Majandus ja majanduspoliitika (0)

MAJANDUS

Majandus

• Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega.
  
• Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele.
  
• Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist.
  
• Tootmistegurid
  
  • Vajalikud toodete majandamiseks
    
  • Loodusressursid
    
  • Inimressurss
    
  • Kapital
    

Majandusmudelid

• Naturaalmajandus e tavamajandus
  
  • Põlisrahvaste juures
    
  • Vajalik toodetakse ise
    
  • Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu)
    
  • Ebavajalik
    
  • Probleemid:
    
    • Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja)
      
    • Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte)
      
    • Väärtused raskesti määratavad
      
• Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus
  
• Turumajandus
  
  • Adam Smith: kui kuskil on huvi, ilmub ka pakkuja
    
  • Inimese tegevust juhib turumajandus e „nähtamatu käsi“
    
  • Heaolu ei sõltu asjaosaliste headusest
    
  • Monopol – ainupakkuja valitseb turgu
    
• Käsumajandus e plaanimajandus
  
  • Otsustab riik, mitte turg (hinnad ja vajadused)
    
  • Riik kontrollib ressursse
    
  • Tekib defitsiit, kuna turgu ei kontrolli mitte vajadus vaid plaan
    
  • Nomenklatuur – partei eliit
    

Majanduse põhinäitajad ja tsüklilisus

• Makromajandus – riigi majandus tervikuna
  
• Mikromajandus – vaadeldakse ühte majandusharu
  
• SKP/GDP – sisemajanduse koguprodukt (ingl. Gross Domestic Product)
  
  • Lõpptarbimisse läinud kaubad ja teenused
    
  • SKP kasv – majanduskasv
    
  • Näitab majanduse väljundi suurust
    
  • Nominaalne SKP – kõikide teenuste ja toodete koguhind
    
    • Kajasutub hinnamuutus, mitte toodete koguse muutumine
      
  • Reaalne SKP – hinna tõus on välja arvestatud
    
    • Kajastub toodete ja teenuste reaalne juurde tulek
      
  • Inflatsiooni tõttu tõusvad hinnad võivad jätta vale mulje majanduse kasvust.
    
  • Sisemajanduse koguprodukt on turuhindades residentide toodetud lisandväärtuste summa kogu rahvamajanduse ulatuses, lisatud on neto - tootemaksud ehk kõigi reaalselt ostetud toodete ja teenuste hinnad kokku liidetud.
    
    • Neto – maksud maha
      
    • Tootemaksud – kohustuslikud tagastamatud maksed (käibemaks)
      
    • Lisandväärtus – toodetele oma tegevusega väärtuse lisamine (viljast tehakse saia, töötajad võtavad vahelt oma tasu)
      

Majanduspoliitilised hoovad

• Majanduspoliitika – riigi sekkumine majandusse
  
  • Ühishüved
    
  • Riigivara
    
• Fiskaalpoliitika
  
  • Eelarve suurendamine või vähendamine
    
  • Maksud (maksustatakse asja, mida ei taheta müüa – aktsiis )
    
• Rahapoliitika
  
  • Raha hulk
    
  • Raha hind
    

Otsesed ja kaudsed maksud

• Tohib koguda vaid ühise hüvangu tarbeks
  
• Otsesed
  
  • Sotsiaalmaks (maksab tööandja) – 33%
    
  • Tulumaks (arvutatakse maha töötaja palgast) – 20%
    
• Kaudsed
  
  • Käibemaks kaupade pealt – 20%, Eestis erisusi vähe ( raamatutel ja ravimitel väiksem käibemaks)
    
  • Aktsiis (kütus, alkohol , tubakas, elekter , pakend) – kehtestatakse kas tervist või keskkonda kahjustavatele kaupadele
    
  • Tollimaks – imporditavale või eksporditavale kaubale  rakendatav  maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri.
    
• Kohalikud maksud (kehtestab KOV)
  
  • Reklaamimaks, mootorsõidukimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, loomapidamismaks , lõbustusmaks, parkimistasu
    
• Maksed
  
  • Kogumispensioni makse
    
    • 2% töötaja brutopalgast
      
    • 4% lisab riik
      
  • Töötuskindlustusmakse
    
    • 1,6% kindlustatu ehk töötaja
      
    • 0,8% tööandja
      
  • Tööandja peab kuus maksma riigile 33,8% (sotsiaalmaks+töötus)
    
  • Töötaja brutopalgast 2% pension 1,6% töötus
    
  • Palgafond – kogu summa, mida tööandja töötaja poolt maksma peab (palk+maksud)
    

Maksusüsteemid

• Progressiivne ehk astmeline – maksustatava tulu suurenedes suureneb ka maksuprotsent
  
• Regressiivne – mida madalam maksustatav tulu, seda suurem maksuprotsent; ei kasutata kuskil maailmas
  
• Proportsionaalne – kõigile võrdne maksuprotsent
  

Raha ja pangandus

• Mis teeb rahast raha?
  
