Sissejuhatus majandusse riigiteadlastele (0)

19.02. Nõudmine ja pakkumine

Nõudlus

• Nõutav kogus – hüvise kogus mida tarbijad kavatsevad osta mingi perioodi jooksul mingi hinna eest
  

P-hind
D - nõudlus
Q-kogus

• Nõudlusseadus: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus – mida suurem hind seda väiksem nõudlus
  

Kauba nõudlus väheneb kui:

• Asenduskauba hind langeb
  
• Kaaskauba hind tõuseb
  
• Sissetulek väheneb
  
• Rahvaarv väheneb
  
• Eelistatakes vähem seda kaupa
  

Kauba nõudlus suureneb kui:

• Asenduskauba hind tõuseb
  
• Kaaskauba hind langeb
  
• Sissetulek suureneb
  
• Rahvaarv suureneb
  
• Eelistatakse rohkem seda kaupa
  

*Kaaskaubad – nt arvuti + tarkvara , käivad teineteisega kaasas
* Asenduskaubad - nt apelsinid ja mandariinid

• Kaupu saab jagada: normaalhüvised (kui raha on rohkem siis ostan neid rohkem) või inferioorid (n-ö prahtkaup, kui raha rohkem siis ostetakse vähem)
  

Pakkumine

• Pakutav kogus on selline hüvise kogus mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul
  
• Eeldus on et turul valitseb konkurents – üksiku tootja mõju on suhteliselt tühine
  

• Pakkumisseadus: muude tingimust samaks jäädes mida kõrgem on hüvise hind seda suurem on pakutav kogus
  

Kauba pakkumine väheneb kui

• Toodetava asenduskauba hind tõuseb
  
• Toodetava kaaskauba hind langeb
  
• Tootmisteguri hind tõuseb
  
• Mõned tootjad lõpetavad tootmise
  

hind
Kauba pakkumine suureneb kui

• Toodetava asenduskauba hind langeb
  
• Toodetava kaaskauba hind tõuseb
  
• Tootmisteguri hind langeb
  
• Leitakse efektiivsem tehnoloogia
  
• Uued ettevõtted sisenevad turule
  

ülejääk
kogus
pakkumine
nõudmine
puudujääk
tasakaal
S + maks

• Hinnavaru – asi on odavam kui nõus maksma ollakse
  

Tootja hinnavaru
Tarbija hinnavaru

19.02 Elastsus

Nõudmise hinnaelastsus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest

• Pakkumise hinnaelastsus
  
• Nõudmise sissetulekuelastsus
  
• Ristelastsus
  

Tundlikkus hinnamuutuste suhtes: mandariinid vs sool

• Mandariinide tundlikkus on suurem sest neil on rohkem alternatiivkaupu
  
• Mida rohkem asenduskaupu seda tundlikum on hinnamuutuste suhtes
  

Elastsust mõjutavad tegurid

• Asenduskauba arv ja lähedus
  
• Kauba kasutusvõimaluste arv
  
• Kulutused kaubale
  
• Tarbija kohanemisaeg
  
• Hinnatase
  

Elastsus = suhteline muutus koguses / suhteline muutus hinnas

• Sõltumata hinnast joon iga päev 5 tassi kohvi – mitte-elastne
  
• Rongipileti hinna langemine suurendab reisijate arvu ent see ei kata tulemi vähenemist – ?
  
