Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna mõisted/seletused (0)

3 HALB
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

ÜHISKOND
Ühiskonna sektorid - eraldatus ja läbipõimumine
1) Esimene ehk avalik sektor ( riigi- ja omavalitsusasutused)
2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted)
3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja –ühendused)
Pluralistlik ühiskond
Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid , omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid
Riigi tunnused
Riigi kolm põhitunnust- Territoorium (maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi ), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi)
Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad .
Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
Põhiseaduslikud institutsioonid Eestis
Seadusandlik võim- Riigikogu
Riigipea- President
Täidesaatev võim- Valitsus
Õigust mõistab- Riigikohus (esimees Märt Rank)
Rahapoliitikat teostab - Eesti Pank (juht Ardo Hansson)
Riigiasutuste, ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib- riigi kontroll (juht Mihkel Oviir)
Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab- Õiguskantsler (Indrek Teder )
Riigiasutustele iseloomulikud tunnused
  • Kindel sisemine struktuur ja hierarhia
  • Moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks
  • Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest
  • Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud
    Avalik haldus
    Riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esile ongi tõusnud avaliku
  • Ühiskonna mõisted seletused #1 Ühiskonna mõisted seletused #2 Ühiskonna mõisted seletused #3 Ühiskonna mõisted seletused #4 Ühiskonna mõisted seletused #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MariellM Õppematerjali autor
    Ühiskonna sektorid, pluralistlik ühiskond, riigi tunnused, põhiseaduslikud institutsioonid Eestis, riigiasutusele iseloomulikud tunnused, avalik-õiguslikud asutused, Kaynes\'i ja Friedmani teooriate erinevused, turu puudulikkuse kolm aspekti, kodanikuühiskonna poliitiline ja majanduslik mõõde, mittetulundusühing, sihtasutus, seltsing, kodaniku organisatsioonide ülesanded, kodanikuühiskonna ja riigi suhted, sotsiaalne kihistus, sotsiaalne klass ja staatus, omistatud ja omandatud staatus, suhteline ja absoluutne vaesus, elatusmiinimum, toimetulekutoetus, sotsiaalne tõrjutus ja selle põhjused, võimu ressursid, võimu teostamise meetodid, riigivõimule ainuomased tunnused,

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Ühiskond- küsimused

    Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri ­ millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid

    Ühiskond
    thumbnail
    8
    odt

    Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

    KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri ­ millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor ­ riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor ­ eraettevõtted 3) Mittetulundussektor ­ kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond?

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    6
    doc

    Kontrolltöö 12. klass

    1. ÜHISKONNA STRUKTUUR ­ SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA ­ korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS ­ tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist. c) KULTUUR ­ mitme põlvkonna loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad.

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    4
    doc

    Ühiskond

    Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism ­ 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile).

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    3
    docx

    Ühiskonna sidusus

    2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ­ ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine * Põlvkondadevahelie mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning väärtussüsteemi, kui on nende vanematel. * Positsioon- staatus * kõrgklass-

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    5
    rtf

    ühiskonna sidusus

    Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke. Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: Riik on alati seotud võimu teostamisega

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    4
    doc

    Ühiskonna lidusus

    7. Millised kodanikuühendused Eestis on? + näited. *Mittetulundudühingud (MTÜ-d) -korteriühistud *Sihtasutused (SA-d) -Rakvere Muuseumid *Seltsingud 8. Miks on vajalik tugev kodanikuühiskond? -et inimesed saaksid enda eest seista -erinevate huvide väljendamise võimalus -suurendab demokraatlikke väärtusi nagu sallimine, koostöövõime, omaalgatus. 9. Mõisted: sotsiaalne kihistus, sotsiaaline mobiilsus, sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll. -sotsiaalne kihistus- inimeste jagunemine klassdesse e kihtidesse. sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise -sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna kihis, mille määravad tema päritolu, materiaalsed või vaimsed ressursid. -sotsiaalne roll- staatusele vastav sobilik käitumisstandard. 10

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    1
    doc

    12.kl Sp

    Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nim alamklassiks. Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse e teisiti öeldes-sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete v ­sadade jooksul. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste v tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Avalik sektor: tuumaks on riik, nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused- Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu, riigi otsused vormistatakse

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun