20.sajand (1)

1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline .
*Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik * liberaal -demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.* Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid .
*tööstuse areng * linnastumine *Massikultuuri tekkimine * Kodanlus (Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga
1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus linna elama, mis tõi kaasa linnades ülerahvastumise ja muid probleeme.
2) Töölisklassi olukorra parandamine tõi kaasa streike ja meeleavaldusi, aga samas muutus nende elu lihtsamaks
3) Tehnika areng muutis tööliste elu lihtsamaks, aga tänu sellele tekkis tööpuudus, kuna palju töid tehti masinatega
4) Kapitalism ja linnastumine tõi kaasa rahvusliku liikumise, rahvused said arendada oma kultuuri, aga see tõi kaasa ka sõjaphtu Euroopas
5) Tööstus ühiskonna tekkimine tõi kaasa pikad tööpäevad, aga see tõi kasu riigiarengule, kui tööstus arenes.
2)Imperialism ja maailma rahvad . Türgi, Hiina, Iraan, India. Oskad nimetada iseloomulikke jooni, oska tõestada, et imperialism mõjutas Aasia riikide ja rahvaste arengut.
Türgi: Osmanite impeerium e. Türgi säilitas 20. Saj algul oma riikliku iseseisvuse. Katsed moderniseerida siseriiklikku võimu ebaõnnestusid. 20. Saj alguseks jäid Türgi sultani võimu alla Balkani ps vaid Makedoonia, Albaania ja Traakia. Mak. Alb, Araabia ps, Süürias ja Mesopot. Türgi vastane liikumine. Väike-Aasias elasid türklaste(talupojad, ametnikud, sõjaväelased) kõrval rahvusvähemused kreeklased ja armeenlased(kaubandus ja tööstus nende kätte koondunud).
Sultan Abdülhamit 2. Reziim e. Zulüm ei suutnud riigis probleeme lahendada. 1908. A. Noor-Türgi revolutsioon . 1909. a. loobus Abdülhamit troonist→Põhiseadus.
Ka noortürklased ei suutnud impeeriumi lagunemist peatada. Türgi kaotas kõik ma valdused Balkanil . Itaallased võtsid türklastelt ära Liibüa. Paluti abi Saksamaalt(Inglismaa ei toetanud enam), kes pidid kaasajastama Türgi armee . Raudtee Berliini-Istanbuli-Bagdadi-Basra vahel.
Iraan: Riiki valitseb sahh. 1907. a. satub Inglise-Vene kokkuleppe alusel kahe riigi võimu alla. Inglismaa sai lõuna, venemaa põhja osa, keskosa jäi neutraalseks.Põhiseadus, tühistati ameti- ja autiitlid, edumeelsed ümberkorraldused.
India: Briti impeeriumi valdus. Inglased lõid Euroopalikukult bürokraatliku haldussüsteemi. Ehitasid valmis raudteevõrgu ning kaasaegsed sadamad. Briti võimud surusid peale ka maavaldus-, maarendi ja maasutamise süsteeme. India osales üha rohkem maailmakaubanduses. Rahvaarvu hüppeline kasv→inglaste valitsemis ajal polnud näljahädasid ega suuri epideemiaid. India lülitus euroopalikku kapitalismi süsteemi→käsitöö ja kodustootmise vormide kadumine. St rahulolematus, sest ei suudetud leida kohta uues euroopalikus ühiskonnas ja muututi proletaarideks(töölisteks).
1896 India Rahvuskongressi loomine Briti valitsemise vastu, eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Unistati tuleviku Indiast, mis on palju euroopalt üle võtnud.
Hiina: formaalselt iseseisev.Valitses mandzude( Qingi ) dünastia. Lagunesid traditsioonilsed majanduse ja ühiskonnaelu vormid, tekkis euroopalik ühiskonnastruktuur.
1900. a. bokserite ülestõus-soov saada lahti lääne tulnukatest. Sõlmisid liidu Qingi valitsusega, euroopa suurriigid surusid maha ülestõusu. Hiina pidi euroopale andma rendile veel mitmeid alasid.
1911. a Xinhai revolutsioon→mandzude dünastia vastu.Taheti taastada Hiina suurriiklus. Sun-Yat-Seni 3 põhimõtet: rahvuslus , heaolu ja demokraatia.
1912. 1. Jaanuar, kuulutati välja Hiina Vabariik, presidendiks Sun-Yat-Sen. Mandsude võim kukutati. Tegelik võim sõjaväel. Provintsides valitsesid kindralid . Kindralid ajasid provintsides asju enda kasu silmas pidades ja Hiina hakkas lagunema osastisriikideks. Algasid sisesõjad.
3)Euroopa rahvad ja riigid. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa: riigikord , majandus, sise- ja välis- ja koloniaalpoliitika . Oska võrrelda, leia imperialismi ilminguid . Austria-Ungari, Hispaania , Itaalia:riigikord, peamised probleemid.
