiooni, mille kaudu suhtlevad omavahel ning kus vahetavad netomüük nende poolt teistele sektoritele ning residentide neto-otseostud vastastikku kaupu-teenuseid ostjad (st tarbijad ehk nõudjad) ja müüjad teistes riikides. Kapitali kogumahutus bruto-kapitalimahutused (st tootjad ehk pakkujad). Turu ehk konkurentsi vormid on: täielik põhivarasse pluss laoiive arvestusperioodi jooksul. Laoiive on vahe konkurents; monopolistlik konkurents; oligopol; monopol. Kasulikkus varudesse lisandunud ja sealt eemaldatud kaupade väärtuse vahel on tarbimisest saadav rahulolu. Piirkasulikkus on rahulolu juurdekasv arvestusperioodi jooksul. Varudesse arvestatakse kõik kaubad (toore, antud hüvise täiendava ühiku tarbimisest. Kardinaalse kasulikkuse pooltooted, lõpetamata toodang, valmistoodang), mida ei ole arvestatud teooria kohaselt on tarbija rahulolu maksimaalne, kui piirkasulikkus kapitalimahutustena
(põllumajandus) (hinnavõtjad) puudub (hind madal), ülevaade Monopolistliku konkur.turg palju Sisenemisbarjäärideta eristatud 1 ettevõte ei mõjuta teist Oligopol mõned- igaühel Sisenemisbarjäärid sarnased ja kontroll olemas. iga osa suur osa eristatud mõjutab Monopol Sisenemisbarjäärid Kindel, olemas kontroll (ühistransp), ÜKS eristatud seaduslik kaitse-patent, 4. Muud ettevõtluse vormid- nt mittetulundusettevõte nt koolid, kirikud- eesmärk ei ole kasum. kooperatiiv, munitsipaalettevõte
Riigi toimimisviiside muutus: vähem eluaegseid ametikohti, kogukondadele suurema rolli andmine, samas suur valitsus säilib. Teatud majandusvaldkondade mõjutamise lootuse vähenemine, ent teatud valdkondades tegevuse lisandumine. UUS VALITSEMISMUDEL:GOVERNANCE Goverment vs governance(valitsemine vs valitsetus). Valitsemine, st antud poliitilise koosluse jaoks siduvate ja tõhusate kollektiivsete otsuste tegemine, on üha vähem riigi ja tema ametkondade monopol ning üha enam riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega, kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid. (läbirääkimisi sotsiaalsete partneritega) Governance ei tähenda riigi lõppu või taandumist, vaid teisenemist ja kohandamist ühiskonnaga,milles riik toimib. Eelkäijaks korporatiivne valitsemiskorraldus. Governancei tõusu tegurid : Valitsuse ülekoormus heaolu teenust epakkumisel ja üldsuse tõrksus nende rahastamisel
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid)
volitused. Kehtestati üheparteisüsteem. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk Füürer. · Demokraatlike vabaduste kaotamine, majandus riigi kontrolli alla. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine.Algas juutide tagakiusamine piirati majanduslikke, poliitilisi ja kodanikuõigusi, paljud juudid sunniti Saksamaalt põgenema. 8. Sõjakommunismi ja NEP-i poliitika võrdlus Venemaal. · Sõjakommunismipoliitika : kehtestati vilja monopol, keelati erakaubandus, seati sisse toiduainete andmise kohustus, kehtestati üldine töökohustus, tööstus allutati keskvõimule. · NEP-is asendati toiduainete riigile andmise kohustus kindla suurusega maksuga, mille asumisel võis talupoeg ülejäänud toodangu turule viia. Rahareform taastas raha väärtuse, eraettevõtlus sai loa tegutsemiseks. 9. Eesti kahe sõja vahel · Areng oli sarnane kogu Läänemaailmaga
Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan...
tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad on jõudnud turule tullavõi mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimalust vähendada ning mõned firmad on harust lahkunud. 14. Nimeta kõik turustruktuurid ja kirjelda igat ühte neist. Täielik konkurents on turul olev olukord, kus on palju tootjaid ja kõik toodavad täpselt sama asja ja ükski tootja ei saa turuhinda mõjutada, turule saab siseneda sama tootega ükstaspuha kes, kuigi reaalsuses on see ikkagi keeruline. Monopol on turul olev firma, kes toodab kogu turul oleva toodangu ise ja seega määrab ka hinna. Monopolistlik konkurents on mittetäielik konkurentsi turu struktuur, kus on palju firmasid, kes müüvad diferentseeritud kaupa(kaup mis ei ole päris sama, mida toodavad teised firmad, erineb natuke nt. seebid) Oligopol on üks levinud turu struktuur arenenud turumajandustes.Turul on väike arv firmasid, kes sõltuvad üksteisest vastastikku. 15
ja koguni Rooma impeeriumi aegse hiilgus taassündi. Kuna lubas kõigile kõike, muutus ta väga populaarseks rahva seas. 3. Mussolini sisepoliitika- Kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Kõik ajalehed range tsensuuri all. Keelustatikõik poliitilised erakonnad. Ametiühingute asemele loodi ettevõtjaid ja töölisi ning teenistujaid ühendavaid korporatsioonid. Streigid keelustati. Kehtestati fasistliku parteri täielik monopol massiteabevahendite, kasvatuse, hariduse ja kultuuri valdkonnas. Endise poliitilise korra julges Mussolini lõplikult hävitada alles kriisiaastail. Ta andis fasistliku partei keskorganile seadusandliku võimu, lõi üheparteilise riigi. 4. Fasismi iseloomulikud jooned- *Taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. 5. Fasistide välispoliitika- 6. Itaalia ja Saksamaa suhted, lepingud- Saksamaa ja Itaalia koostöö tihendes 1930.a teisel poolel
konkureerida välismaiste tootjatega. 2)Monopoli eksisteerimisel,eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. 3)Monopoliks saab lugeda ainukest tootmisharus eksisteerivat tootjat(teenindajat) ainult siis, kui tal ei tule arvestada ka potensiaalsete konkurentidega. Seega võib öelda et turumajanduses,täielikke monopole praktiliselt ei eksisteeri. Kui turul on ainult üks pakkuja siis ta määrab turu hinna.Tarbijad otsustavad kui palju nad tahavad selle hinnaga osta.Kui monopol tunneb turu nõudlust siis võib ta sealt valida endale sobiva müügihinna.Tootluse seisukoha, konkurentsi puudus ei sunni tehnikaprogressi kiirendama mis puhul ettevõtte ei karda konkurentsi.Kui riik annab tootmise ainult ühele ettevõtjale,Konkurentsi mõjutav asukoht. TULUDEKLAREERIMINE tuludeklaratsioon oma tulude kohta tuleb esitada maksu- ja tolliametile hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31.märtsiks. Maksu- ja tolliameti
Eelnevalt on nad kokku leppinud, et nad ei kuluta üle 4000 euro 48. Mis on regressiivne maksumäär? Too näide mõne maksu kohta, mis võiks niimoodi toimida. Regressiivseteks maksudeks loetakse makse, mis on kõigile võrdsed, kuid moodustavad seega madalama sissetulekuga inimeste sissetulekust suurema protsendi kui kõrgema sissetulekuga inimeste sissetulekust, selle näiteks on käibemaks 49. Mis on monopol? Kuidas mõjutavad monopolid majandust? Too näide. Monopol on püsiv turuseisund, kus mingit teenust/toodet pakub ainult üks müüja, puudub konkurents. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge. Majandus on väga ühekülgne, hinnad on kõrged. Tarbijatel puudub valikuvõimalus, nad on sunnitud ostma ühe müüja käest. Näiteks Tallinna Vesi. 50. Miks ettevõtted vajavad kasumit?
Seega sel juhul suureneb kasum
tootmisvahu vähendamise korral. Siit järgneb, et kasum on maksimaalne just
selle koguse korral, mille juures MR ja MC on võrdsed.
34 Monopoolne turg. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised
seaduspärasused
Monopol on turu struktuud, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma.