• Kui õunte hing langeb 10% siis söön ma neid poole rohkem – elastne
  

Ülesanne:
P=10-Q

26.02 Majapidamisteooria

• Majapidamine - majandusüksus millel on ühine eelarve ja sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks
  
• Majapidamisteooria peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi
  
  • Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbivate hüviste nõudlus
    
  • Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumis turul
    

Kasulikkus (U)

• Kogukasulikkus on kasu või rahulolu mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest
  
• Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest
  
• suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust
  

• Koguse suurenedes on lisakasu kahanev, kõige kasulikum on ühe ühikuga tarbimine – piirkasulikkus (MU)
  

Piirkasulikkus

• Lisanduv kasulikkus mida tarbija saab tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem
  

Kasulikkuse mõõtmine

Kas kasulikkust saab mõõta?
Kogus Q
Kogukasulikkus U
Piirkasulikkus MU
0
0
1
25
25
2
45
20
3
64
19
4
80
16
5
93
13
6
103
10
7
110
7
9
110
0

Tarbimisvõimalused

• Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti
  
• Majapidamiste tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega mis moodustavad majapidamiste tarbimiseelarve mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida
  
• M=8€ - kogu raha
  
• Px= 1€
  
• Py=1€
  
• => 1*Qx + 1* Qy = 8
  

Tabel iseloomustab piirkasulikkust mida tarbija saab kaupade X ja Y tarbimisest. Kauba X ja Y hind on 1€. Kuidas peaks need 8 eurot kulutama et kogukasulik oleks maksimaalne?
Q
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
Kokku
MUx
11
10
9
8
7
6
5
4
60
MUy
19
17
15
13
12
10
8
6
100

Kasulikkuse maksimeerimine

• Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad
  
• [(Kauba x hind) x (kauba x kogus)] + [(kauba y hind) x kauba y kogus)] = tarbimiselarve
  
• Kui piirkasulikkus ühe euro kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne
  
• Kauba x piirkasulikkus / kauba x hind = Kauba y piirkasulikkus / kauba y hind
  

Disko PD=20 Ooper P0=10
QD
MUD
MUD/P
0
1
100
5
2
80
4
3
60
3
4
40
2
5
20
1
Q0
MU0
MU0/P
10
8
6
10
1
4
30
3
2
50
5
0

Eelarvejoon

• Kui raha rohkem liigub joon paremale
  
• Näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve
  
• Võrrand : Sama kasulikkus
  samaväärsuskõver
  

Suhteline hind
Reaalne sissetulek mõõdetuna kaubas y

• Samaväärsuskõver iseloomustab kahe toote kombinatsioone mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse
  

Konkurents

• Täielik konkurents – turul on palju müüjaid ja kaup on ühetaoline
  
• Monopol – kogu turg on ühe ettevõtte käes
  
• Monopolistlik konkurents
  
• Oligopol
  

Raha

• Turul olevat raha hulka nimetama raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib raha pakkumist riigis keskpank . Keskpanga poliitikat raha pakkumise reguleerimisel nimetame rahapoliitikaks
  
• C = sularaha ringluses
  
• M1 (raha agregaat) = sularaha ringluses + nõudehoidised
  
• M2 = M1 + vähem likviidsed varad nt väärtpaberid
  
• M3 = M2 + veelgi vähem likviidsed varad nt kinnisvara
  

Reservisuhe
Majanduse 10 põhimõtet
Kuidas inimesed otsustavad

Peame tegema valikuid

• Nt kuidas jagada aega erinevate tegevuste vahel
  
• Mingeid ressursse napib
  
• Kuidas ühiskond kasutab oma piiratud ressursse? Kas toodame relvi või tarbekaupa nt
  

Millegi maksumus on see millest loobume

• Alternatiivkulu põhimõte
  

Ratsionaalsed inimesed

• Teevad valikuid n-ö piiri peal
  

Inimesed reageerivad stiimulitele
Kuidas inimesed koos toimivad

Kauplemine suurendab kõigi heaolu

Turg on enamasti parim viis majanduse organiseerimiseks

Valitsused saavad mõnikord turu tulemust parandada
Kuidas toimib majandus tervikuna

Riigi elatustase sõltub tema võimest tootakaupu ja teenuseid

Hinnad tõusevad kui raha on liiga palju

Ühiskond teeb lühiajalisi valikuid inflatsiooni ja tööpuuduse vahel