  • Eeltingimus: naturaalmajanduse ebaefektiivsus
    
  • Lai aktsepteeritus
    
  • Väärtuste mõõdupuu
    
  • Ostujõu püsivus
    
  • Raha vahendab omandisuhete edasiandmist
    
  • Kaupraha
    
    • Omab sisemist väärtust
      
  • Katteta raha
    
    • Näiteks paberraha
      
    • Põhineb usaldusel
      
  • Algselt makselubadused
    
    • 1971 . kullastandardi lõpp
      
  • Kurss
    
    • Fikseritud (1 DEM = 8 EEK)
      
    • Vaba
      
  • Inflatsioon ja deflatsioon
    
    • Inflatsioon
      
      • Keskmise hinnataseme kasv
        
      • Järelikult raha väärtus langeb
        
      • Ergutab investeerima (kui raha väärtus on hiljem suurem, saab rohkem tagasi)
        
      • 16. saj hindade revolutsioon
        
    • Deflatsioon
      
      • Hinnataseme langus
        
      • Laenumakse suureneb
        
      • Suletud ring – inimesed ei osta, kuna loodavad, et kaubad lähevad veel odavamaks; tootjatel pole ostjaid; pole sissetulekut, et töölistele maksta; massiline töötuse kasv; inimestel pole raha, et midagi osta.
        
  • Inflatsiooni mõõtmine
    
    • Hinnatase võrreldes baasperioodiga ( eelmine kuu/aasta)
      
    • Statistikaameti tarbijahinnaindeks (tõuseb – inflatsioon; langeb – deflatsioon)
      
    • Indikatiivne ostukorv
      
      • Tarbekaubad ja tasulised teenused
        
      • Erineb piirkonniti (sõltub tarbimisharjumustest nt Eesti vs Iraan )
        
  • Devalveerimine
    
    • Raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel (deflatsioon liiga suur)
      
    • Tõstab kauba atraktiivsust välismaal
      
    • Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga tahet
      
    • Kommertspangad
      
      • Hoiused, laenud, intress e kasvik
        

TÖÖTURG

Tööturg

• Mitterakendatud teadmised, oskused ja kogemused EI TEENI tulu!
  
• Teadmusühiskonnas füüsilise töö tähtsuse vähenemine
  
• Tööealine elanikkond (Eestis 15-74)
  
  • „professionaalne õppija“ – inimesed on tihti liiga pikalt ülikoolis
    
• Majanduslikult aktiivsed (tööjõud)
  
  • Töötajad ja tööotsijad
    
• Majanduslikult mitteaktiivsed
  
  • Õpilased, pensionärid, hooldajad, emapuhkusel olev, heitunud (ei ole tööd ja enam ei taha otsida ka)
    
• Töötu
  
  • On ilma tööta
    
  • Töö leidmisel valmis kohe tööle asuma
    
  • Otsib aktiivselt tööd
    
  • Vaeghõivatu – inimesel on töö, kuid tahab rohkem
    
• Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus
  
• Struktuurne töö- ja tööjõu puudus (Ida-Viru kaevurid ei saa tulla Tartusse Itsse)
  

Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed

• Aktiivsed – suunatud töötuse põhjustele
  
• Passiivsed – suunatud tagajärgedega võitlemisele
  
• Töökohtade loomine
  
  • Maksusoodustused (tööandjatele, et nad palkaksid töötuid; endiste vangide pealt väiksem sotsiaalmaks)
    
  • Sotsiaalsed töökohad (peamiselt selleks, et säilitada tööl käimise harjumust)
    
• Koolitused
  
• Toetused
  
  • Töökindlustushüvitis (makstakse kuni aasta)
    
    • 100 päeva jooksul 50% klendripäeva tasust
      
    • Peab olema töötanud 12 kuud viimase 36 kuu jooksul
      
    • Max 40€ päevas
      
    • Viimast 3 kuud ei arvestata, arvutatakse sellele eelneva 9 kuu keskmine
      
    • 101 päevast 40% kalendripäeva tasust
      
  • Töötu toetus (136,71€)
    
    • Nt vangidele ( vangis olles ei ole ei töötaja ega töötu)
      
    • Ajateenija
      
    • Samaaegsed sissetulekud keelatakse
      

VÄLISPOLIITIKA

Diplomaatia

• Esimene Eesti välisminister: Jaan Poska , praegune: Sven Mikser
  
• Diplomaatia
  
  • Teiste riikide rahumeelne mõjutamine endale kasulikus suunas
    
  • Diplomaatia – läbirääkimised rahulikul teel
    
  • Kahuripaadi diplomaatia – üks osapool ähvardab teist ( ultimaatum )
    

Tegijad rahvusvahelisel areenil

• Unipolaarne maailm
  
  • Üks tegija valitseb maailma
    

• Bipolaarne maailm
  
  • Kaks konkurenti – domineerijad, ülejäänud on kummagi pooldajad
    
  • Külm sõda – globaalsete mõõtmetega bipolaarsus
    
• Multipolaarne maailm
  
  • Palju võrdseid suhtlejaid
    
• Jõudude tasakaal