Monopoolse turu korral puudub konkurents ja firma saab ise otsustada oma hüvise
hinna.
Nagu iga teine firma, maksimeerib monopol oma kasumi iha koguse korral mille
piirkulu võrdub piirtuluga (MR=MC). Ükskõik millise teise tootmismahu juures
oleks kasum väiksem sest MR>MC korral võiks kasumit suurendada, tootes või
muues suuremat kogust ja MR
hinnaga toota. · Koostöö, kokkumäng kokkulepe või turukorraldus, mille puhul ettevõtted piiravad oma toodangut, et selle läbi tõsta hindu ja teenida kasumit. · Monpolistlik konkurents ettevõtjatel on sarnased tooted, kuid mitte täpselt ühesugused, tooteid annab eristada. · Oligopol domineerivad üksikud suurfirmad, kus on konkurents väga tihe. Suurettevõtted toodavad suurema osa toodetest. Nt autod, kodumasinad. · Monopol ainult üks müüja, sarnased asenduskaubad puuduvad, turutõrked võimalikud rivaalid ei pääse turule, vabas turumajanduses monopolid puuduvad. · Loomulik monopol turg, kus toodang on nii suur, et tootmise koondamine ühe ettevõtte kätte, alandab hinna miinimumini. · Patent kuni 20ks aastaks toote eraomaniku õigused, kui keegi tahab sama toota, peab selle ostma. · Autoriõigus kehtib looja eluajal ja 50. aastat pärast tema surma.
Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet. KASUM = TULUD KULUD Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust: o Müüjate arv turul o Müüjata poolt pakutava kauba omapära o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt
-Tarbijate arv(mõju kogunõudlusele) -Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused Muutused nõudluses Väheneb kui -asenduskaupade hind langeb -kaaskauba hind tõuseb -sissetulek väheneb -rahvaarv väheneb Suureneb kui -Asenduskaupade hind tõuseb -Kaaskauba hind langeb -Sissetulek suureneb -Rahvaarv suureneb Asenduskaubad Kaubad, millega saab teist kaupa asendada.(õun vs pirn, buss vs rong) Riiklikult reguleeritav hind- kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda. Majandusmudel skeem, kus on ringlust püütud kajastada. Partnertehing on tehing, kus raha ei kasutata Hind on rahaline mõõde ja näitab mingi asja väärtust. Hinnamõju Ostujõid Nõudlus, mis on rahaga tagatud Väheneb isiklik väärtus- kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Kahanev piirkasulikkus- - kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine.
Turg on koht, kus toimub vabatahtlik vahetus. Erinevaid turustruktuure ehk konkurentsi liike eristatakse nelja tunnuse poolest: · firmade arv turul; · kontroll hinna üle; · toodete eristamine; · pääs turule. Nende tunnuste alusel võib eristada nelja turu- struktuuri ehk konkurentsi liiki: · täielik konkurents - hinnavõtja; · monopolistlik konkurents - hinnamääraja; · oligopol - hinnamääraja; · monopol - hinnamääraja. TÄIELIK KONKURENTS · Palju müüjaid. · Puudub kontroll hinna üle (N ja P). · Ühesugused tooted. · Turule on kerge pääseda. See on konkurentsi ideaalmudel. Kalandusel, põllumajandusel ja börsil on mitmeid täieliku konkurentsi tunnuseid (nisu, rukis, looma- liha, tursk, aktsiad, võlakirjad...). MONOPOLISTLIK KONKURENTS · Palju müüjaid.
· Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline) Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest: 1) täielik konkurents 2) mittetäelik konkurents: *hüviste turul monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol(turul vähe võimsaid firmasi, nt autotööstus). *tootmistegurite turul monopolistlik konkurents, monopson(suurfirma ostab teatud piirkonna tööjõu ära) ja oligopson(mitu suurfirmat tegutseva mingil ressursiturul). 2.2 NÕUDLUS JA SELLE MÕJURID Lk 30- 34 Nõudlusseadus ja nõudluskõver
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