Inglismaa: Parlamentaarne riigikord. Turumajandus -riik ei sekku majndusellu. 1906. a loodi Leiboristlik partei töölisklassi olukorra parandamiseks. Liberaalne partei tahtis kompromisse koloniaal tülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga Iraani pärast. Liberaalid surusid läbi home rulei-Iirlaste kehtestatud nõudmised inglastele, millega Iirimaale anti autonoomia. Liberaalid kuulutasid sõja vaesusele, esitati parlamendile revolutsioonilne eelarve, hakati rahastama sotsiaalprogramme. Ehitati uhkeid sõjalaevu et olla sõjaliselt tugev. Kehtestati 8 tunnine tööpäev ja miinimumpalk . Leiboristlik Partei sai tähtsuselt teiseks parteiks konservatiivide kõrval.
Prantusmaa: Liberaal demokraatlik reziim. Majandus arenes edukalt. Vasakpoolsed tahtsid demokraatiat ja vabariiki, parempoolsed olid monrhistid. Dreyfusi afäär-süüdistati saksamaa kasuks spioneerimises, parempoolsed olid tema vastu vasakpoolsed toetasid teda. Dreyfusi õigeksmõistmine t’hendab vabariikliku leeri võitu. Kirik eraldati riigist ja haridussüsteem samuti. 3 aastane sõjaväe kohustus. Koloniaalpoliitikast põhjustatud rivaalitsemine Inglismaaga lõpetati, Saksamaaga endiselt konfliktid Maroko pärast→liit Venemaaga Saksamaa vastu. Saavutati demokraatlik vabariik.
Saksamaa: Valitses monarhia , võimul oli keiser . Arenenud tööstus ja põllumajandus. Heal tasemel haridussüsteem.Rahva majandustase madal. Saksamaa soovis ühendada endaga kõik riigid, kus räägitakse saksa keelt. Pangermanism-kõiki germaani rahvaid ühendada püüdnud liikumine. Valitsus toetas sõjalisi operatsioone.
Austria-Ungari:Parlamentaarne monarhia. Riik koosneb kahest autonoomsest osast: Austriast ja Ungarist. Parlamendis oli pidev vastasseis slaavi ja saksa saadikute vahel, see häiris parlamendil otsuseid vastu võtta. Segadused valitsuses ja poliitikas. Palju erinevaid rahvusi. Sotsiaalprobleemid . Rahvusprobleem- rahvused tahtsid autonoomiat või täielikku iseseisvust.
Itaalia: Parlamentaarne monarhia. Madal heaolutase. Põhja osa arenenum, kui lõuna-Itaalia. Majanduslangus. Lahkuti ameerikasse õnne otsima . 1912. A seati sisse üldine valimisõigus. Välispoliitika oli suunatud kolooniate vallutamisele. Poliitilist süsteemi hoidis üleval transformism e. Keeruline poliitiline kunst . See eeldas tasakaalu säilitamist mõjukate rühmituste vahel riigis.
Hispaania: Parlamentaarne monarhia. On kaotanud oma kolooniad , mis vallutati varauusajal. Vaesus .→puuduvad ettevõtlikud inimesed, enamik inimesed talupojad. Palju vähemusrahvusi. Keeruline poliitiline olukord ja vilets sotsiall olukord. Kultuur oli arenenud.
4)Usa: Riigikord, majandus, välispoliitilised taotlused.
Presidentaalne vabariik. Kiire majanduslik ja poliitiline areng. Põllumajandus arenes. Raudteede ehitamine, kaupade eksport. Rahvaarvu kiire kasv. Probleemid tööliste ja tööandjate vahel. Tööliste kehv olukord. Orjusest vabanenud neegrid elasid vaesuses . Konfliktid valgete protestantide ja immigrantide vahel. Monopol -suurasutus, millel puudub konkurents . Tööstused ja pangad tahtsid kehtestada monopole. 1905 tekkis liit Maailma Tööstustöölised-esindas kõige vaesemaid elanikkonna kihte, kvalifitseerimata töölisi. Ametiühingud ühendasid ainult kvalifitseeritud tööjõudu. Kujunes turumajanduslik kapitalism. Ei huvitunud koloniaalvaldustest, väike sõjavägi, aga suur laevastik. 1912. Valitud president W.Wilsoni valimisele kaasnes sotsiaalsete tagatiste kehtestamine. Ei tahtnud luua koloniaalriiki vaid soovis kinni pidada lahtiste uste ja võrdsete võimaluste põhimõttest.
5)Venemaa. Riigikord, majandus, sisepoliitilised probleemid, välispoliitilised taotlused.
Absoluutne monarhia(Nikolai 2.). Osales aktiivselt maailma ümberjagamises Euroopa suurriikide vahel. 1900. a. sai Hiina kirdeosa Venemaa mõjusfääriks. Vene-Jaapani sõda 1904 -1905→kaotus, Tahtis laiendada oma valdusi Korea arvelt, Jaapan pidas seda oma pärusmaaks. 1905 Verine pühapäev, tööliste ülestõus. Ajakirjandus vabanes tsensuuri alt. Venemaa suundus konstitutsioonilse monarhia suunas. Toimusid riigiduuma valimised. Kiiresti arenes tööstus. Raudtee ehitamine. Ühiskonnakihtide materiaalne heaolu kasvas. Palgad suurenesid.